Teine ametlik pruul: Pelgulinna õlu

Värskelt riivitud sidruni koor

Koos Steampunk Evolutioniga otsustasin kohe valmistada ka teise ametliku pruuli. Teiseks pruuliks valisin Pelgulinna õlu, mida olin terve suve timminud.

Peaaegu kõik pruulimiseks vajalikud materjalid olid juba eelmisest pruulist Genikas olemas. Ainult värskelt riivitud sidruni koore viisin pruulipäeva hommikul pruulikotta. 40 sidruni riivimine võttis hommikul oma aja ning osutus oodatust veidi kurnavamaks. Riivitud koore mahutasin kahte 2L plastämbrisse ning tuppa jäi hõljuma mahe sidruni aroom.

Pruulikotta jõudes käis juba meskimine. Ka seekord meskiti ning keedeti kahes jaos 300L kaupa. Kuna muud töökohustused nõudsid oma aja, siis tervet pruulipäeva ma Genikas ei veetnud.

Keedutünni kasutati ka lihtsalt vee kuumutamiseks

Hiljem sain teada, et pika päeva õhtuks jõudis õlu kenasti kääritustünni 18˚C juures ning tiheduseks mõõdeti 1.042, mis jäi veidi oodatust madalamaks.  

Vaade meskitünni

Pudelid lahtiselt alusel

Nädal-kaks hiljem külastasin Genikat, viisin villimiseks korgid sinna ning proovisin valmivaid õllesid. Kui pudelite muretsemine läks valutult tänu Õllenaudile, siis pudelite pakkimiseks vajalike pappkastide tellimusega läks veidi kauem. Kuna villimise aeg jõudis juba kätte, siis paigutati pudelid euroalustele lahtiselt. Hiljem, kui pappkastid olid valmis saanud, käisime Genikas pudeleid pakkimas.

Kokku mahutasin oma kaks pruuli neljale alusele ning kaste tuli kokku 328. Õlu rändas edasi lattu, kus toimus veel järelkäärimine ning karboniseerumine.

Pudeleid pakkides jätsime kastid pealt
lahti, kuna pudeleid oli vaja veel sildistada

Kilesse pakitud alused valmis transpordiks

Edasi tegelesin mõlema pruuliga korraga ning järgmiseks etapiks oli siltide valmistamine. Sildid disainisin ise Photoshopis ning lõppviimistluse koos trükkimisega jätsin asjatundjate hoolde.

Kokku oli vaja ca 4000 pudelit sildistada ning igale pudelile kaks silti kleepida. Käsitsi kleepides oleks olnud raske silte ühele kõrgusele ja sirgelt kleepida. Siinkohal tuli appi mu isa, kes mõtles välja süsteemi, ehitas/pani kokku masina ning kõige lõpuks aitas ka silte kleepida. Suur-suur tänu selle eest!

Kodukootud sildistamise masin

Sildistamine toimus hubases keldris

Nii saavad sildid pudelile

Valmis pudelid pakitud kastidesse ja väike sildike näitamas,
mis õlu seal sees on

Siltide kleepimise masin sai varustatud ka mootoriga, kuid töö käigus tundus vändaga manuaalselt kerimine mugavam ja täpsem. Siiani on kõik sildid saanud sirgelt pudelile ning kahe sildi vahele jäänud võrdne vahe. Samas, kodukootud masin tundub jäävat oma kiirusega alla kommertsmasinatele, siiani oleme sildistamise  suutlikuseks saavutanud 10 kasti tunnis. Ja kaste on kokku 328...

Tasapisi said aga esimesed kastid ja pudelid seal sees sildistatud ning õllede müük võis alata. Ilmselt sildistame pudeleid veel pikka aega ning vastavalt vajadusele. Praegu aga võib öelda, et nanoPruuli esimesed ametlikud õlled on valmis saanud. Lähiajal plaanin veidi pikemalt kirjutada ka nende pruulide tulemusest ning võrrelda koduste pruulidega, kus kasutasin sama retsepti.

