XXVI pruul - Varblane Pihus (IPA)

Mash-in

India Pale ale tundub olevat üpris populaarne õlu ning mis seal salata, ka päris hea ning värskendav. Mulle endale meeldivad pigem tagasihoidliku (IPA'de arvestuses) mõrudusega versioonid. Lisaks on hea mulje jätnud Citra humalate aroom, mida ka seekord kasutada otsustasin.

Algse retsepti otsisin nagu ikka internetist aga selle viide on kuskile ära kadunud. Kuna kohendasin retsepti niigi omale sobivamaks, siis kokku tuli midagi sellist:

• Pale ale linnased 12kg
• Crystal50L linnased 1kg
• Carapale linnased 1kg
• Centennial humalad
• Magnum humalad
• Citra humala
• US-05 pärm

Seekord tahtsin katsetada ka veidi ebaharilikku meskimise plaani. Linnased lisasin 47˚C vette ning eesmärgiks oli meskimise temperatuuri

Meskimine

tunni jooksul tõsta 78˚C'ni tasakesi. Plaan oli abitsioonikas ning eeldas palju mässamist terve selle aja vältel, et temperatuur potis ühtlane oleks. Võib juba etteruttavalt tunnistada, et hästi see välja ei kukkunud. Nagu eelnevate pruulide puhul, lasin poti kraanist kuumemat meskit kannu ning valasin ülevalt taas potti. Kui küte oli pidevalt taga, siis kippus poti alumine ots ikkagi kuumem olema ning üleval pool oli temperatuur palju madalam. Seega temperatuuri mõõtsin ma poti ülemise ääre juurest ning temperatuuri tõus nägi välja nii:

• 0 min - 47˚C, lülitasin kütte sisse;
• 15 min - 62˚C;
• 25 min - 68˚C (lõpetasin kütmise kuna temperatuur tõusis oodatust kiiremini);
• 60 min - hakkasin taas kütma, temp 68˚C endiselt;
• 70 min - 76˚C, lõpetasin temperatuuri jälgimise ja hakkasin valmistuma linnaste loputamiseks.

Hetk enne keema hakkamist, temp ~98˚C

Loputamiseks kasutasin umbes 30L vett ning keedu alguseks mahutasin potti 55L meskit. Keema läks kogu potitäis umbes tunniga. Pärast esimeste humalate lisamist tekkis kerge vaht, mis tänu pooleldi potti katva kaane tõttu üle potiääre pressis ning paraja segaduse tekitas. Siit järeldus ka järgmiseks korraks, ei tasu potti keedu alguseks nii täis toppida.

Pruulimisel kasutasin lisaks Citrale mõruduse andmiseks külmkapis olevaid poolikuid humalapakke. 

• 28g Centennial 10,2% - 60 min
• 40g Magnum 14,5% - 60 min
• 20g Citra 13,4% - 30 min
• 30g Citra 13,4% - 10 min

IPA pruulimiseks kulub humalaid keskmisest rohkem

Nagu näha, siis Magnum humalad on suurte alfahapete sisaldusega ning neid läks omajagu potti. Võrdluseks võib tuua, et Steampunki mõruduse saavutamiseks kasutasin 15g Magnumit ning nisuõlle puhul 7g sama koguse õlle valmistamiseks. Arvutuslikult peaks selle IPA mõrudus tuleba 60 IBU, mis pole ülemäära palju.

Pärast tunniajast keetu jahutasin virde maha ning lasin kääritusnõudesse. Mõlemad kääritustünnid said võrdselt täidetud 22L virdega ning tihedus mõlemas tünnis oli 1.044@26˚C. Toatemperatuuril teeb see tiheduseks 1.046, mis on 'natuke' madalam kalkulaatori poolt seatud eesmärgist 1.058. Seega on oodata lahjemat IPA't ning loodetavasti ei jää mõrudus liialt domineerima. Kangema õlle puhul tasakaalustaks seda veidi suuremast alkoholist tulenev magusus. 

Kaks kääritustünni ootavad pärmi lisamist

Pärast nädalast käärimist lisasin tünnidesse veel dry-hop'ina Citrat. Kumbki tünn sai 25 grammise portsu humalat juurde. Mulle meeldib Citra aroom ning kõik eelmised IPA'd sama humalaga on kiirelt otsa saanud.

Poolteist nädalat pärast käärimise algust mõõtsin kääritusnõudes virde tiheduseks 1.010, mis US-05 pärmi jaoks on tavaliselt final gravity. Seega asusin villimise kallale ning täitsin õllega ühe KEG'i ning 80 väikest pudelit. Statistika huvides olgu märgitud, et KEG'i ning pudelite desinfitseerimise, täitmise ning korkimisega võttis villimine kokku umbes 3 tundi. Pärast viisin KEG'i kohe keldrisse jahedasse, pudelid seisid esmalt toas nädalakese. 

Esimest korda proovisin ka force carbonation'i teel KEG'is õlle karboniseerimist. Selleks käisin kaks korda päevas keldris ning survestasin KEG'i ca 2 bar'ise rõhuga. Aegamööda 'imendus' süsihappegaas õlle sisse ning iga järgmise survestamisega karboniseerus õlu aina rohkem. Ma oleksin võinud lihtsalt ballooni KEG'iga ühendada ning nädala pärast vaatama minna, kuid kartsin, et mõni ühendus lekib ning leian karboniseeritud õlle asemel tühja süsihappegaasi ballooni. Umbes 4-5 päeva keldis käimist andis juba hea tulemuse ning viimastel päevadel tundus mahtuvat KEG'i aina vähem gaasi juurde. Laulasmaa laadaks sai õlu täpselt valmis ning tulemuski oli päris hea. Pikemalt kirjutan selle pruuli tulemustest veidi aja pärast.