Kodupruulijate 24. kokkutulek - Barley wine + Tankeri ühispruul

Novembris oli meil juba pikalt ette planeeritud maitsta koduseid barely wine katsetusi. Kuid samaks ajaks said valmis ka Tankeri pruulikojas keedetud ning kodupruulijate kodudes käärinud õlled. Seega oli oodata suuremat kokkutulekut väga suure hulga erinevate õlledega.

Enne, kui Tankeri õlledest kõht täis ja meel heaks muutus, maitsesime ära vähesed barley wine'd:

1. Alar - Odrapea                               2. Hans - Eksperimentaalkäkk                               3. Erling - Zonked

Hiljem lisandus meie valikusse veel Härmo poolt toodud nimetu barley wine.

Kui õhtu lõpus hinded kokku lõime, siis barley wine arvestuses pani võistluse kinni Erling:

Seejärel saime asuda maitsma sisuliselt ühte ja sama õlut, mida oli pakkuda 16 erinevas versioonis. Kõigi õllede 'põhi' oli sama Pale ale väheste Magnum humalatega. Käärimisest alates hakkas aga iga versioon oma elu elama ning tulemused olid mõnevõrra üllatavad.

Üldiselt jagunesid õlled kahte liiki:

• minimaalselt lisandeid ja võimalikult tavaliselt (kuid eriskummaliste pärmidega) kääritatud versioonid
• õlled, kuhu pandi suurtes kogustes humalaid, marju ja muid lisandeid

Siis jäi suur enamus õlledest samat värvi ning ka kangus kõikus 5,6% ning 6,0% vahel. Seega igast õllest eraldi pilte ma tegema ei hakanud. 

Huvitav on aga vaadata, kuivõrd erinevalt hinnati igat pruuli ning kui originaalsed suutsid pruulijad olla õlle nime valikul:

Kokkuvõttes võib öelda, et tol õhtul oli õllevalik lai ning kohati üllatav. Ning tundus, et osalejatele meeldis võrrelda peaaegu samadest algmaterjalidest valminud õllesid ning mõistata, mida pruulimisel lisaks kasutati.

Seekord kogunesime Beerexpress õllepoes

Ja istekohti jagus väga täpselt kõigile

Kodupruulijate 25. kokkutulek - Imperial stout

Aasta viimane kodupruulijate kokkutulek toimus juba paljudele õllesõpradele teada-tuntud SIP õllepoes. Mitmed pruulijad olid selleks korraks ette valmistanud kanged tumedad õlled. Kuigi antud kokkutuleku stiiliks oli valitud Russian Imperial stout, jõudis hindamisele mitmeid erinevaid stout'ide ning porterite variatsioone. Seega oli degusteermine vägagi mitmekesine ning huvitav.

Ülevaate kohal olnud pruulijatest ning õlledest leiab allolevast tabelist koos hinnetega:

Kuna mind ennast antud üritusel kohal polnud, siis Hansul õnnestus pea kõik õlled ka pildile saada:

Jaanis - Chocolate stout

Erling - Anaesthist

Robert - Oh-hoo

Martin - Fox Force 5

Karl - Viski stout

Silver - Piimavunts

Hans - Fook mee & fook juu

Silver - Chillit Bang

Kristjan - Kaera-Kai

Andres - Maalane

Lisaks tumedatele kangematele õlledele oli esindatud ka kolm hindamisvälist õlut. Paraku ei oska nendest midagi lähemalt kirjutada, kuna ma ise puudusin sellelt ürituselt.

Andres - Kole onu - Amber ale

Jaan - Mõdu

Martin - Suur sula - sidruniõlu

Järgmisel aastal jätkame kodupruulijate kokkutulekutega ning üritan ka kõik üritusel osalenud õlled vähemalt pildile jäädvustada.

Kodupruulijate 21. kokkutulek - Red Ale

Augusti alguses võõrustas meie kodupruulijate kokkutulekut jutukas Sulev. Kuigi ürituse toimumiskoht jäi Tallinnast välja, jõudsid kõik õnnelikult õigeks ajaks kohale. Sulev oli meie saabumiseks ette valmistanud korraliku suupistetega laua, mille me ühise otsusena terassile ümber kolisime. Etteruttavalt võib öelda, et tegemist oli hea otsusega, jättes toad purskavatest õlledest puhtaks.