XLIII pruuli hinnang - Kikilips

Nisuõlu on üpris spetsiifiline õllesort, mis kõigile ei meeldi. Seega on keeruline anda ühest lõplikku hinnangut. Seega lähtun oma enda maitse-eelistustest. Kikilipsu pruulides üritasin saavutada keskmisest humalasemat (peamiselt aroomi poolest) nisuõlut, samas linnaste osas jäädes stiilile truuks.

Klaasi valades tekkis korralik ning kohev vahukiht, mis taandus üpris nobedalt sõrme paksuseks. Väikseid mullikesi tõusis õlle pinnale palju ning karboniseerituse tase tundus olevat üle keskmise. Õlle värvus oli oranžikas-kuldne, tuhmi tooniga ning hästi läbi ei paistnud.

Aroom oli just see, mida soovisin rohkemate humalatega omanäolisemaks muuta. Nuusutades tundsin hapukat, tagasihoidlikku ning üleüldiselt nisust aroomi. Õlle valmistamise ajal keedu lõpus lisatud värskemaid humalaid ei olnud üldse tunda. Seega ma natuke pettusin aroomis, samaks tagantjärgi tarkusena oleksin võinud pigem dry-hop'ile panustada.

Maitse oli stiilile omaselt hapukas. Oma osa oli siin nisulinnastel, mis moodustasid kogu grainbill'ist 50%. Kergelt oli tunda ka humalate mõrkjust, mille tase jäi nisuõllele omaselt tagasihoidlikuks. Järelmaitse oli hapukas ja jättis suu veidi kuivaks. Õlle keha oli stiilile omaselt kerge.

Kokkuvõttes jättis õlu veidi iseloomutu mulje. Maitsed olid üpris tasakaalus kuid midagi meeldejäävat esile ei tulnud. Üldmulje oli pigem hapukas ja kerge. Seega minu ootusi ning algset ideed antud tulemus ei rahuldanud. Samas, õlu oli täitsa joodav ning mõned nisuõlle fännid kiitsid seda. Kuna maitseid on väga erinevaid, siis kindlasti leidub neid, kellele selline õlu meeldib. Humalafännid ning intensiivsemate maitsetega õllede austajad ilmselt pettuksid selles õlles.

Aeg-ajalt olen ikka pruulinud vahelduseks mõne nisuõlle. Seekord läks siis sedasi. Järgmiseks korraks on kindel plaan dry-hop mängu tuua ning veidi humalaid keedu ajal vahetada. Linnaste osa võib täitsa samaks jätta.

XLII pruuli hinnang - Troopika

Troopika näol oli tegemist eksperimendiga, kus esmakordselt kasutasin üli-intensiivse aroomiga (põhinedes foorumitest leitud arvamustele) Mosaic humalaid. Dry-hop'i kulus kahe kääritustünni peale kokku 80g ning pärast villimist settis õlu üpris kiiresti ka toatemperatuuril selgeks. Pudelite kirjude siltide disaini eest vastutas seekord mu 2,5 aastane poeg ning tulemus sobis hästi kokku õlle nimega.

Klaasi valades kattis õlut pehme, tihe ning püsiv vahukiht. Vahu taandudes jäi klaasi külgedele jäljed. Õlle värvus oli punakas, veidi punast kulda meenutav. Õlu paistis hästi läbi ning oli selge.

Aroomis tungis esmalt esile magusus, mis meenutas troopilisi puuvilju (siit pärineb ka õlle nimi). Lisaks oli kergelt tunda ka linnaselist magusat ning humalate üldist värskust. Peab tõdema, et Mosaic humalate aroom oli tõesti intensiivne ning jättis kõik muud aroominüansid oma varju.

