Siidri ja õlle valmistamine maltoosast on väga sarnased. Kogu protsess on sama, ainult maltoosa koostis ja võib-olla ka pärm on erinevad. Maltoosa purki avades on tunda ilmselgelt õuna mahla meenutavat lõhna. Lisaks on natuke õllele iseloomulikku linnaste/leiva lõhna. Maltoosa ise on punakas-pruun. Pärast maltoosa ja suhkru lisamist läheb kääritusnõusse vesi. Võrreldes õllega tundub siidri maltoosa rohkem vahutavat ning kui olen vee lisamise lõpetanud 24L märgi juures, tundub nagu kääritusnõus oleks õunamahl, mis on värsketest õuntest pressitud. Ka maitse poolest on tunda õunamahla väikse õllese lisandiga. Enne pärmi lisamist mõõdan veel virde tiheduse, OG on mu siidril 1.042.
1. Maltoosa purgis 2. Maltoosa suhkruga kääritusnõus 3. Vee lisamine, vahutas mõnusalt |
Pärast pärmi lisamist ning õhuluku paigaldamist jätsin siidri 11ks päevaks käärima. Juba nädal pärast käärimist tundub asi vaibumat. Lõplikku tihedust ma ei hakkanudki kaks korda mõõtma, kuna 11ndal päeval saan tulemuseks 1.005, mis minu jaoks tundub küllalt madal, et asuda villimise kallale.
Vahepeal olen saanud oma valdusesse traat- või portselankorgiga (kuidas keegi nimetab) õllepudeleid. Seega pool siidrist villisin 0,5L traatkorgiga pudelitesse. Ülejäänud osa siidrist läks 0,33L pudelitesse. Neid on hea laiali jagada ning maitsmiseks avada. Suhkrut lisasin täpselt õpetuse järgi (jällegi ei erinenud kogused õlle maltoosast) ning loodan, et siider saab piisavalt karboneeritud. Hetkel on siidripudelid mul toas, kuhu plaanin need rahulikult jätta kaheks nädalaks, pärast mida viin need keldrisse jahedasse selginema.
Tulemustest kirjutan siis, kui õige aeg käes.
Hei!
ReplyDeleteOotan tulemuse postitust.
tuleviku tarvis võin öelda, et ise tegin John Bull Country Cider ja tulemus oli hästi karboniseerunud ja väga kuiv õuna siider. Otsin ise vähe magusamat maitset.