Tänu Hansule said seekord kõik pruulid kenasti fotodele jäädvustatud ning loodetavasti saab nii parema ettekujutuse õllede välimustest.

Kuna Red ale kategooriasse jäävaid õllesid oli seekord vähe, siis hiljem hindasime antud stiilist väljapoole jäävaid pruule koos kategoorias 'muud'.

1. Suur Vanker

2. Piiri Peal

1. Kristjan - Suur Vanker (ABV 4,7%)
Õlle maitsmisele eelnes pikk ja põhjalik lugu õlle nime päritolust. Klaasis oli õlu tume punane, pruunika varjundiga ning kerelt hägune. Aroom oli magus, linnaseline ning karamelline. Maitse oli kergelt mõrkja, veidi marjane ning hapuka ning värskendav. Irish red ale stiilile omaselt oli õlu nõrgalt karboniseeritud, keha oli kerge ning järelmaitse pigem hapukas.

2. Roland (Kiisa pruulikoda) - Piiri Peal (ABV 4,7%)
Esimest korda tol õhtul kohtasime kergelt purskavat õlut. Ilmselt oli tegemist ülekarboniseeritud õllega ning probleem ilmnes ainult ühel pudelil. Teisest pudelist välja valatud õlu oli selge, punase tooniga ning beežika vahukihiga. Maalähedane aroom pakkus karamelliseid ning magusaid noote. Tasakaalus maitsest võis leida nii mõrkjust, hapukust kui ka kerget magusust. Suus tundus õlu pehme, gaasi oli all keskmise ning järelmaitse hapukas.

3. Punanina

4. Redis

3. Hans (Prüülike pruulikoda) - Punanina (ABV 5,7%)
Õlu oli klaasis tume punane, selge ning tagasihoidliku vahuga. Sarnaselt eelmistele pruulidele oli aroomis tunda maguaid karamelliseid noote, kuid lisaks oli omal kohal suhkrused, mesised ning marjased nüansid. Peamiselt hapukas-mõrkjasele maitsele võis tunda maalähedast, murust ning kergelt maguat maitset. Järelmaite oli hapukas-mõrkja, karboniseeritud alla keskmise ning keha pigem kerge.
4. Sulev - Redis (ABV 6,8%)
Pudelit maitsmiseks avades kohtasime tol õhtul teist ülekarbonieerunud õlut. Seekord oli tegemist üpris agresiivse isendiga ning avades toimus vägev purse, mis kattis terve laua ning seinad (jättes laua ääres istujate siluetid selgelt seintele). Seejärel avasime teisest partiist sama õlle ning saime oma degusteerimisega jätkata. Õlu oli selge, punakas-pruuni tooniga ning vaht taandus kiiresti. Aroom oli karamelline ning linnaseline. Maitses oli peamiselt tunda humalate värsket mõrkjust ning veidi magusust. Järelmaitse oli hapukas, gaasi üle keskmise ning keha keskpärane.

5. Wilder Beast

6. Wilder Beast cherry edition

5. Erling (E.T. Brewery) - Wilder Beast (7,8%)
Teistest veidi erinevama lähenemisega oli Erlingu red ale. See oli valmistatud 2015 aasta jaanuaris ning ka IBU väärtus 5 oli midagi ebaharilikku. Peale pikka pudelis laagerdumist oli õlu klaasis endiselt kergelt hägune, kergelt pruunika tooniga punane ning tagasihoidliku vahukihiga. Aroom oli väga rikas, tunda võis tamme, värsket mustsõstart, rabarberit, tikrit ning muid marjum jättes üldpildi happeliseks. Maitses tuli esile tugev hapukus marjaste ning happeliste nootidega. Järelmaitse oli kuiv, karboniseeritud oli parajalt ning keha pigem kerge.
6. Erling (E.T. Brewery) - Wilder Beast cherry edition (7,8+%)
Seejärel proovisime eelmise õlle eriversiooni kirsiga. Õlu tundus olevat selgem, värvus sügavpunane ning vahtu vähe. Aroomis tuli oodatult esile kirss, lisaks erinevad marjad, tamm ning värskus. Õlle maitse oli eelmisest marjasem, endiselt hapukas ning ka kirss oli omal kohal. Võrreldes eelneva õllega tundis siin olevat gaasi veidi vähem.