Lõpuks õlut maitstes jäi esmalt keelele kerge hapukus, millest rullus üle keskpärane mõrkjus. 43 arvutuslikku IBU tundus olevat paras mõrkjuse tase antud õllele. Maitses võis tajuda lisaks midagi puuviljast, veidi vaigust ja kergelt teravat. Õlle soojenedes tuli välja ka vaikseid vihjeid alkoholist, mida antud õlles oli 6,5% kogumahust. Õlle järelmaitse oli mõrkjas ning jättis keele veidi karedaks. Keha oli kergemapoolne.

Kokkuvõttes jäin antud eksperimendiga rahule. Sain hea ettekujutuse Mosaic humalate aroomist ning maitsest. Ka õlu üldiselt oli meeldiv, kerge juua ning pakkus huvitava maitseelamuse. Kuna magusus domineeris aroomis ning ka maitse jättis puuviljase mulje, siis õlu ei mõjunud väga karge ega värskendavana. Ka teised, kes antud õlut maitsesid, arvasid, et aroom jättis liiga magusa mulje ning maitses jäi puudu värskusest.

Seda kõike arvesse võttes muudaksin järgmise katsetuse ajal veidi retsepti. Hea meelega lisaks veidi mõrudust ning dry-hop'is kasutaks rohkem teisi humalaid. Nii tuleks ilmselt välja hoopis erinev õlu, kuid kodupruulijatele ongi just sellised katsetused huvipakkuvad.

XLI pruuli hinnang - Rudolph

Festivalil käidud ning jõulud tulemas, nüüd peaks olema õige aeg antud pruuli tulemusest pikemalt kirjutada. Pudelis on Rudolph seisnud veidi üle kuu ning stoud'i puhul võiks see aeg olla veelgi pikem.

Klaasis paistis õlu süsimust ning läbipaistmatu. Vastu valgust vaadates võis näha kerget tumepunakat helki. Klaasi valades tekkis paks vahukiht, mis aeglaselt taanduma hakkas ning jäljed klaasile jättis. Lõpuks jäi õlle katma paari sõrmepaksune pruunikas, kohev ning kreemjas vaht.

Aroom oli õllel väga mitmekülgne. Tunda oli kohvist, kakaost ning veidi karamellilisi vihjeid. Lisaks oli esindatud nelk, muskaatpähkel ja ingver. Sõltuvalt degusteerija haistmismeelest võis tunda veel teisigi aroominüansse, mida minu nina enam kinni ei püüdnud.

Maitses tuli esmalt välja mõrkjus-hapukus, mida täiendas huvitav ning teistmoodi maitsebukett. Õlu tundus kergelt piprane/vürtsikas koos kaneeliga ning meenutas veidi piparkooke. Lisaks tundsin ingveri magusust ning muskaatpähklit. Ka alkohol andis juurde magusust ning soojust. Järelmaitse oli kergelt vürtsikas ja hapukas, veidi meenutas midagi kohvist. Suus tundus õlu pehme ning keha oli keskpärane.

Kokkuvõttes oli tegemist eriskummalise õllega. Maitses ning aroomis oli segunenud palju komponente ning kõigi maitse-eelistustele ei pruugi taoline kooslus sobida. Õlu pakkus avastamisrõõmu ning väga vaheldusrikast maitsekogemust. Paraku tundub, et lisanditega olin veidi liiale läinud ning kõik kasutatud maitseained ei tulnud piisavalt esile. Lisaks tundub, et erinevad vürtsid ja maitseained domineerivad kokkuvõttes liialt ning linnaste ja humalate panus jäi tahaplaanile. Ilmselt oli liialt ambitsioonikas retsepti kokku pannes ning järgmise sarnase pruuli puhul võiks osa maitseainetest jätta kõrvale. Nii saaks veidi 'puhtama' ning konkreetsema õlle. Praegune õlu sobib ideaalselt magustoidu kõrvale ning suhteliselt intensiivsete maitsete tõttu piisaks 1-2 pudelist.

