Enne õlle maitsmist ning lõplikult keldrisse viimist lisasin käsitsi pudelitele sildid. Seekord otsustasin natuke oma elu lihtsamaks teha ning valmistasin iga pudeli kohta ainult ühe sildi, jätsin ära tagumise infotekstiga sildi.
Keldris lasin pudelitel seista vähemalt 2 nädalat, et õlu natuke selgemaks settiks ning maitse paraneks.

Nüüd aga antud pruuli tulemuste juurde. Pudelit avades vabaneb atmosfääri paras kogus süsihappegaasi ning tundub, et gaas on ilusti õlles sees. Klaasi valades tekib kohev, suuremulliline vaht, mis hakkab vaikselt taanduma. Klaasile erilisi jälgi vahust ei jää. Õlu on Amber ale'ile kohaselt punaka/oranži tooniga kuid minu arvates natuke kahvatu. Pigem on õlle värvuseks matt oranžikas-pruun (kergelt). Õlu läbi ei paista ning on pigem hägune. Võimalik, et viga on väheses jahedas seismise ajas või natuke suuremas humalate koguses.
Aroom on puuviljaselt magus ning meenutab veidike rosinaid. Antud pruulil on aroomihumalana kasutatud Tettnang humalaid, mis annavad pigem maalähedase tooni, mida on täitsa tunda.

Maitses on puudu linnaste magusus. Kuigi kasutasin 25L õlle valmistamisel üle 6kg linnaseid, tundub, et meskimise efektiivsus jäi natuke madalaks. Seda kahtlust toetab ka madal OG (1.443). Hetkel tundub, et mõrudus domineerib liialt.
Kokkuvõttes on tegemist kerge ning lahja, üpris humalase versiooniga Amber ale'st. Gaseeritud on õlu hästi ning väljanägemine minuarust hea. Aroom on õllel mõnusalt intensiivne ning magusapoolne. Maitse jällegi ei vasta täielikult aroomile, olles mõrudalt domineeriv. Päris IPA'ga ei anna seda õlut võrrelda, mõrudus on pigem maalähedane, mitte puuviljaselt ja lilleliselt värske. Samuti on mõrudust IPA jaoks vähe. Mulle meeldivad pigem hapukas-magusa buketiga Amber ale'd. Samas janu kustutamiseks ning suupistete kõrvale antud mõrkjas keelekaste sobiks suurepäraselt.
No comments:
Post a Comment