XVIII pruul: Saazon 3.0

Jätkub minu Saazoni saaga. Seekord on õlle versiooniks 3.0. Võrreldes eelmise Saazoniga otsustasin seekord proovida teistsugust pärmi, mis annaks madalama lõpptiheduse (FG) ning saaks lahti liigsest magususest. Lisaks läksin tagasi peaaegu SMASH (single malt and single hops) tehnika peale, mida kasutasin oma esimeses Saazonis. Ehk siis kasutasin pruulimisel ainult ühte linnase sorti ning humalatest kahte erinevat. Õlle valmistamiseks oli vaja:

• 5kg Pale ale linnaseid
• 1pk Tettnanger humalaid
• Veidike Hallertau humalaid
• Us-05 pärm

Lootustandev meskimise algus

Otsustasin proovida ka natuke teistsugust lähenemist meskimisele. Kui tavaliselt olen alustanud meskimist 60+˚C kraadi juures, siis seekord alustasin palju madalamalt:

• Mash-in @40˚C ning temperatuuri hoidmine sel tasemel 15 min
• 15 min temperatuuri tõstmist 40˚C-62˚C
• 20 min paus @62˚C
• 25 min temperatuuri tõstmist 62˚C-78˚C  

Seega kokku meskisin 75 minutit ning enamasti madalamatel temperatuuridel. Kuni meskimise lõpuni tundus antud pruul minevat väga sujuvalt. 

Katkise koti põhjustatud äpardus

Kui aga jõudis kätte aeg linnaseid loputama hakata ning meskimise kott linnastega välja tõsta, ilmnes üpris suur tõrge. Nimelt uputatav küttekeha oli selle pika kuumutamise peale kotti augu sisse põletanud ning selle tulemusega ühinesid linnased ja meski vedelik potis. Seega pidin kiirelt mõtlema, kuidas linnased potist välja saada. Võtsin kasutusele ühe kääritustünni, mille peale fikseerisin tagavaraks mõeldud meskimise koti. Seejärel valasin kõik 30 liitrit meski koos linnastega läbi selle koti. Õige pea olid kõik linnasejäägid seal kotis ning sain neid loputama hakata. Enne seda valasin veel kogu vedeliku keedupotti ning seejärel sain linnaseid uues kotis loputada nii nagu plaanis oli. Sarnaselt eelmisele korrale kasutasin plastikust kaussi, mille põhjas olid augud ning kausi sisse asetasin linnaste koti. Loputasin linnaseid kuniks keedunõus oli 30L virret. Muidugi pärast seda sebimist ja improviseerimist unustasin teostada
traditsioonilised mõõtmised (tihendus, temperatuur).

Keedu lõppfaas koos jahutiga

Keemine läks suhteliselt valutult ning ainus vaev oli aeg-ajalt mõned humalad potti visata:

• 25g Hallertau tradition (5,9%) - 60 min
• 15g Tettnanger (5,5%) - 15 min
• 15g Tettnanger (5,5%) - 5 min
  

Enne keedu lõppu mahutasin küttekeha kõrvale ka jahutispiraali. Keetsin veel umbes 5 minutit ning seejärel sain juhtme seinast välja tõmmata. Järgmisena kinnitasin spiraalile voolikud ning keerasin külma veel lahti. Ausaltöeldes seekord jahtumise aega mõõtma ei hakanud, lihtsalt jälgisin virde temperatuuri, et õigel ajal jahutamine lõpetada.

Pärast jahutamist kurnasin virde läbi vuaalkanga kääritustünni. Teostasin viimased mõõtmised enne käärimist, tulemuseks virret 22L temperatuuril 22˚C ning tihedusega 1.048. Lisasin kuivalt US-05 pärmi

Kokku kääris mul õlu 12 päeva, millest viimased 3-4 oli õhulukk vaikseks muutunud. Kui kätte jõudis villimise päev, mõõtsin õlle tiheduseks 1.011 ning temperatuuriks 18,3˚C. Villimise jaoks puhastasin ja desinfitseerisin pudelid, lisasin suhkru ning täitsin õllega. Karboniseerumiseks arvestasin 10-14 päeva, täpsemalt selgub proovimise teel, kui tundub õige aeg olevat. Praegu seisavad pudelid veel toas soojas.