Kümnenda pruuli hinnang: Kodune õunasiider

Seekord kirjutan oma koduse õunasiidri pruuli tulemusest. Siidri valmistamiseks kasutasin ise pressitud värsket õunamahla ning kääritamiseks õllepärmi. Pärast käärimist ning pudelis karboniseerumist pastöriseerisin siidri, et peatada pärmi töö lõplikult. Õunamahl sisaldas palju viljaliha ning tahkeid osakesi, seega hoidsin siidrit enne maitsmist jahedas keldris settimas. Sellest hoolimata tõusis kogu sete kerge pudeli liigutamise peale lendu ning pidi taas ootama selle põhja settimist.

Kui lõpuks toas siider 'maha rahunenud' oli, valasin selle klaasi. Välja valatuna oli siider selge, läbipaistvust vähendasid ainult tihedad mullid, mis klaasi põhjast üles kerkisid. Värvuselt oli siider helekollane ning õrna oranžika tooniga. Klaasi oli jõudnud ka väike kogus setet, mis õnneks kiirelt põhja vajus. Gaasi tundus välimuse järgi hinnates isegi kohati liiga palju olema. Ka paks vahukiht klaasis tekksi tänu tugevale karboniseeritusele.

Aroomi poolest hakkas esmalt ninna tugev õunte lõhn, mis meenutas sügisel maha kukkunud ning kuhja kogutud värskete õunte lõhna. Lõhna poolest oli siider pigem sarnane värskele hapukale õunale kui magusale poes müüdavale õunamahlale. Lõhnast oli tunda ka hapukust, mis valmistas maitsemeeled ette pigem kuiva ning hapu siidri joomiseks.

Siidrit maitstes ei valmistanud enam miski üllatust. Esmalt oli tunda suhteliselt hapu õuna maitset, mis hakkas taanduma ning suhu jäi domineerima kuivus ja hapukus. Hapukus meenutas ise valmistatud õunamahla, kuhu pole suhkurt ega vett lisatud ning valmistatud hapudest õuntest. Keskmisest kõrgem gaseerituse tase ning aktiivselt tõusvad mullid võimendasid teravust ning hapukust. Järelmaitse oli sellel siidril kuiv. Selline kirjeldus võib jätta mulje kui väga-väga hapust siidrist kuid tegelikult nii hull asi polnud. Lihtsalt hapukus oli kõige domineerivam ning ülejäänud maitsed jäid tahaplaanile. Õunte või minu poolt lisatud suhkru magusust ma ei tajunud, pigem tasakaalustas see hapukuse/happelisuse taset.

Üldiselt on see siider parem ning vähem kuivem kui minu eelmine kontsentraadist valmistatud siider. Naturaalne, loomulik ning puhas õuna maitse meenutab maalähedust ning värskust. Ma arvan, et kuivuse ning veidi ülekarboniseerutuse vahel on otsene seos ning üks põhjustab teist. Nimelt pärast pudelisse villimist jäi siider liiga kauaks karboniseeruma, mille käigus tarbis pärm liiga palju siidris olevast suhkrust ning tulemuseks ongi hapu ning väga gaasine jook.

Kokkuvõttes oli tegemist õpetliku pruuliga ning järgmiseks korraks panen kõrva taha täpsema planeerimise. Kui juba käärimise ajal nägin kui kiirest pärm suhkruid tarbis, oleksin pidanud karboniseerumisel seda arvestama. Oma vea tõttu sain vahuveini meenutava kihiseva joogi, mis kuivemate siidrite austajatele kindlasti väga meeldib. Magusa armastajatele võib minu siider jääda natukene hapuks. Kuid naturaalne ning puhas õuna maitse jällegi mõjuvad värskendavalt ning meeldivalt.