XXII pruul - Pruunlane (brown ale)

Meskimine - tänu shokolaadi linnastele oli aroom magusam

Eelmise aasta Jaanipäevaks valmistasin tumeda õlle maltoosa.ee lehel pakutavast komplektist. Tookord tundus tume, leivane ning vähese mõrudusega õlu hästi sobivat. See aasta tahtsin Jaanipäevaks linnastest midagi teha ning silma jäi üks Brown Ale retsept. Otsustasin retseptis välja toodud Inglise humalate asemel kapis seisvaid Saksa humalaid kasutada. Seega pruulimise poest oli vaja ainult linnaseid ja pärmi:

• Pale ale linnased - 5kg
• Carapale linnased - 0,3kg
• Crystal100 linnased - 0,3kg
• Chocolate linnased - 125g
• US-05 pärm - 1pk

Enne keetmist tundus virre väga tume olevat

Külmkapis oli mul kaks poolikut humalate pakki, seega kasutasin Hallertau (mõruduseks) ja Tettnang (aroomiks) humalaid.

Meskimiseks kasutasin traditsiooniks saanud 25L vett ning meskimistemperatuuriks valisin 67˚C. Kuigi Chocolate linnaseid oli kogu grainbill'ist väga väike osa, oli mesk potis üpris tume. Ka aroom oli meskimise ajal erinev, tunda oli leivast, kakaost ning millegipärast ka kohvist/kõrbenud lõhna. 

Pärast tunni ajast linnaste leotamist asusin loputama. Selleks kasutasin 78˚C'ni kuumutatud vett, mida lisasin, kuniks potis oli 29-30L vedelikku. Enne keetmist mõõtsin ka temperatuuri, mis sel korral oli langenud üpris vähe - 72˚C'ni. Keema läks virre üpris kiiresti ning sain hakata ette valmistama humalaid:

Virre kääritusnõus, ootasin veidi heledamat tulemust

• 20g Hallertau 5,9% - 60 min
• 15g Hallertau 5,9% - 20 min
• 15g Tettnang 5,5% - 10 min
• 20g Tettnang 5,5% - 0 min

Pärast käärimist jahutasin virde kiirelt maha ning kurnasin kääritusnõusse. Sinna jõudis kokku 22L virret, temperatuuriks mõõtsin 22,8˚C ning tiheduseks 1.060. Retseptis oli OG'ks märgitud 1.050. Ei teagi, kas retsepti autoril oli meskimise efektiivsus väiksem või mängis siin rolli minu suurendatud linnaste ning valmis õlle kogus (linnaste ning valmis õlle koguste suurendamine ei olnud proportsioonis?). 

Villimiseks pudelite desinfitseerimine

Kümnendal käärimise päeval, kui õhulukk oli juba vaikseks jäänud, mõõtsin virde tiheduseks 1.018 ning temperatuuriks natuke kõrged 22,3˚C. Loodetavasti õues valitsevad kuumad ilmad ei jäta õllele oma jälge. 3 päeva hiljem, kui õlu oli käärinud 14 päeva, mõõtsin tiheduseks endiselt 1.018. Seega otsustasin selle ära villida. Kokku täitsin 48 väikest 0,33L pudelit ning 12 traatkorgiga 0,5L pudelit. Pärast 10ne päevast toas seismist viisin õlled keldrisse jahedasse. Prooviks avasin ühe pudeli, gaasi tundus piisavalt olevat ning maitse täitsa normaalne. Lasen pudelitel veidi jahedas seista ning settida, panen sildid pudelitele ning siis peaks antud õlu kenasti jaanipäevaks valmis olema. Tulemusest kirjutan õige pea.