Kodupruulijate 17. kokkutulek - Whatever style

Seekord võõrustas meid Veinipööning, kus meile oli sisse seatud kaminasaal. Nagu ikka. algas õhtu vaikselt, kuid pärast esimest sirutamispausi olid kõik omavahel tuttavad ning hakkasid tekkima vestlusringid. Seekord oli meil nimekirjas 14 õlut üheteistkümnelt pruulijalt. Peale minu oli seltskonnas veel paar inimest ilma õlleta osalemas, seega hindajate hulk oli aukartustäratav. Lisaks hinnatavatele õlledele said õnnelikumad mekkida Erlingu ja Kalamaja pruulikoja õllesid väljaspool hindamist ning Sergey ja Romani toodud õunapuskariga tutvuda.

Kuna antud ruumi valgustus oli hämaravõitu, siis parimaid pilte telefoniga ei õnnestunud teha. Loodetavasti on pildid piisavalt detailsed, et antud õhtu joogivalik natukenegi meelde tuleks.

Aga nüüd õllede degusteerimisest järjekorras:

2. Harilik Bitter

1. Publishers Bitter

1. Mart S. (Kitseküla pruulikoda) - Publishers 
Bitter (ABV 3,3%)
Kerge Inglise stiilis bitter, mille aroomis oli tunda magusat karamelli ning lillelisi noote. Linnastest oli kasutatud inglastele omaselt Maris Otter'it. Klaasis oli õlu selge, oranžikas-pruuni tooniga ning pigem tagasihoidliku vahukihiga. Maitses tuli lisaks mõrkjusele välja hapukus, mida saatis kergelt vesine mekk. Suus tundus õlu pehme, alla keskmise karboniseeritusega (kuigi stiili järgi oli ehk veidi palju gaasi) ning keha oli pigem kerge.

2. Erling (E.T. brewery) - Harilik Bitter
Bitter (ABV 3,8%)
Järgmine bitter Maris Otter'ist, kuid mille aroomis jäi värskust veidi väheks ning tagasihoidlikuks. Õlu oli kergelt hägune, pigem kuldse tooniga ning vaht oli minimaalne. Maitses tuli välja peamiselt kuiv hapukus, tunda oli veidi linnaselist magusust ning mõrkjust oli vaevu märgata. Gaasi oli antud õlles stiilile kohaselt vähe, keha tundus kerge ning suus tundus õlu veidi vesine.

3. Nisuunnnoorem

4. Ehakuma

3. Sulev (Mikropruul randVEraaŽ) - Nisuunnnoorem 
Nisuõlu (ABV 5,2%)
Traditsiooniline nisuõlu, kus pruulimisel oli kasutatud 55% nisulinnaseid kogu grainbill'ist. Aroom oli puuviljaselt magus ja nisulinnastele omaselt veidi hapukas. Klaasis oli õlu hägune, oranžikas-kollase tooniga ning vahukiht oli pehme. Maitses oli esmalt tunda mõrkjas-hapukust. Magusad toonid meenutasid mett ja puuvilju. Suus tundus õlu pehme ja veidi vesine, gaasi oli palju ning keha kergemapoolne.

4. Martin (Rebase) - Ehakuma 
Ingveriõlu maltoosast (ABV 5,5%)
Uus kokkutulekul osaleja oli kaasa võtnud oma esimese õlle, mis põhines Rakvere maltoosal. Pruulmeister oli selle läbi keetnud ning lisanud Saaz humalaid ning inverit. Tulemuseks oli õllel üpris intensiivne ingveri aroom, mida täiendasid sidrunilised ja magusat noodid. Õlle värvus oli sügav punakas-pruun, veidi hägune ja kergelt pruunikas vaht katteks. Maitses oli esmalt tunda hapukust, millele järgnes mõrkjus Saaz humalatest. Tunda oli ka ingverit ning üldpildis meenutas õlu Baikali limonaadi veidi. Suus tundus õlu pigem kuiv, keha oli kerge ja järelmaitse hapukas.

