|
Pruulimise kõige tähtsamad vahendid |
Õlleühisus Linda valmistab oma õllesid ühe vaikse Kalamaja tänava ääres asuva maja keldris. Väiksel seltskonnal on välja kujunenud hästi sissetöötatud õllevalmistamise protsess koos käepäraste vahenditega. Kõige keskmes on Braumeister, mis muudab ühe osa õlle valmistamisest mugavamaks ning autonoomsemaks.
|
Linnaste loputamine |
Võtsime koos mõne õlleühisuse liikmega ette ühispruuli. Õlle stiiliks valisime Saison'i, mis tõenäoliselt ka augusti kodupruulijate kokkutuleku teemaks on. Sobiva
retsepti leidsime kiirelt ning natuke kohendasime oma soovidele vastavalt. Pruulimiseks oli seega vaja muretseda:
- 8kg Pale ale linnased
- 1,5kg Munich linnased
- 1,5kg Nisu linnased
- 100g Willamette 5,7% humalad
- 100g Styrian Goldings 5,5% humalad
- 2 pk Safale S-33 pärmi
- 1kg Pruun suhkur
- Mõned apelsinid
- Veidi koriandrit
|
Lisasime apelsini koort ning pruuni suhkurt |
Pruulimise protsessi jätsime enam-vähem samaks, nagu õlleühisus Lindal on välja kujunenud. Braumeistris pannakse vesi kuumenema aegsasti. Seejärel lisatakse linnased, kui vesi on saavutanud
mash-in temperatuuri 52
˚C. Edasi ei ole meie vahelesekkumist enne linnaste loputamist vaja, kõik meskimise pausid on eelnevalt katlasse programmeeritud. Paika pandud meskimise plaan nägi välja nii:
|
Keetmine |
- 52˚C - 15 min
- 63˚C - 35 min
- 73˚C - 35 min
- 78˚C - 15 min
Kokku ligunesid linnased meskis umbes 2 tundi ning pruulijad kogunesid keldrisse taas linnaste väljatõstmiseks. Peab mainima, et Braumeistriga on linnaste välja tõstmine lihtsam, kui oma linnaste kotti sikutada. Kuna meskimise ajal ringles katlas vedelik pidevalt, siis efektiivsus oli üpris hea ning linnaseid väga palju me ei loputanud. Keetmise ajaks oli meil katlas veidi üle 60L meskit, mis õige pea keemiseni jõudis.
Kohe keemise alguses lisasime mõruduse humalad, milleks seekord oli Willamette. Lisasime terve paki humalaid, kuna alfa-hapete sisaldus oli humalates keskmine. Keedu ajal kasutasime aega optimaalselt ning villisime kääritustünnist eelmise õlle KEG'idesse, vabastades kääritusanuma uue õlle jaoks. Kolme KEG'i villimine läks kiirelt ning ladusalt, kohe näha, et mehed on seda varem palju teinud. Keedu lõpuosas (10-15 min enne lõppu) lisasime keedupotti 25g Styrian Goldings humalaid aroomiks. Veel läks potti 1kg pruuni suhkurt (iseloomulik Saisonile) ning paari apelsini riivitud koor.
|
Voolikutet süsteem jahutamise ajal |
|
Läbi jahti tuli meeldivalt jahe õlu otse kääritustünni |
|
Kääritustünni sisetemperatuur enne villimist |
Pärast keetmist jahutasime virde plaatsoojusvahetiga maha. Pumba abiga jõudis virre läbi jahuti kääritusnõusse üpris kähku. Voolikute süsteem võib esmapilgult tunduda segane, kuid toimis hästi. Ainult mõned kiirühendused kippusid veidi lekkima ning vajasid jälgimist. Kääritustünnis mõõtsime virde temperatuuriks 29,1˚C ning tiheduseks 1.052, mis teisendatuna toatemperatuurini on 1.055. Õlle koguseks hindasime umbes 55L. Tänu jahedale keldrile jahtus virre kääritusnõus veelgi ning saime pärmi lisatud. Enne kaane sulgemist lisasime kohe ka dry-hop humala, milleks oli 75g Styrian Goldings.
Kokku kääris Saison meil 13 päeva keldris, kus õhutemperatuur oli 15˚C ringis. Seega käärimise protsess oli veidi aeglasem ning enne villimist mõõtsime tihenduseks 1.020. Ilmselt ei olnud käärimine veel täielikult lõppenud.
|
Koonilise kääritustünni põhi, veidi virret veel jäänud |
Kuna aga plaanisime villida ankrusse ning KEG'idesse ning nendes omakorda suhkruga karboniseerida, saime suhkru koguseid veidi vähendada, et saavutada soovitud karboniseerituse tase. Villimise ajastasime uue pruuli valmistamise ajaks ning keedu ajal villisime Saisoni anumatesse ära. Kokku täitus kaks 18L KEG'i ning üks 15L ankur, kõik anumad umbes 80% täituvusega. Seega valmis õlut saime umbes 45-50L kandis.
Vaadid viisime toasooja, kus meie lisatud suhkur ning virdesse jäänud suhkur edasi käärisid ning tekitasid soovitud gaasi õlle sisse. Hetkel seisab mu ankur veel toas, kuid õige pea viin selle keldrisse settima. Plaan on selle õllega ühel laadal osaleda (õige pea avalikustan, kus ja millal).
Tere!
ReplyDeletePakub huvi, et kust selline kena kääritustünn pärit on? Mitme liitrine ta on ja millised lisamodifikatsioonid tehtud?
Ilmselgelt õhkub siit unistus ka omale selline hankida :)
Tere!
DeleteKahjuks ei ole ma väga kursis selle tünni ajalooga. Tean, et tegemist on terasest ning koonuspõhjaga tünniga. All kaks kraani, üks virde ja teine sette välja laskmiseks. Tünn on isoleeritud ventilatsiooni isolatsiooni või soojustusmaterjaliga. Isolatsiooni all on veel kile, mis elektri abil soojeneb ning käärimise temperatuuri tõstab, kui keldris liiga jahedaks läheb. Lisaks muidugi analoogtermomeeter, mis tünni sisemuse temperatuuri näitab.