Klaasis paistis õlu kenasti läbi, kuid klaasi pinnale tekkis kondensvesi ning pildil jääb udune mulje. Värvuselt oli õlu kuldne, kerge helekollaka tooniga. Gaasi tundus õlles piisavalt olema ning korralik vahukiht jättis hea mulje. Ilmselt madalamalt temperatuurilt meskimise alustamine parandas vahukihi püsivust.
Aroom oli õllel magus, veidi puuviljane ning meenutas samas midagi maalähedast, näiteks värsket mulda (heas mõttes). Kuna ma õllele kuivalt humalat ei lisanud, siis lõhn jäi ehk veidi tagasihoidlikuks.Maitse oli esmalt kergelt magus ning hapukas, millele järgnes mõrudus. Kogu maitsebuketti läbis kerge linnaseline magusus, kuid see ei tunginud liialt esile. Ilmselt US-05 pärm tagas veidi madalama FG (1.011). Suus tundus õlu pehme ning kreemjas, kaasa aitasid ka väiksed mullid, mis aktiivselt pinnale tõusid. Õlle järelmaitse oli kergelt hapukas ning keha tundus keskmisest veidi kergem olevat.
Võrreldes seda õlut eelmiste Saazon versioonidega, siis pean tunnistama, et kõige viimane on siiani parim. Maitse on oluliselt rohkem tasakaalus ning magusus ei domineeri liialt. Endiselt on kogu maitsekooslus lihtne ning midagi äkilist oodata ei ole.
Kokkuvõttes jäin selle pruuli tulemusega väga rahule. Tänu lihtsale maitsele sobib õlu hästi söögikõrvale ning niisama ajaviiteks rüüpamiseks. Pärmi valik tundub ka hea olevat. Parandada saaks ehk aroomi, lisades käärimise lõpus kuivalt näiteks Tettnang humalaid. Kui natuke mõelda tuleviku peale, siis ilmselt võtan ette veel mõne uue Saazon versiooni pruulimise kuid seekord jätan muudatused minimaalseks.
Kui kellegil tekkis selle õlle maitsmise vastu huvi, siis 24ndal mail on seda võimalik Pelgulinna päevade raames meie hoovikohvikus maitsta. Täpsem info Facebooki Nabermanni hoovikohviku ürituse lehelt.
No comments:
Post a Comment