5. Väike Praha

6. Fantaasiavili

5.  Sulev (Mikropruul randVEraaŽ) - Väike Praha 
Laager (ABV 5,2%)
Antud õlu oli 100% valmistatud Pilsner linnastest. Millegipärast oli antud pruul ebaõnnestunud ning seda oli tunda nii lõhnast kui ka maitsest. Aroomis tuli välja plastikuline-meditsiiniline-keemiline hapukus. Kui klaasis nägi õlu igati viisakas selge, kollakas ja koheva vahuga välja, siis maitses oli taaskord tunda hapukat ja keemilist imelikku maitset. Suus tundus õlu veidi terav, gaasine ning veidi kuiv.

6. Mart R. (Aespan kodupruul) - Fantaasiavili 
American Pale ale (ABV 4,2%)
Pigem tagasihoidliku aroomiga APA, kus oli tunda magusaid, puuviljaseid ja karamellilisi noote. Klaasis oli õlu kenasti selge, oranžikas-pruuni tooniga ning veidi tagasihoidliku vahukihiga. Maitses domineeris pigem hapukus ning mõrkjust jäi veidi väheks. Suus tundus õlu kergelt vesine, kuiv ja kerge kehaga. Järelmaitse oli mõrkjas ning karboniseerituse tase pigem tagasihoidlik. Pruulmeister ise arvas, et villimisämbrisse sai veidi liiga vähe suhkrusiirupit.

7. Opiano

8. Jaama taga

7. Priit ja Tarmo - Opiano 
Amber ale (ABV 6,2%)
Veel ühed uued kokkutulekul osalejad olid kaasa võtnud 2 omavalmistatud õlut. Esimene neist oli Amber ale, mis lõhnas väga värskelt ja intensiivselt Citra humalate järgi. Värvuselt oli õlu kuld-kollane, mitte amber, nagu stiil võiks vihjata. Vahukiht oli sõrmepaksune ning õlle läbipaistvus keskpärane. Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, millele järgnes puuviljaselt magusus. Minuarust olid maitsed selles õlles väga hästi tasakaalus. Õlle keha oli keskpärane ning järelmaitse mõrkjas. Ise pakuks antud õlle stiiliks rohkem American pale ale. Stiilist hoolimata oli tegemist vägagi nauditava õllega.

8. Hans (Prüülike pruulikoda) - Jaama Taga 
Spiced ale (ABV 7,5%)
Õlu Jaama Taga sündis pruulmeistri ühe teise pruuli ülejääkidest. Nimelt barley wine'i valmistades jääb linnastesse üldjuhul parajalt suhkruid alles, nii saab neid veel loputada ning valmistada veidi lahjema õlle. Aroom oli parajalt intensiivne, humalane ning piprane. Õlle värvus oli tumepunakas-pruun, üpris selge ning koheva vahukihga. Maitses tuli samuti piprane nüanss välja. lisaks oli tunda karamellilist magusust ning veidi alkoholi. Õlle keha oli tugevamapoolne, järelmaitse mõrkjas-magus.

9. OK time for plan B

10. Lehvik

9. Erling (E.T. brewery) - OK time for plan B 
India Pale lager (ABV 7,5%)
Juba varemgi on antud õlu meie kokkutulekult läbi käinud. Pruulmeistrile omaselt oli ka seekordne pruul intensiivse värske aroomiga, tsitruseline ning puuviljaselt magus. Klaasis oli õlu kergelt hägune, punakas-pruuni tooniga ning puuduliku vahuga. Maitses tulid välja magusad karamellised ja puuviljased noodid. Lisaks intensiivselt humalate maitse ning mõrkjus. Hapukus jäi pigem tahaplaanile. Õlles oli gaasi vähe ning järelmaitse mõrkjas-hapu.

10. Tanel ja Silver (Kalamaja pruulikoda) - Lehvik 
Belgian ale (ABV 7,2%)
Lehvik kujutab endast Leffe Blond klooni, mis oli magusa, linnaselise ning kergelt alkoholise aroomiga. Õlle värvus oli punakas-kuldne, tundus üpris selge ning vähese vahuga. Maitses oli tunda karamellilist magusust ning kerget hapukust. Õlle keha oli keskpärane ning gaasi jäi ehk veidi väheks.

