Kuuenda pruuli hinnang: Brewmaker Cider De Luxe

Lõpuks leidsin aega ning süveneda pikemalt omavalmistatud siidri maitsmisse. Siidrit pakkusin Vanamõisa käsitöölaadal ning enne seda veendusin, et siider oleks hea. Nüüd kirjutan pikemalt antud pruuli tulemustest.

Kõigepealt siidri pudelit liigutades on näha, et kogu sete pole pudeli põhja ladestunud. Õlle puhul 'kleepub' sade pudeli põhja valge kihina. Antud siidri pudeli põhjas on samuti sette kiht, kuid pudelit liigutades hõljuvad mingid osakesed siidris ringi. Õnneks settivad need kenasti ja kiiresti taas põhja.

Siidrit klaasi valades erilist vahukihti peale ei tule (ega ei peagi), samas on siider kenasti gaseeritud. Klaasis tõusevad väiksed mullid aktiivselt pinnale üsna pikka aega. Lisaks on klaasis näha ka hõljuvat setet, mis õige pea klaasi põhja ladestub. Läbipaistvus on siidril hea, kuid kahjuks pildile see hästi ei jää. Värvuse poolest on siider kuldkollane ning näeb välja nagu poes müüdavad väga magusad siidrid.

Lõhna poolest on tunda värskendavat õuna lõhna. Õunamahlast eristub siider õrna alkoholi lõhnaga. Ka teised, kes siidrit maitsesid, täheldasid tavalise õunasiidri lõhna. Seega erilist aroomi siider ei paku, kuid midagi enamat ei oska maltoosast valmistatud siidrist ka oodata.

Lõpuks siidrit maitstes on esmalt tunda hapukust, kuivust ning õige natuke alkoholi maitset. Natuke meenutab algne maitse punast kuiva veini (võimalik, et see võrdlus on kohatu, kuid ma pole väga palju siidreid maitsnud). Seejärel jõuab kohale intensiivsem õuna maitse, samas hapukus jääb alles. Järelmaitse on jällegi kuiv ning suhu jääb kerge õuna maitse. Siider kustutab hästi janu, samas on alkoholi üle keskmise.

Enne antud siidri valmistamist lugesin, et tegemist on kuiva siidriga. Seega vastas maitse minu ootustele. Kuiv siider kõigile ei maitse, kuid enamus, kes seda jõid, jäid rahule. Kuna käärimise ajal langes siidri tihedus suhteliselt madalale (1.005), siis väga palju suhkurt sinna alles ei jäänud. Laadal siidrit müües rääkisime kõigile, et tegemist on kuiva siidriga. Seega teadsin kõik, mida oodata ning siidriga jäädi rahule.

Kokkuvõttes on siider kerge ning võiks isegi natuke rohkem õunane olla. Seda saab äkki parandada, kui maltoosale vähem vett lisada (mina lisasin õpetuse järgi 24L). Võimalik, et kuiva siidriga ei tule ka õuna maitse nii hästi esile. Kõik, kes on tüdinud poodides pakutavatest magusatest 'keemiat täis' siidritest ning soovivad midagi naturaalsemat, soovitan seda siidrit. Kuna valmistamisel kasutasin maltoosat, siis siidri tegemine läks kiiresti ja erilise vaevata. Kindlasti üritan lähiajal proovida ka värskest õuna mahlast siidri tegemist ning loodan veelgi naturaalsema ning loomuliku maitsega magusama õunasiidri valmistada.