Raudse IPA'ga juhtus samamoodi, nagu Pelgulinna õllega. Ainult ühe pudeli jätsin endale, et teha mingeidki järeldusi antud pruulist. Erinevalt mu eelmistest IPA'dest kasutasin seekord veidi rohkem linnaseid. Pean tunnistama, et pole varem kotis meskides ~7,5kg linnaseid kasutanud. Suurest linnaste kogusest tingituna tuli algne virde tihedus natuke oodatust kõrgem (1.070) ning lõplik õlle kangus 7,7% ABV.
Klaasis paistab õlu merevaiguse, punakas-pruuni tooniga. Välimus on õllel pigem hägune ning eriti läbi ei paista. Õlut katab klaasis kohev, valge ning püsiv vahukiht.
Õlle aroom on keskmise intensiivsusega ning vaigune. Käärimise lõpufaasis lisatud Cascade dry-hop'ina annab natuke tsitruselist aroomi, kuid õige tagasihoidlikult.
IPA'le kohaselt domineerib õlle maitses humalate mõrudus. Kui esmalt on tunda mõrudust koos kerge magusa tooniga, siis veidi hiljem lisandub hapukus. Ilmselt tuleb magusus linnastest ning mingil määral ka suurest alkoholi kogusest. Maitse lõpuosa on mõru ning meenutab vaigust ning kuivust. Järelmaitses jääb keelele väike alkoholi mekk ning veidi magusust. Keha tundub õllel olevat keskmine, veidi tugevam kui mu tavapärastel ale'del. Karboniseerinud on õlu hästi. Kui klaasis õlu veidi soojeneb, muutub alkoholi lõhn ning maitse veidi tugevamaks. Kui aus olla, siis paberi peal tundus 7,7% alkoholi sisaldus suurem, kui maitses on tunda.
Kokkuvõttes on tegemist kõige humalasema IPA'ga minu pruulide hulgast. Kuigi IBU 56 ei ole mingi eriline näitaja, siis maitses domineeriv humal on üpris intensiivne ning näiteks võrreldes Elementaarse IPA'ga (IBU 58), tundub Raudne IPA mõrkjam olevat.
Ka kõik, kes antud õlut maitsesid, ei kurtnud suure alkoholi sisalduse üle. Maitselt oli õlu IPA nime väärt ning humalalembelisemad õllesõbrad jäid sellega väga rahule. Kõigile humalasemate õlle fännidele võin teada anda, et uus IPA on juba planeerimisel.
Tere tulemast kõigile!
Siin blogis plaanin ma kajastada oma koduõlle valmistamise katseid ja selle tulemusi. Kindlasti teen ma oma katsetuste ajal vigu, millest kõik õppida võivad. Lisaks, kui on pikem käärimise või laagerdumise periood käsil, jagan vahepalaks internetiavarustest omandatud teoreetilisi teadmisi teiega.
Loodetavasti on minu katsetuste kirjeldused ja muu info abiks koduõlle pruulimisega alustajatele. Kogenumad pruulijad võivad mind kommentaaridega parandada või oma kogemusi jagada.
Kõik, kes soovivad minu toodangut maitsta (vaata 'Minu pruulid' lehele), võta julgelt ühendust.
Alar
nanopruul@gmail.com
Kõik, kes soovivad minu toodangut maitsta (vaata 'Minu pruulid' lehele), võta julgelt ühendust.
Alar
nanopruul@gmail.com
Tere,
ReplyDeleteÜks küsimus oleks sulle.
Kuidas sa kääritamisel temperatuuri hoiad normis?
Tere!
DeleteKäärimistemperatuuri ma eriti ei kontrolli. Ainult tiheduse mõõtmiste ajal mõõdan ka temperatuuri. Kääritusnõud hoian ma varjulises kohas ja jaheda kivipõranda peal. Praeguste soojade ilmadega tõuseb õhu temperatuur 23-24 kraadini, kuid kääritusnõus oleva vedeliku temperatuuriks olen mõõtnud maksimaalselt 22,5 kraadi. Seega midagi erilist ma ei teegi, lihtsalt jahe põrand hoiab varjulises kohas kääritustünni veidi jahedamana.
Tänud vastamast. Ise kasutan sama asja + täna panin ka 2 x 1.5l jäätunut pudelit märja rätiku alla ( mis oli tünni peal). Natukene sai veel tempi alla, ehk 1-1,5C.
DeleteEks näis, endal alles kolmas kääritus käsil.