XIV pruul: Saazon 2.0

Seekord otsustasin pruulida täiustatud versiooni ome ühest eelmistest pruulidest. Valituks osutus Saazon, mis maitses paljudele mu tuttavatele ning sai ootamatult kiiresti otsa. Selleks korraks on ka mu pruulimise varustus natuke täienenud. Uus meskimiskott on täpselt poti mõõte arvestades tehtud ning uus jahuti peaks virde normaalsema ajaga maha jahutama. 

Retsept, nagu eelmine kordiki, on üpris lihtne ning kasutasin üht-teist ka kodus olevatest komponentidest. Poest oli tarvis:

Meskimise kott potti paigutatud

• 6kg Pale Ale linnased
• 1 pk (100g) Hersbrucker humalad
• 1 pk (11,5g) Safbrew S-33 pärm

Kodus olevatest asjadest kasutasin veel ära:

• 0,5kg odrahelbed
• 0,5pk (~50g) Saaz humalad

Meskimine täies hoos

Seekord võtsin sihiks valmistada umbes 27L õlut ning võttes eeskujuks eelmise Saazoni pruulimise, arvutasin kadude järgi umkaudsed veekogused meskimisel ja loputamisel.

Meskimist alustasin seega 30L vees, mis oli kuumutatud 64˚C'ni. Pärast linnaste lisamist langes temperatuuri 62˚C'ni, mis oligi mu meskimise esimese etapi eesmärgiks. Antud temperatuuril hoidsin meskit 30 minutit ning seejärel kuumutasin järgmise pausini 72˚C'ni. Ka sellel pausil hoidsin linnaseid 30 minutit. Meskimise lõpus tõstsin vee 78˚C'ni. Selleks ajaks oli ka toas suurematest pottides linnaste loputamise vesi jõudund parajale kuumusele ning sain alustada loputamisega.

Selline oli seis enne keetmist

Valmistades ette eelnevaid pruule, olen kippunud ära unustama asjaolu, et meskist linnaste eemaldamisel väheneb ka vee kogus. Seekord loputamise vee hulka täpselt paika ei pannud, võtsin eesmärgiks pärast loputamist saavutada virde koguse 34L. Nii ma siis loputasingi linnaseid kuniks potis oli soovitud kogus virret käes. Loputamise lõpuks oli vide temperatuur langenud 68,5˚C'ni, mis on tunduvalt parem kui eelnevatel pruulides (50-55˚C). Enne keetmist mõõtsin tiheduseks 1.036, mis teisendatuna 20˚C juurde on 1.056.

Virde keema ajamine, matti kasutasin soojuse isoleerimiseks

Keema sain oma virde umbes ühe tunniga, eks mu 2kW küttekeha võib selleks natuke lahjaks jääda. Keemise ajal lisasin humalad sarnaselt eelmisele Saazon pruulile, kuid seekord üritasin IBU natuke kõrgemale saada. Seega humalate kogused ja keetmise ajad nägid välja järgmiselt:

• 30g Saaz (4,8%) 60 min
• 20g Saaz (4,8%) 20 min
• 20g Hersbrucker (3%) 5 min

Jahutamine

Umbes 10 minutit enne keetmise lõppu panin potti oma vastvalminud jahuti. Nii on kindel, et kõik bakterid jahutil hävinevad ning lõplikku tulemust ei riku. Pärast keetmise lõppu eemaldasin küttekeha ning keerasin vee lahti. Jahuti kõik ühendused pidasid hästi vastu ning vett ei lekkinud. Vee surve valisin sellise, et jahutist välja tulev vesi tuline ei oleks. Nii jahtub virre kõige kiiremini, samas kulub ka kõige rohkem vett. Aeg-ajalt segasin virret, kuid üritasin seda mitte liigselt teha, et vältida uute bakterite sattumist virdesse. Jahutamise kokkuvõtteks võib öelda, et enam-vähem keemistemperatuurilt jahtus virre 22-23˚C'ni umbes-täpselt 15 minutiga. Minu jaoks oli see ootamatult hea tulemus, eriti kuna potis oli algselt 30 liitrit tulikuuma viiret.

Pärast jahutamist kurnasin potist enamuse virret läbi vuaalkanga, et humalasadet vähem kääritusnõusse satuks. Enne kurnamist kontrollisin ka omaarust kääritusnõu kraani asendit kuid ilmselt valesti. Mõne aja pärast hakkas kraanist virre välja voolama ning ilmselt kaotasin ~2 liitrit õlut sinna samma põrandale. Kurnamise lõpuks sain kääritusnõusse kokku 25L virret, mille tiheduseks mõõtsin 1.054. Märgin siinjuures ära, et eelmise Saazoni versiooni OG oli 1.045. Seega seekord on natuke kangemat õlut oodata.

Pärmi lisasin seekord kuivalt. Pärast virdele raputamist ootasin mõne minuti ning seejärel segasin virde läbi. Umbes ööpäev hiljem hakkas õhulukk endast märku andma ning õigepea käis aktiivne  'trummisoolo', mis kestis ainult 2-3 ööpäeva. Kartsin juba, et midagi on juhtunud ning kontrollisin üle õhuluku tihendi ning kääritusnõu kaane. Kõik tundus OK olevat. Mõõtsin ka tihedust, mis oli langenud 1.020'ni. Päev hiljem andis õhulukk ikkagi endast märku, kuigi mulksud olid väga harvad. Loodetavasti kääris ikka edasi.

Nädal pärast käärimise algust tegin kääritusnõu lahti ning lisasin 30g Hersbrucker humalaid dry-hop'iks. Pärast seda käärimine silmnähtavalt aktiivsemaks ei muutunud. Seega kaks päeva hiljem mõõtsin taaskord tihedust ning tulemuseks suhteliselt kõrge 1.019. Erinevus eelmise mõõtmisega oli väga väike ning mulle tundus, et pärm ei pruugi hakkama saada oma tööga. Seega võtsin Safale S-04 pärmi ning lisasin selle kääritusnõusse. 

Aga mõned päevad hiljem polnud ikka midagi muutunud. Minu eelmine Saazon saavutas lõpptiheduseks 1.014 ning ka seekord ajasin seda taga. Lõpuks otsustasin pärast kahenädalast käärimist õlle pudelitesse villida. Nagu ikka, osa õlut läks 0,5L ja osa 0,33L pudelitesse. Nüüd jäin vähe pikemalt mõtlema ka põhjustele, mis FG jäi oodatust kõrgemaks. Kuna meskisin poole ajast tavapärasest kõrgemal temperatuuril, et saavutada parem keha, siis sellest vist on ka tingitud kõrgem lõpptihedus. Nüüd ei jää muud üle, kui oodata õlle karboniseerumist ning laagerdumist ja seejärel hinnata tulemust.