XI pruul: Maltoosast Väike Orav

Komplekti sisu

Mõnda aega olen pidanud plaani teha järgmine linnastest õlu kuid ajapuuduse tõttu on see pidevalt edasi lükkunud. Et keldrist midagi ikkagi võtta oleks otsustasin proovida maltoosa.ee poolt pakutavat eripartiid 'Väike Orav'. Valik osutus selle kasuks kuna varem olen sama tootja teisi maltoosasid proovinud ning siiani on tulemused meeldinud.

Väikse Orava maltoosa on valmistatud piiratud koguses (30 komplekti) ning kui mina paar nädalat pärast selle müügile tulekut seda soovisin, ei olnud ma üldse kindel, kas seda veel saada on. Veebipoes seda ei pakutud, mistõttu kirjutasin otse valmistajatele, kellelt sain positiivse vastuse. Juba järgmisel päeval toodi komplekt mulle põhimõtteliselt uksele, teenindus ülikiire ning mugav. Kiitus maltoosa.ee tegijatele!

Nagu tavaliselt, ei kulunud ka selle maltoosa õlle valmistamiseks ülemäära palju aega. Käärima panin kogu koplekti täpselt juhendi järgi ning suhkrut lisasin täpselt ühe kilo. Enne pärmi lisamist mõõtsin tiheduseks 1.046. Virre lõhnas leiva ning mee järgi ning oli tume-tumepruun. Pärmi lisasin niisama kuivalt ning jätsin käärima.

Kui aktiivne käärimine oli möödas, lisasin 6ndal päeval kääritustünni dry hoppingu humala. Komplektiga oli kaasas umbes 14g kaalunud humalapuru kotike. Paraku lõhna järgi ei oska ma selle sorti öelda. Humala jätsin kääritusnõusse 4 päevaks.

Kokku kääris õlu 11 päeva. Tihedust ma vahepeal mõõtma ei hakanud, lähtusin puhtalt õhuluku mulksumisest. Kui õhulukk juba paar päeva oli vaikinud otsustasin õlle pudelitesse villida. Enne villimist mõõtsin tiheduseks 1.010, mis peaks alkoholi sisalduseks näitama 4,8% ABV.

Enne villimist

Humalajäägid kääritusnõus enne villimist

Pudelid pestud ning ootavad täitmist

Kuna plaanisin antud õlle jõuludeks valmis saada ning arvatavasti tuttavatele laiali jagada, siis pakendasin selle enamuses 0,5L traatkorgiga pudelitesse. Siiski villisin väikse osa ka 0,33L läbipaistvatesse pudelitesse testimiseks ning pildistamiseks.

Villimisel talitasin samuti juhendi järgi ning lisasin pool teelusikat suhkurt igasse pudelisse. Karboniseerima jätsin pudelid tuppa nädalaks, pärast mida rändasid need keldrisse laagerduma. Pudelis oli õlu täitsa tume ning läbipaistmatu, seega õlle selgust on raske hinnata. Eks tulevikus klaasi välja valades on näha ja tunda, kas kogu sete on pudeli põhjas.



Praeguseks aga kõik, lähitulevikus kirjutan ka tulemustest ning maitsest. Seniks püsivad pudelid kastides ja ootavad oma õiget aega.