11. Long John

12. 100,2

11. Priit ja Tarmo - Long John 
India Pale ale (ABV 7,9%)
Pruulmeistrite neljas pruul sisaldas endas Citra ning Columbus humalaid. Stiilile kohaselt oli aroomis tunda intensiivset värskust, tsitruselisi ning puuviljade noote üldiselt. Värvuselt oli õlu punakas-pruun, pigem hägune ning koheva ja püsiva vahuga. Maitse oli humalaselt värske, minujaoks paraja mõrkjusega. Tunda oli ka linnaste panust maitsesse. Õlle keha oli pigem tugev, järelmaitse mõrkjas ning suus tundus õlu pehme.

12. Sulev (Mikropruul randVEraaŽ) - 100,2 
Imperial India Pale ale (ABV 7,3%)
Antud Sulevi pruulil oli taaskord mingi imelik aroomi nüanss, meenutades lauta või naftat. Lisaks oli tunda humalate värskust, mis tungis ninna keskpärase intensiivsusega. Klaasis oli õlu tumepunase tooniga, selge ning koheva vahukihiga. Maitse oli peamiselt hapukas-mõrkjas, veidi puine, kergelt magus ning alkoholine. Keelele jäi ka mingi imelik maitse, millele head võrdlus ei oskagi välja tuua. Järelmaitse oli õllel mõrkjas ning keha üle keskmise.

13. Kaera John

14. Mint stout

13. Andres - Kaera John 
Oatmeal stout (ABV 4,9%)
Võimalik, et antud õlle degusteerimine jäi meie järjekorras veidi liiga lõppu. Hoolimata eelnevatest humalasematest ning kangematest rüübetest tulid antud õlle nüansid kenasti esile. Aroomis oli tunda magusat, kama, piima, šokolaadi ning linnaseid. Klaasis paistis õlu tume must ning beezika vahuga. Maitses oli tunda hapukust, kakaost mõrkjust, šokolaadi ja veidi kuivust. Kergelt meenutas õlu Guinessi. Õlles jäi ehk gaasi veidi väheks, keha oli keskpärane ning järelmaitse pigem hapukas.

14. Jaanis (Kodupruul) - Mint stout
Imperial stout (ABV 8,3%)
Jaanise õlle degusteerisime viimati kokkutulekul 2013 sügisel. Nüüd, poolteist aastat hiljem oli huvitav sama pruuli uuesti maitsta. Aroomis oli endiselt alles piparmünt, lisaks tuli esile hapukas kirss, kuid üldmuljes oli aroom jäänud tagasihoidlikumaks. Õlu oli klaasis must, vaht kohev ning beežikas. Maitse oli hapukas, kirsine, mündine ning linnaseline. Õlle keha oli veidi üle keskminse, järelmaitse hapukas ning kuivapoolne. Kokkuvõttes tundus, et vahepealse ajaga oli õlu veidi oma karakterit kaotanud.



Nagu nüüd viimastel kokkutulekutel tavaks on saanud, viisime läbi ka hindamise. Seekord oli hindajaid piisavalt ning aritmeetilise keskmise meetod peaks anda hea pildi degusteeritud õlledest. Mõne õlle puhul oli küll vähem hindeid, kuid sellest hoolimata saime üpris usaldusväärse pingerivi. Siinkohal mainiks veel ära, et kui õhtu lõpus tulemusi kokku arvutasime, siis ilmselt tekkis paar viga sisse ning hiljem kodus arvutis Excelis hindeid üle arvutades muutus mõne õlle keskmine hinne. Vabandan siinkohal kõigi ees, kes peavad pettuma.

Seekordses võitjas ei olnud kahtlust ning esikoht küllaltki kõrge 7,86 hindega läks uutele tulijatele õllega Long John. Sümboolse auhinna oli välja pannud Andres, kelle vinnutatud liha käsitööõlledega suurepäraselt kokku sobib.