Kategooria 'Muud':

1. Aafrika

2. B Film

1. Alar (nanoPruul) - Aafrika (ABV 4,7%)
Stiililt oli õlu amber ale ning nii mõnigi meist oleks selle red ale'de hulka arvanud. Kuna kõik nõus ei olnud, siis jäi õlu kategooriasse 'muud'. Välimuselt oli õlu hägune, punakas-pruuni tooniga ning kerge vahuga. Aroom oli tsitruseline, värske ning karamelline. Ka maitses tuli esile karamell, millele pakkus lisa humalate mõrkjus. Järelmaitse oli hapukas-mõrkjas, gaasi parajalt ning keha keskpärane.

2. Martin - B Film (ABV 6%)
Kui õigesti mäletan, siis tegemist oli Martini esimese all-grain katsetusega. Valmis oli keedetud SMASH tehnikas IPA, kasutades ainult Maris otter linnaseid ning Waimea humalaid. Klaasi valades oli õlu selge, hele kuld-kollane, tagasihoidliku ning heleda vahukihiga. Aroom jäi IPA kohta pigem tagasihoidlikuks, võis tunda kerget värskust ning vihjeid karamellist. Maitse oli natuke ühekülgne, pigem maalähedane, mõrkjas ning värskust oleks võinud rohkem olla. Karboniseeritud oli õlu pigem nõrgalt, järelmaitse oli mõrkjas ning keha kerge.

3. Humalakartlik põllumees

4. Rabarberi Gose

3. Jaan - Humalakartlik põllumees (ABV ~7%)
Ilma humalateta valmistatud rabarberi õlu tõotas tulla midagi täiesti teistsugust, arvestades pruulmeistri seniseid katsetusi. Ma täpselt ei saanudki aru, kuidas õllel kangust määrati, aga alla 7% see ilmselt polnud. Klaasis oli õlu punakas, kergelt hägune ning vähese vahuga. Aroom oli magus, puuviljane, suhkrune, kommine ning nätsu meenutav. Maitses tuli esile peamiselt hapukus, koos rabarberi ning marjaste nootidega ning värske mahlasus. Gaasi oli õlles parajalt, järelmaitse marjane ning hapukas ja keha keskpärane. Alkoholi oli õlles tuntavalt ning ma ei imestaks, kui see 7% öeldi kõhutunde põhjal jäädes tagasihoidlikuks, et tarbijaid hirmutada.

4. Roland (Kiisa pruulikoda) - Rabarberi Gose (ABV 6,0%)
Rabarberi lainel jätkasime ka järgmise õllega. Roland oli ühendanud Gose õllestiili ning rabarberid. Õlle värvus oli hele kollane, vahukiht oli pehme ja tagasihoidlik ning klaasis oli õlu kergelt hägune. Aroomis võis tunda hapukust, soolasust, puuvilju ning koriandrit. Maitse oli hapukas-mõrkjas, veidi marjane ning rabarberine. Suus tundus õlu pehme ning siidine. Järelmaitse oli kuiv, karboniseeritud parajalt ning keha pigem kerge.

5. Brown ale

6. Särtsakas Sisalik

5. Erling (E.T. Brewery) - Brown ale (6,4%)
Pruulmeistrile omaselt suures 0,75L pudelis oli seekord Brown ale, mis täielikult pidi valmis saama alles septembri kokkutulekuks. Klaasis paistis õlu pigem hägune, tume pruuni tooniga ning vähese vahuga. Aroom oli puine, hapukas, tammene, maalähedane, suitsune ning röstine. Kuna õlle lõpptihedus oli 1.002, siis oli maitse kuivapoolne ning hapukas, mida täiendasid marjased ning puised noodid. Järelmaitse oli hapukas, gaasi alla keskmise ning keha üle keskmise.

