Kokkuvõte Vanamõisa Käsitöölaadast

Nüüdseks on minu esimene laadakogemus seljataga. Selle aasta Vanamõisa Käsitöölaat toimus laupäeval, 17ndal augustil. Paraku ilmaennustus ülemäära päikest ei lubanud ning hommikul vaatas aknast vastu tihe pilvkate. Vabaõhuüritustel mängib ilm tavaliselt suurt rolli, kuna kehva ilmaga jäävad paljud külastajad tulemata. Kes siis tahaks vihma ja tuule käes kuskil põllul ringi käia? Seega asju autosse pakkides ning hoovist välja sõites ei osanud laada külastatavuse kohta midagi arvata. Me otsustasime igal juhul täisjõududega välja minna ja vaadata, mis saab.

Laadaplatsile jõudsime 7.30, Eesti Toidu telgis käis tihe askeldamine ning oli tükk tegemist, et autoga sinna sisse kaupa maha laadima saaks sõita. Õnneks oli meil suhteliselt vähe kaupa ning saime 4-5 minutiga auto tühjaks. Umbes järgneva tunniga saime oma müügileti püsti ja valmis. Korraldaja soovis, et kõik müüjad oleksid juba 8.30 valmis. Seadsime lauale üles näidised koos tutvustavate tekstidega ning ankru. Ülejäänud pudelid olid pappkastides, kuhu asetasime külmapatareid (plastikpudelid jääga). Igast sordist mõned pudelid panime külmakasti, kus suutsime õlle 10˚C'ni maha jahutada. Külmakasti täitsime jooksvalt pappkastides olevate pudelitega. Nii saime serveerida võimalikult jahedat õlut. Kui meie olime tähtajaks kõikl valmis saanud, siis ümberringi toimus veel kiire sagimine ning saime natuke ringi vaadata, mida veel pakutakse.

Meie lett enne laada algust, kõik on valmis külastajate tulekuks. Letil vasakul oli ankur, iga joogi kohta oli tutvustav tekst ning näidispudel. Lisaks natuke kaunistusi ja informatiivsed sildid ja tahvel.

Laadal nägin veel vähemalt kolme koduõllemüüjat ning umbes kolme-nelja kaljamüüjat. 0,5L õlletopsi hind oli enamasti 2€, ühes kohas märkasin ka suuremat hinda. Kalja hinnad olid samuti 2€ kandis, ühes kohas märkasin hinnasilti 1€'ga. Me olime otsustanud oma õlle hinnaks panna 1€ 0,5L eest ning 0,5€ 0,25L eest. Meie peamine eesmärk laadal oli kogemuste  ning inimestelt oma õlle kohta tagasiside saamine, seega sobis odav hind hästi.

Tahvlil näha meile hinnapoliitika ning laua ääres silt, et kaasa pudelis õlut kahjuks müüa ei saa.

Kui kell sai 10, oli väljas piletimüügi telgi juures näha juba järjekorda. Tundus, et sombune ilm inimesi laadalt eemale ei peletanud. Esimesed tund aega kulus meil laadal sisseelamiseks ning õlle vastu oli huvi leige (kes siis ikka päeva õllega alustada tahab?). Korraldaja ei lubanud meil klaastaaras õlut müüa, seega jäi üle seda ainult lahtiselt topsidesse serveerida. Esimese tunni põhjal jäi mulje, et inimesed tulid laadale pigem head ja paremat koju kaasa ostma ning nii mõnigi soovis õlut koju kaasa osta. Kahjuks pidime sellest keelduma ning jäi üle ainult oma visiitkaarte jagada. Kuid lõuna ajaks oli laadale juba rohkem inimesi kogunenud ning saime ka oma esimesed topsid müüdud. Lõuna paiku hakkas ka vihma sadama ning Eesti Toidu telki kogunes veelgi rohkem inimesi vihma varju. Selleks ajaks oli nõudlus suuremaks muutunud ning kohati oodati järjekorras meie õlle serveerimist. Võib vist öelda, et lõunaks oli meie õlle müük ületanud kõik ootused ja hakkasime taipama, et õllest võib puudu tulla.

Vihma ajal oli telgis palju rahvast ning liikumine oli raskendatud. Meile tähendas see kiiremat ja tihedamat teenindamist, kuna huvilisi oli väga palju.

Mitmed inimesed tulid pärast esimese õlle ostmist hiljem tagasi järgmist proovima ning käidi nii kaua, kuni kõik sordid olid proovitud. Samuti leidus vahepeal aega osade inimestega pikemalt vestelda ning selgus, et paljud on kas ise proovinud või plaanimas proovida õlle valmistamist. Jagasime ka oma visiitkaarte, kus on antud blogi aadress ning minu kontaktid. Kõigil õlle soovijatel on võimalus minuga ühendust võtta ning kindlasti leiame lahenduse, kuidas saaksin oma tulevasi pruule maitsmiseks jagada.  Kahjuks tihedamatel müügiperioodidel ei leidnud aega kõigiga pikemalt vestelda, kuigi oleks tahtnud. Kõik meie leti juurest läbi käinud inimesed olid väga sõbralikud ja lõbusad, tänud selle eest!

