2013 aasta alguses proovisin linnastest ise õlut keeta, kuid tulemuseks sain hapuks läinud õlle. Kas põhjuseks oli halb puhastamine, pudelite puudulik desinfisteerimine või liiga pikk käärimine, jääbki mõistatuseks. Püssi ma nurka ei visanud ja õige pea proovisin uuesti. Teisele katsele läksin juba kindlamalt ning tulemuseks sain üsnagi joodava IPA laadse õlle. Antud pruuli viimase pudeli avasin alles sügisel ning maitsel ei olnud eriti midagi viga.
Edasi liikudes võtsin ette maltoosa.ee poolt pakutava Vahva munga õlle, mis valmis Jaanipäevaks. Suvel panin käärima ühe maltoosast siidri. Enne augustit jõudsin teha veel ühe linnastest IPA, mille tulemusega ma ise väga rahule jäin. Kuna Vahva munga õlu jättis hea mulje, otsustasin maltoosa.ee järgmist õllekomplekti proovida. Seekord langes valik Väsinud rüütli rüüpele.
Augusti keskel toimus Vanamõisas käsitöölaat. Varem mul laadakogemust polnud ning kuna suvel sai kõvasti õlut tehtud (minusuguse algaja jaoks vähemalt), otsustasin sellelt laadalt osa võtta. Kaasa võtsin sinna oma Munga õlle, siidri, IPA ning Rüütli rüüpe. Laadalistele kõik need õlled meeldisid ning minulegi ootamatult oli menu nii suur, et lõunaks oli minu kaup otsas. Laadalt tulin ära suure hulga positiivsete emotsioonidega ning kindlasti jään järgmise aasta laata ootama.
Sügisel tegin järjekordse all-grain õlle SMASH tehnikas. Nimeks sai talle kasutatud Saaz humalate järgi Saazon. Kuna sügis on ka värskete õunte aeg, siis ühel nädalavahetusel käisime maal õuntest mahla välja pressimas ning tagasi linna jõudes panin ühe ämbri mahla siidriks käärima. Kuna õunamahlas on ainult käärivad suhkrud, siis lisaainete asemel proovisin käärimist peatada pastöriseerimisega. Nüüdseks olen enamus siidri pudeleid avanud ning pean tõdema, et pastöriseerimine väga hästi ei õnnestunud. Ilmselt kääris siider veel pudelis edasi ning tulemuseks on suhteliselt kuiv (mis iseenesest polegi väga halb) kuid ülekarboniseeritud siider. Kõiki pudeleid peab väga ettevaatlikult avama ning isegi siis on tükk tegemist, et siider pudelisse jääks.
Sügisel alustas Põhjala pruulikoda baaris Pudel ka regulaarseid kodupruulijate kokkutulekuid. Esimesele kokkutulekule võtsin ma kaasa suht toore Saazoni, mis õlle vanust arvestades suhteliselt head tagasisidet sai. Teisele kokkutulekule läksin kohale oma kevadise Meeste õllega ning natuke täpsema plaaniga antud üritust ka oma blogis kajastada. Antud kokkutulekul käisid kohal ka ajakirjanikud, kes üritust hiljem Eesti Ekspressis kajastasid. Kolmas kokkutulek toimus detsembris, mul endal midagi kaasa võtta polnud, seega üritasin veelgi paremalt üritust oma blogis kajastada. Pean märkima, et põhjalik kokkuvõte sai palju positiivset tagasisidet ning üritan samal lainel ka jätkata. Pruulijate kokkutulekust rääkides on tegemist minuarust väga tänuväärse ettevõtmisega. Seltskond on lahe, jagatakse omavahel kogemusi ja teadmisi õlle valmistamise teemadel ning kõige tipuks saab väga palju häid õllesid maitsta.
2013 aasta lõpus võtsin veel plaani jõuludes valmis saada pühadeõllega ning valik langes taaskord maltoosa.ee poolt pakutava õllekomplekti kasuks. Detsembris panin käärima piiratud koguses müüdava Väikse orava maltoosa. Õlu sai napilt valmis jõuludeks ning uue aasta alguses kirjutan antud pruuli tulemustest.
Kokkuvõtvalt oli 2013 väga tegus aasta. Minu käe all valmis 9 pruuli, millest 2 olid siidrid, 4 all grain õlled ning ülejäänud maltoosa baasil valmistatud õlled. Järgmisel aastal proovin vähemalt sama palju pruule teha, üritan rohkem linnastest õlut valmistada ning ehk ka mõnel laadal kohal olla. Siinkohal soovin tänada kõiki oma blogi lugejaid! Hea on tõdeda, et huvi minu kirjutiste vastu on täitsa olemas, tagaside on positiivne ning külastatavus samuti tõusujoonel.
Head vana-aasta lõppu ja veelgi õllerohkemat uut aastat!
Õnne ja edu uuel aastal! 9 pruuli aastas on ilmselgelt vähe :)
ReplyDelete