6. Alar (nanoPruul) - Särtsakas Sisalik (ABV 7,1%)
Olin kokkutulekule kaasa võtnud mõne pudeli juunis valmistatud IPA't. Õlu oli selle ajaga kenasti selgeks settinud, värvus tumepunane ning vahukiht oli kohev. Aroomis tuli välja humalate värskus ja tsitruselisus ning lisaks veel linnastest karamell. Maitse oli mõrkjas, kergelt karamelliselt magus ning humalaselt värskendav. Järelmaitse oli magus-mõrkjas, karboniseeritud keskpäraselt ning keha üle keskmise.

7. Plan B

8. Riggwelter

7. Erling (E.T. Brewery) - Plan B (ABV 7,5%)
India Pale lager stiilis Plan B õlut oleme varem juba proovinud. Seekord oli Erling kaasa võtnud 3 kuud pudelis seisnud versiooni. Klaasis oli õlu tume punaka tooniga, pisut hägune ning pehme vahuga. Aroom oli linnaseline, humalaselt värske ning intensiivne. Maitses vaheldusid mõrkjus ning hapukus, millele andsid humalad värske varjundi. Õlle järelmaitse oli mõrkjas ning keha keskpärane.

8. Mart S. (Kitseküla pruulikoda) - Riggwelter (ABV 5,7%)
Viimasena maitsesime ning hindasime ühe kommertspruuli, stiililt Brown ale ning päritoluks Inglismaa. Õlu oli selge, sügava tumepunase tooniga ning koheva vahukihiga. Aroomis oli tunda linnaseid, karamelli, kergelt Inglise humalaid ning hapukust. Maitses olid kenasti tasakaalus hapukad, mõrkjad ning magusad toonid, jättes esiplaanile pigem linnased. Järelmaitse oli hapukas, keha keskpärane ning gaasi oli parajalt.


Pärast kokku 14 pruuli maitsmist oli suveõhtu muutunud jahedaks. Meie võõrustaja Sulev oli sauna juba sooja pannud, kuid enne vabakavaga alustamist tegime toas kiired kokkuvõtted ning autasustasime parimaid.

Esmalt Red eilide hindamise tulemused ning lõplik paremusjärjestus:

Seejärel ülejäänud õllede hindamistulemused, mis olid väga varieeruvad seinast-seina stiilide vaheldumisi maitsmise tõttu:

Purskav õlu oli kõige ohtlikum meie hinnetelehtedele
kõik muu sai kergelt puhtaks.

Nagu mõlema rühma tulemustest on näha, kipuvad esikohtadele teistest erinevad ning vahel ka äärmuslikud õlled. Üllatavalt jõudis edetabeli etteotsa ka ametlik Riggwelter õlu, mis pärast rabarberi õllesid kolmandale kohale maandus.

Pärast ametlikuma osa lõppu jätkus õlleteemaline vestlus lauataga ning saunas. Lisaks oli meie käsutuses ka paar päeva varem valminud jacuzzi.

Toreda õhtu lõpetas grupiviisiline taksosõit (mikrobussiga)linna, kus liinibussi kombel tehti peatusi igaühe koduukse ees.

Kokkuvõte Haapsalu I Käsitööõlle festivalist

Viimasel augusti laupäeval toimus Haapsalus esimene käsitööõllede festival. Ka nanoPruul otsustas end tuulutada ning Haapsalus oma õllesid tutvustada. Ürituse formaat oli üpriski sarnane möödunud aastal Tallinnas toimunud Käsitööõllede festivalile, kus külastajad said žetoonide eest endale väikse topsi õlut maitsmiseks lunastada.

Seekord olime endaga kaasa võtnud:

• Must lammas - Brown ale (4,0%)
• Vöötkakk - Sweet stout (4,5%)
• Steampunk - California Common beer (4,9%)
• Aafrika - Amber ale (4,2%)
• Pelgulinna õlu - American Blond ale (4,3%)
• Pelgulinna õlu greibiga - American Blond ale (4,7%)

nanoPruuli lett oli seekord lakooniline ning praktiline. Tänu tuulisele ja veidi külmavõitu ilmale püsisid õlled lauapeal kenasti jahedad.

