Seitsmes pruul: Anonymous IPA

Üle pika aja otsustasin taas kulutada rohkem aega, et valmistada linnastest ise õlu. Eelmisel korral leidsin paar kitsaskohta, mis muutsid linnastest õlle valmistamise minu jaoks keerukaks. Esimeseks probleemiks oli suure koguse meski keema ajamine köögi pliidil. Teiseks takistuseks oli aeglane jahtumine. Lootsin, et leidsin mõlemale probleemile lahenduse. Edasi lugedes saate teada, kas need lahendused ka töötasid.

Valisin netist ühe IPA retsepti, mis tundus küllalti lihtne olevat. Anonymous IPA retsept asub siin. Retseptis oli koostisosade kogused umbes 25L virde keetmise jaoks. Mina plaanisin alustada keetmist 30 liitriga, seega suurendasin linnaste kogust ning kuna väga mõrudat tulemust ei tahtnud, siis vähendasin humalate kogust (jätsin ära Amarillo 8,5% humalad sootuks).

Algmaterjalid olid sellised:

• Pale ale linnas - 5kg
• Vienna linnas - 600g
• Cara-Pils linnas - 600g
• Cascade US humal - 100g
• US-05 pärm - 11,5g + poolik pakk (~6g)

Meskimisel kasutasin suurt potti, kuhu valasin 20 liitrit vett. Seekord otsustasin köögi pliiti mitte kasutada, selle asemel muretsesin omale Vene keeduspiraalid (Baltijaama turult :P). Täpsemalt 5 tükki, igaüks 0,5kw, seega koguvõimsusega 2,5kw. Kõigepealt kuumutasin vee 68˚C'ni. Seejärel lisasin linnased, samal ajal segades. Linnased sees, kontrollisin temperatuuri (kahe anduriga), mis oli langenud 64˚C'ni. Plaan oli meskida tund aega @66˚C. Lisasin 2 spiralli vette ja jälgisin, et need meskimiskoti vastu ei puutuks (muidu kõrvetab augu sisse). Suhteliselt kiiresti sain meski temperatuuri taas 66˚C'ni. BIAB tehnika üheks miinuseks on minuarust keeruline hoida ühtlast temperatuuri potis. Spiraalide lähedal kippus see olema kõrgem kui poti teises otsas. Temperatuuri üritasin hoida ühtlasena pidevalt segades, aga seetõttu kaotasin palju soojust, kuna pidin kaane pealt ära võtma. Kokkuvõttes annaks endale meskimie eest hinde 4-, kuna temperatuur kõikus parasjagu, jäädes vahemikku 62-67˚C. 

Meskimine BIAB meetodil

Pärast linnaste leotamist tõstsin meski temperatuuri üle 70˚C ning tõstsin koti välja. Asetasin koti restile poti kohal ning valasin 11L kuuma veega läbi. Seega enne keetmist sain kokku 31L meski, mille tiheduseks mõõtsin 1.052@63˚C (1.063@20˚C).

Vasakult: 50g;  25g ja 25g

Enne keetmist valmistasin ette humalad. Otsustasin kasutada ainult Cascade US (5,9%) humalaid, kuna ei soovinud vära mõrudat tulemust. Eelmisel ise linnastest valmistatud õllel kasutasin 75g East Kent Golding (6,4%) humalaid ja tulemus tuli suhteliselt mõru. Seekord plaanisin keetmise alguses lisada vähem ning lõpus rohkem humalaid, et saada mahedam õlu ning rohkem humalate aroomi. Humalaid plaanisin keeta järgnevalt:

1. 50g - 60 min
2. 25g - 15 min
3. 25g - 5 min

Keetmine

Keetmiseks viisin poti õue, et tuppa tugevat humalate lõhna ei tuleks. Seejärel asetasin kõik 5 keeduspiraali potti ja suhteliselt kiiresti sain virde keema. Keemise ajal piisas kahest spiraalist ning poti kaane asetasin pooleldi peale. Poti ümber panin papitüki, et tuul õues potti ei jahutaks. 