Laadale läksime ma nelja erineva joogiga, millest 3 olid õlled ning üks siider. Kirjutan järgnevalt iga sordi kohta lühidalt, mida kliendid arvasid (tagasiside saamine oligi mu peamine eesmärk sellel laadal).

1. Vahva munga õlu: Seda sorti oli meil kõige vähem kaasas. Tegemist oli kõige mahedama ning pigem kalja meenutava õllega. Inimesed, kes väga humalast õlut ei soovinud, soovitasime just seda. Õlu tundus paljudele sobivat ning mõni klient tõi oma tuttava minu juurde, et too samuti seda õlut ostaks. Õlu maitses hästi ka naistele ning mahe maitse ja vähene alkohol läks hästi peale. Natuke ehmatas kliente võib-olla õlle tume värvus, kuid pärast maitsmist olid kõik eelarvamused kadunud.
2. Kihisev siider: Tegemist oli kuiva ning hapuka õunasiidriga. Enne serveerimist hoiatasime kliente, kuna kõigile ei pruugi kuiv siider sobida. Siidri kohta saime palju positiivset tagasisidet, et just selline ongi õige siider või sellist ollaksegi otsitud. Kuid mõne jaoks oli tegemist liiga hapu või natuke liiga vesise siidriga. Samuti saime jutule mõne kliendiga, kes ise on siidrit teinud. Siidrit jätkus meile kõige kauem, kuna enamus kliente oli mehed ning siidrit väga nemad ei ostnud. Palju sooviti siidrit koju kaasa osta, mis kahjuks sel laadal polnud meil võimalik.
3. Anonymous IPA: IPA puhul olid mul kõige suuremad kahtlused, kuna ma ise väga palju seda sorti õlut pole joonud. Samuti kartsin, et kõigile ei pruugi tugevalt humalane õlu meeldida. Õnneks sattus meie juurde nii mõnigi klient, kes varem oli IPA't joonud ning andsid positiivset tagasisidet. Õlle maitse pidi olema täitsa IPA, kohati võiks isegi rohkem humalaid olla. Need, kes varem IPA't joonud polnud, arvasti samuti hästi antud õllest. Üksikud arvasid, et tegemist on liiga mõru õllega.Tundub, et Anonymous IPA oli suur hitt, kuna seda sooviti kõige enam pudeliga kaasa osta.
4. Väsinud rüütli rüübe: See oli ainus õlu, mis oli villitud ankrusse. Õlu ise oli väga tasakaaluka maitsega ning humalate maitse tuli hästi esile. Minu arust oleks võinud gaase natuke rohkem sees olla, kuid ankrust vahust õlut lastes meenutaski vähene gaseeritus pigem klassikalist koduõlut. Pärast IPA't oli rüütli rüübe populaarsuselt teine. Eriti meeldis inimestele, et ankrust tuli selge ja gaseeritud õlu, mis polnud hapu, nagu tüüpiline koduõlu. Ka humate ja mõrususe kohta läksid arvamused lahku, kes soovis rohkem humalate maitset tunda ja kes vähem.

Ning umbes kell 14.30-15.00 müüsime oma viimase õlle. Järele jäi veel mõni siider, mis umbes 15 minutiga kadunud oli. Seega poole nelja paiku saime oma kastid kokku pakkida ja autosse viia. Kahjuks pidime paljudele inimestele teatama kurba uudist, et õlu on otsas. Kuna tegemist oli ikkagi mu esimese laadaga, siis ma ei osanud hinnata müüdavat kogust ning võtsin kaasa umbes 55 liitrit. Tagantjärgi mõeldes oleks pidanud vähemalt 100 liitrit kaasa võtma.

Jäänud on veel mõni üksik siider, mida me väga tühjal letis pakkusime.

Tühja taara tõstsime boksi tagumisse otsa, lõpuks oli taara hunniks suurem kui täis pudelite hulk. Pildil näha ka veepudelid, mille abil jahutasime õlut.

Kokkuvõttes võib laadaga väga rahule jääda. Kohtusime paljute toredate inimestega ja saime hulganisti tagasisidet. Loodetavasti jõuavad paljud ka siia blogisse, et lugeda minu tegemistest lähemalt. Hetkel sai kogu mu õlle varu otsa, kuid uute pruulide valmides loodan neid rohkem maitsmiseks laiali ka jagada. Seega palun võtke minuga e-maili (ala199[ätt]hot.ee) või telefoni teel ühendust. Kindlasti üritan tulevikus veel laatadel osaleda ja annan sellest ka siin blogis teada. Tänan veelkord kõiki, kes minu leti juurest läbi astusid!

Nii võtsime vastu külastajaid Vanamõisa Käsitöölaadal. Kohtumiseni!