XXIV pruul - Pelgulinna õlu 2

Meskimine

Algselt valmistasin Pelgulinna õlle meie hoovikohviku jaoks. Sellest ka kodukandist inspireeritud nimi. Kuna õlu tundus olevat populaarne ning oli raskusi endale ühegi pudeli jätmisega, siis loogilise sammuna võtsin selle õlle pruulimise õige pea uuesti ette. Seekord aga kasutasin uut suuremat potti.

Õlle valmistamise algkomponendid olid samad, ainult kogused veidi suuremad:

Käsitsi meski ringluses hoidmine

• 6kg Pale ale linnased
• 0,6kg Carapale linnased
• 0,6kg Caraplus10 linnased
• 2kg Maisihelbed
• Centennial humalad
• Cascade humalad
• 4 sidruni riivitud koor
• Pärmid S-04 ning Mangrove Jack's Belgian ale M27

Kuna uus meskimise ning keedu pott on suurem, siis alustasin meskimist 40L veega. Meskisin ühel temperatuuril, 67˚C ning 60 minutit. Kuna kasutasin uut suuremat potti esmakordselt nii suure koguse õlle pruulimiseks, siis kippus meskimisel temperatuur veidi kõikuma. Eriti kuumutamise ajal oli temperatuuride erinevus poti lõikes erinev. Küttekeha ümber kippus vedelik kuumem olema kui linnaste koti sees. Sarnaselt eelmisele õllele, mida selles potis valmistasin, üritasin vedelikku ringluses hoida manuaalselt alt kraanist õlut kannu lastes ning selle omakorda ülemisest otsast sisse valades. Meskimise lõpus tõstsin temperatuuri 78˚C'ni, 

Linnaste kurnamine/loputamine

et linnased välja tõsta. Statistika huvides mõõtsin seekord täpsemalt ka aega ning meskimise algusest kuni 78˚C saavutamiseni kulus 80 minutit.

Linnaseid said edukalt meskist välja tõstetud ning kurnamiskaussi paigaldatud. Loputasin linnaseid üpris palju, kuni vedeliku piir oli päris poti ülemises ääres. Kasutades segamislabidale märgitud skaalat, mõõtsin virde hulgaks umbes 55 liitrit.

Keema läks terve potitäis alla ühe tunni. Alati võiks see muidugi kiiremini minna aga 2kW küttekeha on enam-vähem maksimaalse võimsusega, millega elektrikilbis korgid hakkama saavad. Sellest võimusest piisab täiesti vedeliku keemas hoidmiseks. Keedu ajal lisasin humalad, mis võrreldes eelmise Pelgulinna õllega olid veidi muutunud, nimelt mõruduse jaoks kasutasin seekord pigem Centennial humalaid:

• 35g Centennial 10,2% - 60 min
• 35g Centennial 10,2% - 10 min
• 48g Cascade 7,2% - 0 min

Virre enne keema minekut

Veel lisasin 5 minutit enne keedu lõppu potti nelja sidruni riivitud koore. Päras keedu lõppu hakkasin virret jahutama oma olemasoleva jahutiga, mille spiraali osa täitis ainult poti alumise poole. Seetõttu ei jahtunud kogu pott täielikult maha. Sellest hoolimata otsustasin virde kääritustünnidesse lasta ning vajadusel jätta sinna jahtuma. Keedupotist läbi kraani läks virde väljutamine vaevata ning kiirelt. Esimesse kääritustünni lasin 25L virret, mille temperatuuriks mõõtsin 23,3˚C. Teise kääritustünni jõudis 20L virret ning temperatuur oli veidi kõrgem, umbes 33˚C. Kui temperatuuri erinevus kalkulaatori abil ühtlustada, siis virde tihedus oli mõlemas 1.049. 

Virre kääritustünni lastud

Ca 50L virde jahutamine

Kaks kääritusnõud ja kaks erinevat pärmi

Kuna esmakordselt oli võimalus üks õlu kahte erinevasse tünni käärima jätta, siis otsustasin katsetada erinevaid pärme. Esimesse tünni läks tavapärane S-04 ning teise uus Mangrove M27. Huvitaval kombel algas käärimine juba 4 tunni pärast Mangrove pärmiga. S-04'l võttis käima minek veidi kauem aega, veidi alla 12 tunni. 

12 päeva pärast käärimise algust olid mõlemad kääritustünnid vaikseks jäänud. S-04 lõpetas veidi varem ning Mangrove käis pikemalt. Enne villimist tihedusi mõõtes avastasin huvitava erinevuse pärmides. S-04 lõpptihedus oli 1.014 ning Mangrove'il 1.005. See on üpris suur erinevus ning nii madal tulemus uuel pärmil veidi ootamatu. Sellest tingituna on antud õlu valminud kahes erinevas kanguses: 4,7% ning 6,0%.

Tubane villmise liin: täis pudelid paremal, tühjad vasakul

Otsustasin suure enamuse mõlemast versioonist pruulida väikestesse 0,33L pudelitesse ning väikse osa 0,5L pudelitesse. Seega oli vaja ette valmistada 77 väikest pudelit lahjemale õllele ning 48 0,33L ning mõned 0,5L pudelid kangemale versioonile. Pudelite desinfitseerimine ning kuivatamine võttis omajagu aega, sellest hoolimata õnnestus ühe õhtuga kogu pruul kenasti ära villida. 

Kuna jaanipäev pressis peale ning mul oli kindel soov see valmis saada, siis toasoojas hoidsin pudeleid veidi üle nädala. Avasin prooviks ka ühe pudeli ning gaasi oli piisavalt tekkinud. Seega viisin pudelid jahedasse keldrisse settima ning oma aega ootama. Praeguseks on õlu valmis ning õige pea kirjutan pikemalt ka tulemustest.

Antud pruuli kogusaak - 132 pudelit