Viienda pruuli hinnang: Vahva munga õlu

Oma Vahva munga õlu sai Jaanipäevaks ilusti valmis. Käärima panin selle mai lõpus ning pudelitesse villisin juuni alguses. Nüüd on saanud perekond ning sõbrad-tuttavad seda maitsta ning saan pruuli tulemustest kirjutada.

Õlle tegin täpselt kaasas olnud juhendi järgi ning peab mainima, et midagi keerulist seal polnud. Kogu valmis produkti villisin pudelitesse, 0,5L ja 0,33L. Seekord valmistasin sildid ise Excelis ning pudelitele liimisin tavalise pulgaliimiga.

Pudelis sarnanes õlle värvus Coca-Cola või kaljaga. Mõned gaasimullid on ka pudelis seistes näha. Pudelilt korki eemaldades pääseb osa süsihappegaasi atmosfääri ning annab mõista, et õlu on gaseeritud. Klaasi valades tekib õllele kena vahukiht. Tavalisse plastiktopsi valades aga peab vahuga võtlema, kuna seda kipub kohati väga palju tekkima. Võimalik, et topsi pind oli kare ning agiteeris õlu.

Klaasis õlut vaadates meenutab see pigem kalja ning ei ole eriti läbipaistev. Õlle värvus on tume pruun või kohati mustjas. Gaasimullid kerkivad kenasti pinnale. Ka kollakas-pruunikas vahukiht püsib suhteliselt hästi.

Järgmisena õlut nuusutades tajun esmalt kaljale iseloomulikku leiva lõhna. Samuti on tunda magusat lõhna (karamelli äkki?). Minuarust humalate värskust tunda pole, kui siis natuke puuviljast, täpsemalt õuna lõhna. Seega enne maitsmist ootan ma pigem magusat, kaljast ning mahedad maitset, väheste humalatega.

Seejärel maitsesin suure sõõmuga õlut. Esmalt tundsin õrnalt hapukat ning magusapoolset kalja sarnast maitset. Ka alkoholi oli natuke tunda. Kui õlu jõudis keele tagumisele küljele, tajusin mõrudust humalatest. Võrreldes minu eelmise pruuliga, oli mõrudust kõvasti vähem. Mulle endale meeldivad pigem mõrudad õlled ning kui peaksin kunagi antud maltoosat uuesti kasutama, siis viskaks kääritusnõusse natuke humalaid juurde. Õlle keha tundus mulle keskmiselt tugevam ning tummisem. Gaasimullid andsid natuke teravust juurde. Seega kogu maitsebukett oli meeldiv ning mahe ja õlle välimus, lõhn ja maitse sobisid hästi kokku.

Järelmaitse oli leivane, hapukas ning kergelt mõrune, ehk kogu eelnev maitsebukett korraga, ainult tagasihoidlikum. Lõpuks jäi suhu kergelt hapukas maitse, mis sobis hästi järgmist sõõmu sisse juhatama.

Kokkuvõttes võib antud pruuli taas õnnestunuks lugeda. Jaanipäeval liha kõrvale sobis õlu hästi. Alkoholi sisaldus oli väike ning mõnele tuttavale meenutas see pigem käärima läinud kalja. Kui tavaliselt on magus koduõlu kaval ning niidab jalust äkki, siis selle õluga seda probleemi pole. Seega saavutatud alkoholi kogus on minuarust paras. Veel täheldadi lisaks minule, et õlu võiks natuke mõrudam olla. Kuid kogu õlle kooslus (tume, magus, hapukas ning vähene alkohol) meeldis kõigile ning seda sai palavuse kõrvale parajalt manustada. Praeguseks, kuu pärast õlle villimist, on mulle lattu alles jäänud alla poole algselt valminud kogusest.

Kõigile, kes kaaluvad ise antud maltoosad kasutada, julgen seda soovitada. Õlle valmistamine on lihtne ning tulemus on ootamist väärt. Tulemus on natuke tummisem ning samas magus-hapukas. Kel aga õlle joomisel maitse on teisejärguline ning alkoholi sisaldus kõige olulisem, siis tuleks lihtsalt rohkem suhkurt lisada ning saab veits kangema niiduki :)