Üritus algas juba kell 16:00 ning planeeritud lõpuaeg oli 00:00. Seega tõotas tulla pikk õhtu õllehuviliste seltsis. Külastajaid jagus terveks õhtuks ning suuremat tunglemist lettide ees polnud. Seega oli rohkem aega külastajatega pikemalt vestelda, oma pruule tutvustada ning ka teiste pruulijatega elu üle arutleda.

Kuna enamus osalejaist olid samal õhtul koju tagasi sõitmas, siis ei tekkinud võimalust kohapeal üksteise pruule maitsta. Seega toimus aktiivne õllede vahetus pruulmeistrite vahel. 

nanoPruuli õlledest olid tol õhtul vaieldamatult populaarseimad greibiga rikastatud Pelgulinna õlu, ameerikapärane brown ale Must lammas ning mahe amber eil Aafrika.

Vahepeal tegin festivali platsil kiire tiiru ning jäädvustasin ka teised osalejad oma kaamerasse. Kuna peamine aeg kulus oma leti taga tegutsemisele, siis paraku pikemaks jutuks ning õlledega tutvumiseks väga aega polnud. Sellegipoolest saab piltidelt kiire ülevaate kõigist osalejatest:

Nöösker oli kohal nii ametlku kui ka koduste pruulidega, mis olid sobitatud kaasavõetud suupistetega.

Kalamaja pruulikoda tutvustas üritusel oma uuimat ingveri õlut Singer-Ginger. Lisaks pakuti Mister Yum'i ning Miss Haizon'it.

Raba pruulikoda oli kohale vedanud külmkapi, mis oli täidetud ametlike pruulidega Uus pruut, Pipramari, Santlaager ning lisaks mitmete prototüüpõlledega.

Ühe laua taha olid end sõbralikult ära mahutanud Munga pruulikoda ning Haapsalu käsitööõlu.

Pruulikekus Gambrinus oli oma letile laotanud erinevad linnaste näidised ning muud pruulimiseks vajalikud tarvikud.

Tanker oli festivaliks valmis saanud uue pruuli Legendaarne 13. Stiililt oli tegemist witbier'iga ning kellele see jäi liiga mahedaks, said kraanist Reloaded IPA't proovida. 

Jaanihanso siidrid olid ühe katuse all Uba ja Humal õllepoe enda Pilsneriga.

Sori pruulikoja lett oli väga kirju. Lisaks nende oma pruulidele sai sealt samast ka Toht käsitööõllesid ning Vormsi pruulikoja toodangut proovida. Valik oli lai, õlut tuli nii kraanist kui ka pudelist.

Voldi pruulikoda oli lagedale tulnud vist suurima õllevalikuga. Ise ma neid kokku ei lugenud aga kuuldavasti pakuti 12 eri sorti õlut. Pole ime, et nende leti ette oli kogunenud kõige suurem rahvahulk ning sobivat hetke pildistamiseks pidin kannatlikult ootama.

Kui ma Käbliku laua juurde jõudsin, siis hakkaid nende varud juba otsa saama. Enne üritust olid nad Facebookis kuulutanud, et võtavad lausa 10 eri sorti õlut kaasa. Mul õnnestus nendega vahetust teha ning üks El Mosaico endale koju võtta.

Pühaste lett oli selleks ajaks, kui mina sinna jõudsin, tühjaks tehtud. Sellegipoolest oli võimalik endale stiilne pruulikoja särk muretseda.

nanoPruul jäi üritusega rahule, kasulik tagasiside aitab meil paremini hetkel arendamises olevaid retsepte täiustada. Hea meel oli tõdeda, et ka väljaspool Tallinna ollakse kuuldud meie väiksest ettevõtmisest. Kõige kannatlikumad ning tõsised õllehuvilised said meie leti juures maitsta ka ühte barley wine katsetust, mis ei olnud veel täielikult valmis.