Järgmine kokkutulek toimub mai teisel reedel ning teemaks on topelt IPA.

Kohtumiseni!

Neljas ametlik pruul - Pelgulinna õlu

Pelgulinna õlle algmaterjalid

Lõpetasin oma kolmanda ametliku pruuli kirjatüki sõnadega: "Sellega oli esimene pruulipäev seljataga ning 2 päeva hiljem oli plaanis valmistada teine pruul, millest kirjutan lähemalt järgmistel kordadel".  Nüüd lõpuks annan väikse ülevaate, kuidas möödus teine pruulipäev. Plaanis oli valmistada uus partii populaarsust kogunud Pelgulinna õllest. 

Uut partiid planeerides otsustasin veidi muuta retsepti. Arvesse võtsin igasugust tagasisidet, mida mul õnnestus esimese Pelgulinna õlle partii kohta saada. Kuna alkoholiregister seab mõningad piirangud, siis peamised parameetrid õlle puhul pidin samaks jääma. Veidi sain linnaste hulka suurendada ning lisada rohkem aroomihumalaid keedu lõpuosas, kärpides mõruhumalate hulka keedu alguses. Selle tulemusena jäi mõruduse IBU number samaks, õlle värvuse EBC sihtisin samuti paika, kanguse ABV muutus jäi lubatud hälbe sisse.

Pruulimisel kasutati maitsestamata maisihelbeid

Jahvatamisel on näha erinevate linnaste kerget värvuse vahet

Kokku kulus seekord umbes 150kg linnaseid, mis sarnaselt eelmistele Genikas valmistatud pruulidele jahvatati kahes osas. Erinevalt eelmisest Pelgulinna pruulist toimus seekord meskimine kraadi võrra kõrgemal temperatuuril. Kuna Safale S-04 pärm on meskimise temperatuuri suhtes väga tundlik, siis ei julgenud väga suuri muudatusi teha. 

Meskimine koheva vahukihi all

Keedu ajal lisasime seekord vähem humalaid alguses ning keedu lõpuosas läks potti suurem kogus humalaid, mis peaksid hoidma mõruduse endiselt mõistlikkuse piirides ning tagama parema humalate maitse ning aroomi. Lisaks humalatele lisasime antud õllele omaselt värskelt riivitud sidruni koore.

Pärast jahutamist mõõtsime pruulimisel saavutatud tihedusi ning temperatuure ja üldjoontes võis pruulipäevaga rahule jääda.  

Õlu veetis kääritustünnis 4 nädalat, millest viimased 2 nädalat ta settis madalal temperatuuril. Seekord proovisime pudelisse selgema õlle villida. Selleks segati õlu suhkrusiirupiga kokku teises puhtas tünnis ja sealt omakorda villiti õlu pudelisse.

Seekord toimus käärimine mahutis nr 3

Villimiseks kulus pudeleid seekord täpselt 1908. Kui eelmise partii pudelid sildistasime oma õllelaos, siis seekord otsustasime kõik kohapeal Genikas ära teha. 

Sildistaja töökoht

Sildistama pudelid ühelpool, sildistamismasin keskel ja
sildistatud pudelid kastides esiplaanil

Vahepealsel ajal oli ka meie ise konstrueeritud sildistamismasin elektrimootori külge saanud. Kuna nanoPruuli õllepudelitel on kaks etiketti, siis sildistamine võttis omajagu aega. Väikse võrdlusena võib välja tuua, et eelmise partii puhul sildistasime ühes tunnis kõigest 10 kasti (pudelid olid pakitud kastidesse, laos võtsime pudelid uuesti kastidest välja, sildistasime ja pakkisime tagasi kastidesse). Seekord võtsime pudeleid otse aluselt, sildistasime ja pakkisime kasti ning tavapäraseks tempoks kujunes 24 kasti tunnis. Seega väike progress on toimunud aga endiselt täisautomaatsete süsteemide vastu ei saa. 

Pärast sildistamist jätsime õlle kastidesse rahulikult seisma ning settima. Praeguseks ajaks on juba esimesed tellimused uue Pelgulinna õllega täidetud ning on aeg taaskord tuleviku poole vaatama hakata.

