XXIII pruul - Steampunk (steam beer)

Juulikuise kodupruulijate kokkutuleku tarvis tegin valmis ühe Steam õlle. See mõiste ning stiil olid mulle tundmatud, kuid kiire otsing netist avalikustas, et tegemist on lager õllega, mis on kääritatud ale õllele kohaselt kõrgemal temperatuuril. Seega sobib see variant hästi kodupruulijatele, kel pole võimalik käärimise temperatuuri väga madalal hoida. Otsides Steam beer'i retsepe leiab enamast California Common beer stiili alla kuuluvaid retsepte. Nii leidsin endale sobiva retsepti, kus asendasin Northern Brewer humalad Magnumiga (lihtsam kätte saada) ning vedelpärmi asendasin kuivpärmiga Safale S-23'ga. Õlle algkomponentideks olid:

• 4kg Pilsner linnased
• 1kg Vienna linnased
• 0,4kg Crystal100 linnased
• 0,25kg Carapale linnased
• Magnum humalad
• Cascade humalad
• Safale S-23 kuivpärm (1pk)

Lisaks tegi selle pruuli eriliseks uus keedupott, mida seekord kasutasin esimest korda. 100% poti võimekust (>50L) ma kohe proovile panema ei hakanud, plaanisin valmistada 25L õlut. Kuna poti põhjas oli küttekeha, mille peal plastikust kaitse (et meskimise kott kärssama ei läheks), siis pidin tavapärase 25L asemel kasutama rohkem vett algseks meskimiseks. Seega kuumutasin potis 30L vett temperatuurini 67˚C ning lisasin linnased. Kasutasin oma eelmise poti jaoks valmistatud linnaste kotti, mis jäi natukene madalaks ning eriti üle poti ülemise ääre ei tahtnud ulatuda. Minujaoks oli see esimene kord kasutada potti, kus alumises otsas on kraan. Alguses tundus keerukas potis ühtlast temperatuuri hoida. Alumises otsas küttekeha ümber, kus ainult vesi oli, kippus temperatuur tõusma kiiremini. Ning ülemises osas, kus linnased kotiga olid, kippus temperatuur vaikselt langema. Seega oli vaja vedeliku paremini segada ning kuna pumpa käepärast polnud, tegin seda manuaalselt. Alumisest kraanist lasin vedelikku välja, mõõtsin selle temperatuuri ning valasin ülevalt taas potti. Nii püsis kuumuse lisamise ajal potis temperatuur ühtlasemana. Kui küttekeha oli välja lülitatud, siis tänu termoisolatsioonile püsis temperatuur üpris stabiilne. Et oma kätevaeva veidigi kergendada, plaanin esimesel võimalusel potile pumba lisada, mis hoiaks vedelikku pidevas ringluses ning tagaks ühtlasema temperatuuri. Kokkuvõttes meskisin tund aega ning temperatuur jäi vahemikku 64˚C-67˚C. 

Kuna meskimisel kasutasin tavapärasest veidi rohkem vett, siis loputamiseks kasutasin vähem. Kui linnased meskist välja tõstsin, siis esmalt loputasin neid potis oleva meski veega mõned korrad. Viimasena kasutasin umbes 5L kuuma puhast vett, et viimasedki suhkrud kätte saada. Pärast meskimise ja loputamise lõppu oli potis 30-31L virret. Selle keemaajamiseks kulus umbes 35 minutit, mis 2kW küttekeha koha tundub normaalne.

Keemine toimus plaanipäraselt ning lisasin soovitud humalad:

• 15g Magnum 14,5% - 60 min
• 10g Magnum 14,5% - 30 min
• 20g Cascade 7,2% - 15 min
• 20g Cascade 7,2% - 0 min

5 minutit enne keedu lõppu lisasin potti jahuti. Kuna jahuti on madalama poti jaoks valmistatud, siis vee sisend- ja väljundtorud jäid täpselt poti ääre taha ning alumine ots toetas kergelt küttekehale. Kui keedupott oli umbes poolenisti täis, uppus kogu spiraali osa sinna täpselt ära. Kui pott oleks täis olnud, oleks poti ülemine osa jäänud sisuliselt jahutuseta (ainult 2 toru, millest üks juhivb külma vee poti alumisse otsa).  

Pärast jahutamist tuli minu jaoks kõige oodatum hetk. Sain katsetada virde kääritusnõusse laskmist läbi kraani, ei pidanud enam potti tõstma ning üle serva valama. Kraanil ei olnud humalasodi püüdmiseks sõela ees, seega esmalt tuli virre koos vähese humalapuruga. Ka seekord kasutasin sõela, et sodi kinni püüda, seega kääritusnõusse see ei jõudnud. Pärast vähese sodi tuleku oli virre üpris puhas. Poti põhjas olev sodi hakkas taas kääritusnõusse trügima lõpuosas, kuid selle jätsin koos vähese virdega potti. 

Kokku jõudis kääritusnõusse 23L virret, temperatuur oli 22,2˚C ning tiheduseks mõõtsin 1.044. Lisasin kuivalt pärmi, segasin läbi ning tõstsin varjulisse kohta jahedale põrandale käärima. Kuna väljas olid soojad ilmad, siis ka toatemperatuur oli veidi kõrgem. Ideaalis oleksin tahtnud kääritada umbes 18˚C kandis. Kui õhulukk jäi vaikseks 4ndal (!!!) päeval, võtsin väikse proovi, et hinnata olukorda. Virde temperatuuriks mõõtsin 21,7˚C (pärmile OK temperatuur) ning tiheduseks 1.016. Kalkulaatori järgi on oodata lõpptulemuseks (FG) 1.014. 

Otsustasin viia kääritustünni keldrisse, kus oli veidi jahedam (~15˚C ). Seal hakkas õhulukk taas mulksuma ning jätsin õlle veel nädalaks käärima. Teise käärimisnädala lõpuks oli tihedus 1.012, jahedamas keldris langes see ainult 2 punkti võrra. Villida otsustasin seal samas keldris. Pudeldamine läks üpris ladusalt ning õige pea sain 48 väikest ning 15 suuremat pudelit täidetud. Karboniseerumiseks tõin pudelid ikkagi toasooja, kuigi kaalusin ka keldrisse jätmist. Enam ei ole kaugel maitsmise aeg.