Seitsmenda pruuli hinnang: Anonymous IPA

Väikese hilinemisega kirjutan nüüd lähemalt oma linnastest valmistatud IPA tulemustest. Nagu siidritki, pakkusin seda õlut Vanamõisa Käsitöölaadal. Enne laata maitsesin pruuli tulemusi põgusalt, kui karboniseerumine polnud veel täielikult läbi. Laadale minnes olid mul väiksed kõhklused, kuna väheste gaasidega tundus õlu natuke liiga mõru olevat. Laadal rääkisin inimestele üle, et tegemist on IPA'ga ning seetõttu on õlu tugevalt humalane ning mõru. Kõigile ei pruugi ju taoline õlu sobida. Minu rahustuseks kõik, kes antud õlut maitsesid, arvasid sellest positiivselt. Aga nüüd lähemalt õlle iseloomust.

Pudelites oli õlu pärast karboniseerumist ning jahedas keldris laagerdumist kenasti selgeks settinud. Tavaliselt linnastest valmistatud õlled kipuvad mul olema hägused. Sete oli kenasti pudeli põhjas ning klaasi/topsi valades oli tulemus selge.

Ka gaase oli õlles piisavalt. Topsi serveerides tekkis paari sõrme paksune vahukiht ning natuke hoogsamalt valades isegi rohkem. Õrnalt kollakas-kuldne vaht püsis üllatavalt hästi ning lõhnas mõnusalt humalaselt. Mullikesi tõusis tihedalt vahuni. Värvi poolest oli õlu punakas-pruunikas. Ka läbipaistvus oli hea, kuigi võiks olla natuke selgem.

Õlut nuusutades hakkab ninna esmalt tugev humalane tsitruseline aroom. Lõhnas midagi magusat mina ei taju. Lõhn on üpris intensiivne ning annab mõista, et maitse poolest võib õlu tugevalt mõru ning humalane olla.

Kui kogu eelnev jutt põhines minu laadakogemusel, kui serveerisin teistele õlut, siis maitsmisega on natuke keerulisemad lood. Nimelt laada jaoks pudeleid pakkides ei jätnud ma keldrisse mitte ühtegi pudelit endale. Ning kui laadal kogu kaasasolnud õlu sai maha müüdud, ei jäänud mulle hiljem maitsmiseks midagi. FAIL.

Seega maitset kirjeldades toetun oma esmasele maitsmisele, kui õllel veel karboniseerumine pooleli oli ning laagerdunud polnud. Seetõttu on ka pildil ilma vahuta 'poolik' õlu. Esimest lonksu võttes täitis kogu suu tugev humalane maitse. Kuna õlle valmistamisel oli kasutatud Cascade humalaid, siis võis tajuda tsitruselisi noote. Pärast esmast humalate maitselaviini taandumist oli natuke tunda linnaseid aga magususele väga palju aega ei jäetud. Lõpp oli jällegi mõrkjas ning jäi ka järelmaitses domineerima. Seega maitse oli täpselt selline, nagu lõhn ennem juba vihjas.

Positiivse poole pealt tooks välja IPA'le iseloomuliku humalase maitse ning lõhna. Ka paljud laadalised, kes varem IPA't on joonud, leidsid antud pruuli täitsa sobivat antud õlle tüübi juurde. Ka värvus ning vaht olid mõnusad ja kutsusid õlut maitsma.

Negatiivsetest külgedest tundub, et humalate maitse oli ühekülgne ning võiks pakkuda natuke enamat. Kuna humalate maitse domineeris antud õlles, siis kindlasti aitakse teise humala sordi lisamine, nagu tegelikult retseptis oli ette nähtud.

Kokkuvõttes on tegemist värskendava ning karge IPA'ga, mis sobib hästi suvel grilli või mõne soolase suupiste kõrvale. Mina ja paljud teised jäid selle tulemusega rahule. Kindlasti on tegemist parema õllega, kui minu esimene IPA.