XLVI pruul - Panzerfaust (Munich Dunkel)

Keet ja meskimine samaaegselt toimumas

Lõpuks kirjutan oma järgmisest kodusest pruulist, mille võtsin ette paralleelselt Vöötkakk Black Edition'iga. Kui esimene pruul jõudis keetmise faasi, siis puhastasin kiirelt meskinõu ning alustasin uue õlle meskimisega. Kuna mul ei ole eraldi anumat vee kuumutamiseks (HLT), siis teise meski jaoks kuumutasin vee toas pliidil väiksemate pottidega. Kuna mässamist oli palju kahe üheaegse pruuliga, siis pildimaterjali tekkis seekord vähem.

Valmis olid mul pandud ka kõik vajalikud materjalid:

• Pale ale linnased
• Melanoidin linnased
• Crystal malt 100 linnased
• Šokolaadilinnased
• Magnum humalad
• Hallertau humalad
• Saflager S-23 pärm

Virre kääritustünnis

Meskimisel õnnestus mul hoida temperatuuri vahemikus 69-71˚C. Kuna eelmise pruuli keedu lõpp ning jahutus venisid veidi pikemaks, siis olin sunnitud seekord meskima 90 minutit. Midagi halba selles ei tohiks olla. 

Pärast meski ja linnaste loputamist oli keedunõus umbes 55L virret. Keema läks see umbes tunniga ning selleks ajaks oli kätte jõudnud pime õhtu. Ees oli veel tunnine keet, jahutus ning kogu varustuse puhastamine. Seega õhtu tõotas tulla pikk ning esile hakkasid kerkime kerged kahetsused ambitsioonika plaani suhtes. 

Keedu ajal lisasin humalad väga lihtsa skeemi järgi:

• 60 min - Magnum (14,5%)
• 5 min - Hallertau (3,4%)

Käärimas pimedas keldris

Pärast virde jahutamist ning kääritustünnidesse jõudmist sain lõpuks oma selle päeva teise pruuli tulemuslikust hinnata esialgsete näitude põhjal. Käärima läks kokku 47L virret tihedusega 1.064. Retsepti kokku pannes pakkus kalkulaator 65% efektiivsuse juures OG'ks 1.054, seega sarnaselt eelmisele pruulile suutsin meskida jällegi efektiivsemalt. Järgmine kord peaks kalkulaatoris efektiivsust veidi tõstma, et tulemus oleks etteaimatavam.

Kääritustünnid tõstsin keldrisse jahedasse, kuid umbes nädal aega hiljem saabusid külmad ilmad ning koos sellega langes keldris temperatuur natuke liigagi madalaks. Kui pärast kahenädalast keldris käärimist võtsin tiheduse proovi, sain tulemuseks 1.026. Mulle tundus, et käärimine oli kas seisma jäänud või jätkus väga vaevaliselt. Otsustasin mõlemad tünnid tuua toasooja ~18˚C juurde. See lüke tundus aitavat ning õhulukk jätkas mulksumisega.

Pudelid rivistatud villimiseks

Vahepeal möödus aeg kiirelt ning villimiseks leidsin aega alles 4 nädalat pärast õlle keetmist. Selleks ajaks oli tihedus jõudnud oma lõpp-punkti 1.016 juurde. Arvutasin ka alkoholi sisalduse, mis kõigi eelduste kohaselt peaks olema 6,4% ABV. 

Villimiseks kulus 144x0,33L pudelit ning pärast seda oli kahe õlle ühel päeval pruulimise saaga lõplikult läbi. Silte kleepisin pudelitele vastavalt vajadusele ning siiani on mõned pudelid sildistamata. Kuna tegemist on lager õllega, siis jahedas keldris seismine mõjub õllele ainult hästi. Praeguseks on õlu juba üle kahe kuu pudelis seisnud ning varsti kirjutan ka selle pruuli tulemusest lähemalt.

Villimine lõpetatud ja pudelid pakitud kastidesse