Viimane aeg on kirjutada ka hinnang Väikse Orava õllele. Üritasin õlle valmis saada jõuludeks ning sõprade-tuttavate hulgas oli mitmeid huvilisi, kes soovisid samuti seda õlut oma jõululaual pakkuda. Paraku natuke läks õlle valmimisega kiireks ning karboniseerumise lugesin lõppenuks loetud päevad enne jõule. Seega jahedas keldris ei jõudnud pudelid eriti kaua rahulikult seista.Õlle villisin ma 0,5L traatkorgiga ning 0,33L kroonkorgiga pudelitesse. Sildid tegin kõik ühesugused ning kujundasin algseliste vahenditega ise. Peab mainima, et kandilisi ning ilma kumerusteta siltide välja lõikamine võttis kordades vähem aega. Lisaks suutsin sildile mahutada kogu olulise info.
Aga nüüd lähemalt õllest endast. Klaasis õlle värvust vaadates ei hakka peale tuhmi musta ühtegi teist tooni silma. Õlle vaht on samuti tumeda-pruunika tooniga. Vaht minu klaasis väga kaua ei püsi aga see-eest jätab klaasi külgedele jäljed.Lõhna poolest tunnen esmalt ära karamellise ning õrna kakaose aroomi. Veel on kergelt tunda värskust humalatest ning kõrvetatud linnaste aroomi.
Viimaks õlut maitstes on esmalt tunda magus-hapukust (leiba meenutav hapukus) ja kuivust..Keha on ehk natuke lahjapoolne ning gaasi veidike alla keskmise. Pärast esmamaitset tõuseb esile hapukus, mis õige pea asendub kerge mõrudusega. Järelmaitse on õllel jällegi magus-hapukas, jätab suu natuke kuivaks. Tunda on ka väikseid vihjeid kohvist ning kõrvetatud magusast.
Antud õllega jäin ise rahule ning teised, kes seda maitsesid, kiitsid samuti. Ka enamasti heleda õlle fännid jõid seda hea meelega ning positiivse külje pealt toodi välja mahe ning tasakaalukas maitse, kõrvetatud maitset ei olnud liiga palju ning alkoholi sisaldus täpselt paras. Kindlasti näitab selle õlle menu ka fakt, et antud kirjatüki ilmumise ajaks on mul see õlu otsa saanud ning ilmselt juurde ei saa teha (maltoosa valmistatud piiratud koguses).
No comments:
Post a Comment