Tere tulemast kõigile!

Siin blogis plaanin ma kajastada oma koduõlle valmistamise katseid ja selle tulemusi. Kindlasti teen ma oma katsetuste ajal vigu, millest kõik õppida võivad. Lisaks, kui on pikem käärimise või laagerdumise periood käsil, jagan vahepalaks internetiavarustest omandatud teoreetilisi teadmisi teiega.

Loodetavasti on minu katsetuste kirjeldused ja muu info abiks koduõlle pruulimisega alustajatele. Kogenumad pruulijad võivad mind kommentaaridega parandada või oma kogemusi jagada.

Kõik, kes soovivad minu toodangut maitsta (vaata 'Minu pruulid' lehele), võta julgelt ühendust.

Alar
nanopruul@gmail.com

Wednesday, May 28, 2014

XX pruul - Pelgulinna õlu

Meskimine
Lisaks Saazon 3.0'le ning Raudsele IPA'le tegin Pelgulinna päevadeks ühe suvise ning kerge õlle. Õlu pidi olema värskendav ning piisavalt lahja, et kuumal suvepäeval jahutust pakuks. Netis ringi vaadates jäi silma sobilik retsept. Päris 100% ma retsepti ei järginud, nii oli algkomponentideks:
Linnaste loputamine, taustal maha läinud linnased
  • Pale ale linnased - 3kg
  • Maisihelbed - 1kg
  • Carapale linnased - 0,3kg
  • Caraplus10 linnased- 0,3kg
  • Cascade humalad - 60g
  • 2 sidruni koor riivitult
  • Pärm Safale S-04 - 1pk
Eesmärgiks võtsin kääritusnõusse saada 23L virret. Meskimiseks kuumutasin potis 25L vett 68˚C'ni. Seejärel lisasin linnased ning helbed. Plaanis oli meskida tund aega 67˚C juures. Umbes iga 15 minuti tagant kontrollisin temperatuuri ning segasin meskit. Kogu selle protsessi jooksul püsis termomeetri näit 67˚C +/- 1,5˚C. Seega temperatuur oli natuke kõikuv, samas tänu segamisele, üpris ühtlane kogu poti ulatuses. 
Meski enne keedu algust


Pärast meskimist hakkasin linnaseid loputama. Selleks kasutasin juba tuttavat meetodit - linnaste kott tõsta augustatud kaussi ning see omakorda poti kohale. Kõik tundub lihtne ja eksimatu aga paraku kasutasin sama linnaste kotti, mis eelmisel IPA pruulil (tookord meskisin kotis rekordkoguse linnastega - 7,6kg).  Nüüd linnaseid välja tõstes selgus, et kott ei pea enam valule vastu ning õmblused andsid järele ühelt küljelt. Linnased voolasid välja, osa potti ja osa potist mööda terassile. Õnneks oli minu reaktsioon kiire ning suutsin linnaste koti kiiresti kurnamiskaussi tõsta. Linnaste kadu võis olla umbes 500g ning kogu vedelik jäi potti. Seega midagi katastroofilist ei juhtunud, pigem oli ebamugav. Sarnaselt Saazon 3.0 pruulile pidin kogu meski läbi kurnama ning ka seekord kasutasin kääritusnõud vahemahutina. Potist valasin läbi vuaali potis oleva meski koos linnastega tünni. Seejärel loputasin kuuma veega kausis olevaid linnaseid. Enne meski potti tagasi valamist puhastasin poti. Potis mõõtsin meski koguseks 32-33L ning kogu selle jamamise tulemusega oli temperatuur langenud 66˚C'ni võrreldes loputamise alguses oleva 78˚C'ga.


Värskelt riivitud sidrun
Ka humalate lisamisega plaanisin midagi uut katsetada. Nimelt tahtsin proovida FWH (first wort hopping), kus esimene ports humalaid lisatakse enne keetmise algust, kohe pärast linnaste loputamist. Nii olid humalad meskis terve kuumenemise aja ning peaksid juurde andma aroomi ning maitset, samas tagasihoidlikut mõrudust. Seega nägi mu humalate lisamise plaan välja järgmiselt:
  • 7g Centennial 10,2% - FWH
  • 14g Cascade 7,2% - 60 min
  • 28g Cascade 7,2% - 10 min
  • 28g Cascade 7,2% - 0 min 
Keedu lõpp, jahuti valmistumas
Lisaks läks värskuse andmiseks potti 5 minutit enne keedu lõppu kahelt sidrunilt värskelt riivitud koor. Kohe pärast nende lisamist meenutas keedupotist tulev aur ning aroom sidruniteed. Põhimõtteliselt koos sidruniga läks keedupotti ka jahuti, et see bakteritest vabaneda jõuaks.

Jahutamine läks plaanipäraselt ning õige pea oli õlu valmis kääritusnõusse valamiseks. Valasin õlle taaskord läbi vuaalkanga ning sõela, et kogu potti lisatud humalapuru kääritusnõust eemal hoida.


Valmis virre kääritustünnis











Pudelid pestud ja valmis villimisek
Kääritusnõusse jõudis plaanitust veidike rohkem virret. Enne pärmi lisamist mõõtsin koguseks 24L, tihedusega 1.044 (OG ) ning temperatuuril 20,8˚C. Pärmi lisasin kuivalt ilma erilise ettevalmistuseta. Juba järgmisel päeval kääris virre korralikult ning õhulukk mulksus konstantselt.  
9ndal käärimise päeval mõõtsin õlle olukorda. Tihedus oli langenud 1.012'ni ning virde temperatuur oli 19,4˚C. 13ndal käärimise päeval oli õhulukk juba üpris vaikseks jäänud ning tihedus saavutanud eesmärgi (1.010).

Seega asusin õlut pudelitesse villima. Selleks desinfitseerisin pudelid, lisasin suhkru ning täitsin pudelid õllega. Suur enamus õllest läks 0,33L pudelitesse. Pudelite korgid ning sildid valisin suviselt kollased. Kokkuvõttes jäin pudelite välisilmega väga rahule ning jätsin need toasooja karboniseeruma.  
 
Õlu pudelis, sildistatud ja kastides

3 comments:

  1. Väga lahe blogi Sul! Kahjuks ei jõudnud sellel aastal Teie kohvikusse, ehk järgminel aastal õnnestub. Pruulime ka siin kõrvalkülas Kalamajas vaikselt. Järgmisel aastal tahaks ka asumipäevadel kohalikku õlut pakkuda. Tore, et on tegijaid!

    Põnevaid maitseid ja palju edu!

    *Kalamaja Puulikoda :)

    ReplyDelete
  2. Tänud heade sõnade eest! Ega mu õlut ainult hoovikohvikus ei saa, teen seda aastaringi ning võttes ühendust näiteks facebookis 'nanoPruul' lehe kaudu, saame oma toodanguid näiteks vahetada. Kui on soovi ka teiste pruulijatega tutvuda ja suhelda, siis kõige lihtsam on tulla Pudeli baari, kus toimub iga kuu esimesel reedel kodupruulijate kokkutulekud. Näiteks järgmise ürituse link: https://www.facebook.com/events/1483622941849894

    Tervitades,
    Alar

    ReplyDelete
  3. Kus ma seda kodukandi õlut proovida saaks?

    ReplyDelete