Kõigepealt oli tore tõdeda, et pärast villimist ja seismist oli õlu selgemaks muutunud. Villimise ajal meenutas õlu oma värvuselt ja selguselt õunamahla. Kui pudeli külmikust välja võtsin, oli sete põhjas ning õlu natuke rohkem läbipaistvam. Pudelit avades oli aru saada, et õlu on ilusti gaseeritud. Klaasi valades tekkis keskpärane vaht kuid see kadus kiiresti.Seejärel klaasis õlle nuusutades tundsin esmalt veinile iseloomulikku lõhna, veits hapukas ja puuviljane. Väga õrnalt oli tunda ka õllele iseloomulikku humalalõhna.
Viimaks maitsesin lõpptulemust ning pidin meeletult pettuma. Tegelikult juba lõhn ja läbipaistvus oleks võinud reeta, aga õlu oli hapuks läinud!!! Sellest hoolimata üritasin mingitki maitset tabada. Lisaks hapule maitsele oli natuke magusust tunda. Humalatest polnud jälle jälgegi. Erilisi maitse tähelepanekuid hapuks läinud õlle puhul teha ei saa.
Nüüd aga üritan mõista, kus kõik totaalselt valesti läks. Mõeldes õlle valmistamise protsessi peale tekitavad kahtlusi enim järgmised aspektid:
- Kääritusnõu kehv puhastamine. Kasutasin puhastamisel Chemipro Oxi't aga järelikult oli kontakti aeg liiga väike.
- Keetmise ajal lisain vähe humalaid, mida lõhnast väga tunda polnud ning maitsest samuti. 14L virde kohta lisasin kokku 25g humalaid. Järgmine kord lisan rohkem.
- Õlu kääris mul 3 nädalat, kuna varem ei leidnud aega villida. Olen lugenud, et 2 nädalat peaks olema ohutu aeg käärimiseks. Lisaks toimus käärimine toatemperatuuril, mis suurendab hapuks minemise ohtu.
- Pudelite puhastamisel piirdusin Chemipro Oxi ja loputamisega, varem olen neid ka ahjus kuumutanud.
Vaikselt plaanin juba järgmist pruuli ning kirjutan sellest siis kui aeg käes.
Mis hüdromeetri näit lõpuks oli? Ja kas kõik pudelid on hapuks läinud? Kui mustusest tingitud probleem, siis kõik pudelid võibolla pole hapud. Kui palju karboniseerimiseks suhkrut panid pudelisse?
ReplyDeleteKui kaua humalat keetsid? JA kas keetsid kõik korraga sisse lisades?
Soovitan kasutada Beersmithi, esialgu trial versiooni, et veekogused, mõruduse ja värvuse ilusti välja arvutada.
Edu järgmisega!
Enne käärimist oli näit 1.058 ja käärimise lõpuks 1.008. Siiamaani kõikides avatud pudelites on õlu hapuks läinud. Pigem kahtlustan, et kääritusnõusse võis mustust jääda. Kuigi tõenäolisemalt läks õlu hapuks toatemperatuuril kääritusnõus hoidmisega 3 nädala jooksul. Suhkrut panin umbes 2g 0,33L pudeli kohta. Humalad lisasin vastavalt retseptile (http://www.pruulimine.ee/lihtne-retsept-alustajale/). Kokku oli keemise aeg 60 min, 15 min alates keemise algusest lisasin 20g humalaid 14L virde kohta ja 15 min enne keetmise lõppu ülejäänud 5g. Arvatavasti oli humalate kogus liiga väike.
ReplyDeleteArvatavasti pean mingi pruulimise tarkvara hankima, siis ei pea netikalkulaatoreid kasutama, mille usaldusväärsuses võib kahelda.
Heipa, sattusin juhuslikult lugema blogi. Jõudu pruulimiseks. Õlle hapuksminemine on muidugi nukker lugu, aga tegijal juhtub. Mina kahtlustaks liiga suurt käärimisnõud. Kui sa kääritasid ainult kümmekond liitrit siis jäi sinna nõusse käärimise alguses veel päris palju õhku. Õhus on alati bakteireid ja ka piisavalt palju hapnikku, et kurikaelad paljunema said hakata.
ReplyDeleteHei! Väga kahju, et niimoodi nüüd läks. Tegijal juhtub. Kindlasti proovi uuesti ja jaga kogemusi. Panin oma esimese õlle nädal tagasi käima ja ootan juba tulemusi.
ReplyDeletesoovitan õlletünnne ja muud ka füüsiliselt enne puhastada kui hakkad oxiprga puhastama.. see ei võta kõiki mustuse tükke ära ja õllete ajal kangutab need sealt lahti siis ongi tulemus käes. Pudeleid ka soovitan harjaga pesta, sest niiama loputaqdes sinna jääb ük pisike tükike msi pärast paljuned, isegi peale kemikaaliga töötlemist. Õhuga võib tõesti hapukaks minna tegin ise ka testõllet ja hetkel lõhnab tume kohvi õllena. muidugi sai lisatud pea 50g jahvatatud kohviube 7 L kohta :D kohvi ja õlu koos.
ReplyDelete