Kokkuvõttes võib öelda, et ka väiksemates linnades (peale Tallinna ning Tartu) on võimalik üpris spetsiifilist käsitööõllede fetivali korraldada. Ma ei imestaks, kui veidi rohkema reklaamiga järgmine aasta festivali plats terveks õhtuks paksult õllehuvilistega täidetakse. Õllede valik oli ju eksklusiivne ning külastajatel oli võimalus proovida õllesid, mida niisama kätte ei juhtu.

Kokkuvõte Vanamõisa Käsitöölaadast 2015

Meie õllevalik sel korral

22. augustil toimus Vanamõisa järjekordne käsitöölaat, millest meie ka juba kolmandat aastat järjest osa võtsime. Seekord paiknesime Eesti Toidutelgi kõrval, kuna jäime registreerimisega natuke hiljaks ja toidutelgis olid kohad juba hõivatud. Sellel aastal oli käsitöölaadal ka rekordarv kauplejaid ja külastajaid.

Varasemast kogemusest teadsime, et sellel laadal käib rahvast palju, seega panime rõhku juba varem järgi proovitud headele retseptidele ning üritasime oma õllevalikud piirata, et õllede tutvustamise oleks lihtsam. Kaasa sai meil viis erinevat õlut ja üks siider:

• Pelgulinna õlu Eripruul Greibiga
• Troopika
• Aafrika
• Vöötkakk
• Must lammas
• Õun siider

Vanamõisa käsitöölaadale saab suurem osa asju ära viia eelmise päeva õhtul. Seda võimalust kasutasime meiegi ning viisime laua ja varjualuse juba eelneval õhtul kohapeale ära, et järgmisel hommikul oleks autos rohkem ruumi õllele. Nagu kõikide laatadega tavaks saanud, pakkisime auto täis juba eelmise päeva õhtul.

Esinduslett nägi välja nii, nagu meile juba tavaks on saanud

Laada päeva hommikul startisime varakult, et vältida suuremat ootamist. Laadaplatsile jõudsime natuke peale 7 ja pakkisime kõik asjad ilusti lahti. Juba varakult märkasime ka teisi käsitööõllede tootjaid, kes osalesid Vanamõisa laadal esimest korda. Meie lähedal olid oma letid üles seadnud Tanker, Õllevõlur ja Kochi aidad. Suuremale konkurentsile vaatamata jätkus kõigile palju külastajaid ja huvi meie õllede vastu oli suur.

Kuigi laat avati alles kella 10st, käis juba enne seda platsil palju külastajaid uudistamas. Ilm oli terve päeva väga ilus ja päikesepaisteline. Hommikupoole liikus rahvast vähem aga kella edasi liikudes tuli ka külastajaid juurde. Nagu Vanamõisa laadal ikka, oli külastajaid väga palju ja huvi õlle vastu väga suur. Paljud kiitsid meie omapäraseid silte ja nii mõnelegi saime seletada, kust need õllenimed pärit on. Sel aastal pakkusime esimest korda võimalust soetada meie toodangu kuuspakk, mille vastu paljud külastajad huvi tundsid. Kohtasime palju juba tuttavaid nägusid nii Vanamõisa kui ka muudelt laatadelt, ja tutvusime paljude toredate uute inimestega. Südant soojendav oli kuulda, et nii mõnigi juba varasematel aastatel meie väljapanekut külastanud inimene tuli meid ka sellel aastal spetsiaalselt otsima :)

Tühjad kastid kogunesid telgi taha nurka

Laadapäev oli väga pikk ja kell 18 hakati otsi kokku tõmbama. Ka meie pakkisime oma tühjade kastide hunniku autosse ja siirdusime rahulolevatena koju tagasi. See oli üks ütlemata tore ja töine päev, kus kohtusime paljude vahvate inimestega ja saime väga kasulikku tagasisidet oma õllede kohta. Kokkuvõttes jäime Vanamõisa käsitöölaadaga väga rahule ja kui õnnestub, siis osaleme järgmine aasta kindlasti veel.