Tere tulemast kõigile!

Siin blogis plaanin ma kajastada oma koduõlle valmistamise katseid ja selle tulemusi. Kindlasti teen ma oma katsetuste ajal vigu, millest kõik õppida võivad. Lisaks, kui on pikem käärimise või laagerdumise periood käsil, jagan vahepalaks internetiavarustest omandatud teoreetilisi teadmisi teiega.

Loodetavasti on minu katsetuste kirjeldused ja muu info abiks koduõlle pruulimisega alustajatele. Kogenumad pruulijad võivad mind kommentaaridega parandada või oma kogemusi jagada.

Kõik, kes soovivad minu toodangut maitsta (vaata 'Minu pruulid' lehele), võta julgelt ühendust.

Alar
nanopruul@gmail.com

Wednesday, July 2, 2014

XXIV pruuli hinnang - Pelgulinna õlu 2

Uus Pelgulinna õlu on valmis saanud ning saan korduspruuli tulemustest kirjutada. Tegelikult valmistasin uue portsu seda õlut täpselt sama retsepti järgi, väike erinevus ainult humalates. Kui eelmine kord andsin mõruduse Cascade humalatega, siis seekord kasutasin Centennial humalaid. Aroomi saavutasin mõlema pruuli puhul Cascade humalate ning värske riivitud sidrunikoore abil. Korduspruuli tulemusena sain kaks korda rohkem õlut ning oli võimalus kahes erinevas kääritustünnis erinevaid pärme katsetada. Ühte tünni lisasin sama, S-04 pärmi ning teise uue Mangrove Jack's Belgian ale M27.

Uuest pruulist olen ära maitsnud nüüdseks mõlemad versioonid. Kahe pärmi käärimise peamiseks erinevuseks on lõpptihedus, mis Mangrove pärmi puhul oli 1.005. S-04 andis peaaegu sama tulemuse, mis eelmine kordki - 1.014. Sellest tingituna erines ka alkoholi sisaldus mõlema versiooni lõikes, 4,7% vs 6,0%.

Üldpilt uuest pruulist on väga sarnane algsele Pelgulinna õllele. Kuna maitsmise ajaks olid pudelid jahedas veidi vähe seisnud, siis õlu täitsa selgeks ei olnud settinud. Õlle värvus oli enam-vähem sama, hele kollakas-kuldne. Karboniseeritud oli õlu paremini ning vahtu tekkis seekord rohkem, kuna pudelitel oli rohkem aega toasoojas seista. Vaht püsib üllatavalt kaua ning jätab klaasile jäljed.

Aroomis oli endiselt alles tsitruselised noodid ning värskus. Lisatud sidrunit on meeldivalt tunda ning jätab värskendava mulje, täpselt nagu soojal suveilmal sooviks.

Maits bukett on üpris sarnane esimesele Pelgulinna õllele. Domineerib humalate ning sidruni mõruduse segu, maitse alguse osas on tunda ka hapukust. Järelmaitse on samuti mõrkjas ning veidi kuivapoolne. Kangem versioon jätab suu tuntavalt kuivemaks. Kui õlu veidi soojeneb klaasis, siis lisandub 6,0% õllele kerge alkoholi aroom ning maitse. Kuna õlle keha on kerge, linnaste osakaal maitses suhteliselt väike, siis tuleb vihjeid alkoholist kergemini välja kui mõnel raskemal IPA'l. Õlu maitseb kõige paremini jahutatult, siis tuleb värskus hästi esile.

Olen mõlemat varianti uuest Pelgulinna õllest andnud maitsta ka teistele ning ühest eelistust kange vs lahjema versiooni suhtes ei ole. Osadele meeldib kangem versioon ning teistele lahjem. Kokkuvõttes on mõlemad versioonid üpris sarnased ning sobivad ideaalselt suveõlleks.

No comments:

Post a Comment