Pärast keetmist oli virde peale tekkinud valkjad tükid, mis peaksid olema valgud. Seejärel hakkas kardetud jahutamine. Selleks pruuliks polnud ma jahutit veel ehitanud ning lootsin hakkama saada külma veega. Paar päeva varem oli suured veega täidetud plastikpudelid sügavkülma asetanud. Enne virdesse panemist puhastasin pudelid Chemipro OXI'ga üle, et baktereid õlle sisse ei satuks. Paraku ei olnud erilist efekti nendest pudelitest ning virre jahtus aeglaselt. Umbes 45˚C juures valasin virde potist kääritusnõusse lootuses, et seal jahtub kiiremini. Kääritusnõu omakorda panin suurde potti, kuhu valasin külma vee. Vett vahetasin potis mitu korda kuid sellest hoolimata jahtus virre aeglaselt. Kokku kulus jahutamisele 2-3 tundi, mis kindlasti õllele hea pole, seega tulevikus üritan oma jahutamise protsessi parandada.

Virde jahtumise ajal segasin kokku läbikeedetud vee ja pärmi, et seda niisutada. Umbes tunniga paisus pärm ning terve klaas oli seda täis. 

Pärmi segamine: vasakul pärm lisatud läbikeedetud veele, seejärel veega ära segatud ja paremal paisunud

Virre enne pärmi lisamist

 
Enne pärmi lisamist virdele mõõtsin veel tihedust, tulemuseks sain 1.066@34˚C (1.069@20). Kui virre oli 25-26˚C, lisasin pärmi ja segasin hoolikalt sisse. Algselt plaanisin käärima panna 20L virret kuid pärast keetmist ja sette välja arvamist jäi alles 18,5L. Ilmselt keetmisega oli kadu suurem kui ootasin. Umbes 12 tunni pärast käis õlu juba agressiivselt. Kuna väljas oli samal ajal kuumad ilmad, siis kahjuks toimus käärimine oodatust natuke kõrgemal temperatuuril (20˚C vs ~23-24˚C). Seega toimub käärimine kiiremalt.

8ndal käärimise päeval mõõtsin tiheduseks 1.013@24˚C, mis on juba väga lähedal lõplikkule tihedusele retseptis (1.012).Lõpuks 10ndal käärimise päeval otsustasin õlle pudelitesse villida. Tiheduseks mõõtsin ennem veel 1.012@24˚C. 

Traatkorgiga pudelid

Nagu ikka pesin ja leotasin pudelitelt sildid maha. Kokku sain 30 traatkorgiga pudelit. Lisaks võtsin mõned väiksed 0,33L läbipaistvad pudelid, millest on hea pilti teha ja maitsmiseks jagada. Pärast pudelite pesu loputasin Chemipro OXI'iga läbi ja olingi valmis villimiseks.

Suhkurt panin pudelitesse tunde järgi, umbes 4g 0,5L kohta ja väikestesse pudelitesse umbes 3g. Seejärel lasin läbi kääritusnõu kraani ettevaatlikult õlle pudelisse. Kääritusnõu põhjas oli nagu ikka sette kiht aga huvitavam oli olukord õlle pealmises kihis. Kääritusnõu ülemine äär oli täis mingit setet, mis tundus olevat humalate jäänused. Õlle peal ujusid ringi mingid tükid, mis tundusid tulevat kääritusnõu põhjast. Ei tea, kas tegemist oli mingite pärmi osakestega või millegi muuga. Igastahes neid tükke pudelitesse ei lasknud, seega viimane osa õllest jäigi kääritusnõusse. 

Kokku sain seega 15L õlut 0,5L traatkorgiga pudelitesse ja 2,5L väikestesse 0,33L pudelitesse. Plaanin need pudelid vähemalt 10ks päevaks toasooja jätta ja siis viin keldrisse laagerduma. Seega pruuli tulemustest kirjutan hiljem.

Värske õlu pudelis valmistumas karboniseerimiseks