Väikse hilinemisega jõudsin valmis oma esimese all-grain nisuõlle hinnanguga. Selle õlle võtan kaasa juuni alguses toimuvale kodupruulijate kokkutulekule. Selle jaoks olen 4 pudelit alles hoidnud, kõik ülejäänud on otsas, seda suuresti tänu Vabaõhumuuseumis toimunud laadale.Nüüd aga õlle juurde. Klaasi valades tekib kena suuremulliline vahukiht, mis püsib keskpäraselt. Kui vaadata õlut klaasis, siis pinnale kerkivaid mulle hakkab silma vähe. Põhjus võib olla suhteliselt tuhmis ning hägusas õlles, mis värvuselt on kuldne. Nisuõlle stiilile omaselt ei peagi õlu väga selge olema. Minuarust on õlle välimus klaasis täitsa hea ning tundub isuäratav.
Õlut nuusutades on aroom pigem magus, veidi datleid meenutav ning lagritsane. Aroom on suhteliselt tagasihoidlik, mida võibki vähese humalakoguse juures oodata.
Lõpuks õlut maitstes on esmalt tunda magus-hapukat maitset. Tasapisi hakkab suus magusus kaduma ning alles jääb nisuõllele omaselt kerge hapukas maitse. Keskmaitses on tunda lisaks vähest humalate mõrudust. Järelmaitse on õllel kergelt mõrkjas ning magusapoolne. Keha tundub olevat kerge.Kokkuvõttes on õlle maitse suhteliselt tasane, tagasihoidlik ning pehme. Maitse on kenasti tasakaalus ning kergelt domineerib hapukus. Õlle aroom vastab hästi maitsele. Värvuselt on õlu ehk veidi punakam või tumedam, kui klassikaline Weissbier. Ilmselt on põhjus pruulimisel kasutatud linnaste kogustes ning omavahelisel suhtel. Nisulinnaseid kasutasin kõigest 33% ning ülejäänud oli Pilsner linnased.
Ka teistele, kes seda õlut on maitsenud, meeldis see õlu oma tasasuse poolest. Maitse tundus veidi humalasem, kui masstoodangu nisuõlled. Paari nädala pärast selgub, mida arvavad teised pruulijad sellest õllest, kui on võimalik minu Valget Daami teiste nisuõlledega võrrelda kokkutulekul.
No comments:
Post a Comment