 |
| Komplekti pakend |
 |
| Pakendi sisu |
Varasemalt olen rohkete piltidega maltoosast õlle valmistamist kajastanud. Seekord keskendun rohkem villimisele, kuna esimest korda elus plaanin suurema osa õllest ankrusse villida. Kuid ennenm on tarvis õlu valmist teha.
Maltoosat kääritusnõusse valades oli näha, kuidas (humala?)puru pakendi põhjast nähtavale ilmus ja lõpuks kääritusnõus oma koha leidis. Seekord otsustasin maltoosale lisada natuke rohkem suhkurt (900g) kui õpetuses soovitatud on. Selles hoolimata tuli eritihedus 1.044. Pärmi raputasin kuivalt virdele peale ja segasin sisse. 12 tunni jooksul käis õlu juba korralikult. 3ndal päeval jäi käärimine rahulikumaks ning kohati isegi liiga vaikseks. Õhulukk enam ei mulksunudj a mõtlesin, et kuumad ilmad on toas temperatuuri tõstnud nii kõrgele, et pärm on oma töölepingu üles ütelnud. Minu õnneks erinesid tiheduse mõõtmise tulemused 5ndal ja 8ndal päeval. Kaheksandaks päevaks oli tihedus 1.009 ja otsustasin õlle ära villida.
Selle pruuli puhuks laenasin tuttavalt 15L õlleankru. Kuna ankur oli pikemat aega niisama seisnud, siis pesin kõigepealt selle hoolikalt puhtaks. Seejärel asusin seda desinfitseerima. Kui hakkasin desinfitseerimise vedelikku kraanist välja laskma, murdus kraanis mingi tükk lahti ja tuli koos veega välja. Seega oli vaja uut kraani ning kiirelt ehituspoest otsides leidsin sobiva kuulkraani. Natuke torude tihendusteipi ning pusimist ning kraan oli lekkekindlalt ankru küljes. Lõpuks oli ankur õlle jaoks valmis.
Kõigepealt panin ankru põhja keedetud vees lahustatud 105g suhkurt ja selle peale lasin õlle. Kokku mahtus sinna 15L õlut. Ülejäänud 5L õlut villisin 0,33L pudelitesse. Mõni päev hiljem ankru manomeetrit vaadates ei olnud näha, et ankrus oleks rõhk tõusnud. Kartsin juba, et ankur lekib kuskil ning otsustasin väikese koguse õlut klaasi lasta. Minu rahustuseks oli õlu juba keskpäraselt gaseeritud ning järeldasin, et vana manomeeter lihtsalt ei tööta. Nii jäigi ankur tuppa nädalaks sooja, et õlu karboniseeruks. Plaan oli ankruga minna laadale õlut müüma ning antud pruuli tulemustest plaanin kirjutada õige pea.
 |
| Nii jäi ankur tuppa sooja, õlle karboniseerumist ootama |
Kuidas see laadal müümine välja näeb? Mingit luba jne on ka ikk avaja? Mitte irooniaga ei küsi vaid puhtast huvist. Ise ka pruulija..
ReplyDeleteOma õlut ja siidrit müüsin laadal esimest korda ning seetõttu polnud ka mul mingit ettekujutust vajaminevatest lubadest. Esmalt uurisin laada korraldajalt, milliseid lubasid mul vaja on. Kuna laada korraldaja ei teadnud lubade kohta midagi, uurisin edasi kohalikust vallavalitusest. Lugedes erinevate laatade osalemise tingimusi, oli mitmel pool nõutud vallavalitsuse eriluba. Saue vallavalitsuses suhtelsin paari inimesega, kes antud laadaga olid kursis, kuid nemad ei teadnud erilubadest midagi. Lõpuks selgus, et laada korraldajalt oli toidu ja joogi (ka alkoholi) kauplemise müügiluba. Korraldaja arvas, et sellest võiks piisata ning ta polnud kuulnud, et teistel õllemüüjatel erilubasid oleks. Seega rohkem lubadega ma ei tegelenud. Kindlasti tasub laada korraldajalt uurida, mis lubasid võib vaja minna ning osade laatade reeglites on täpsed juhendid, kust ja mis raha eest need load saab.
ReplyDeleteAlkoholiseadust järgides laadal õlut müüa ei tohiks, aga netist uurides leidsin ainult ühe intsitendi (Vastseliina laat), kus õllemüüjaid kontrolliti, ülejäänud laatadel on kõik ilusti hakkama saanud.
Tere Alar,
ReplyDeletesoovin(me) sõpradega osta Tallinas head koduõlut, saareõlut vms (mis poleks gaseeritud õllemaitseline karastusjook poelettidelt).
Anna teada tuleks mekkima ja ostma,
Aivar