XL pruuli hinnang - Steampunk Evolution (2)

Lõpuks kirjutan kokkuvõtva hinnangu Steampunk Evolution'ist, mille eesmärgiks oli testide lõpliku retsepti enne ametliku pruuli juurde asumist. Ka väga värskena jättis antud pruul hea mulje ning täitis kõiki mu ootusi. Seega sain ametliku pruuli retsepti lukku lüüa. Selle kokkuvõtte kirjutamise ajaks aga lasin õllel pudelis veel umbes ühe kuu laagerduda.

Pudelit avades tundus karboniseerumine olevat täpselt paras, näha oli aktiivseid mullikesi, samas õlu üle pudeli suu ei ajanud. Klaasis paistis õlle värvus olevat oranžikas-pruun ning kergelt tuhmi tooniga. Õlut kattis kohev ja pehme vahukiht, mis püsis hästi ning jättis taandudes jäljed klaasile.

Õlle aroom oli magus, puuviljane, lilleline ning karamelline. Kergelt oli tunda meditsiinilist lõhna, mis kipub tekkima pärmi lisamisest liiga sooja virdesse. Seda viga üritan ametliku pruuli juures vältida.

Maitselt oli õlu täpselt selline, nagu olin ette kujutanud. Esmalt vallutas suu mõrkjas-hapukas maitse, kus hapukus taandus ning keelele jõudis magusus. Maitsed olid omavahel tasakaalus ning jätsid mõõduka mulje. Magusus meenutas enamasti linnaseid, mõrkjus oli maalähedane ja veidi puidune ning hapukus meenutas laager tüüpi õllesid üldisemalt. Järelmaitse oli mahedalt mõrkjas ja magus, keha keskpärane ning suus tundus õlu pehme.

Kokkuvõttes jäin ise selle pruuliga väga rahule. Ka Käsitööõllede festivalil sai see õlu palju kiidusõnu. Tegemist on ühe huvitava õllega, kus kõik maitsed on olemas, samas ei ole midagi ekstreemset. Õlle maitse, kui ka aroom erinevad üldlevinud õlledest, olles segu eili ning laagri iseloomujoontest. Ise ei pea ma seda õlut puhtaks California Common stiili esindajaks, olen muutnud retsepti ning õlle omadusi mitmete Steampunk'i pruulide käigus. Praeguseks olen selle õllega niivõrd rahul, et julgen seda suuremalt ette võtta ning laiemale avalikule pakkuma hakata. Nii ei jää muud üle, kui oodata ametliku Steampunk Evolution'i valmimist.

XLIV (44.) pruul - Must Maagia (Schwarzbier)

Seekord oli pruulimisel abiks väike õpipoiss

Selle õlle pruulimise lugu algas juba suvel, kui töökaaslastega istudes läks jutt õlleteemadele. Lõpuks küsiti mult, et kas ma suudan teha midagi sarnast Xingule (Brasiilias valmistatud schwarzbier). Kuna tegemist on laager tüüpi õllega, siis palusin oodata talveni, kui keldris on piisavalt jahe kääritamiseks. Selle aasta novembris langes välistemperatuur piisavalt madalale ning mu keldris oli püsivalt 8-10˚C. Nii oligi kätte jõudnud õige aeg üritada Xingut kopeerida. Et saada mingigi ettekujutus pruulitavast õllest, leidsin juhuslikult antud õlle Selverist ning maitsesin seda samal õhtul. Seejärel varusin pruulimiseks endale:

Mesk oli tume ning vaht pruunikas

• Pale ale linnased
• Carapale linnased
• Crystal150 linnased
• Šhokolaadilinnased
• Melanoid linnased
• Vienna linnased
• Black linnased
• Target humalad
• Tettnanger humalad
• S-23 pärm

Soovisin õllele anda veidi tugevama keha. Seega meskisin esmalt 35L veega linnaseid 68˚C juures pool tundi ning tõstsin seejärel meski temperatuuri 70˚C'ni. Loputamise vett kuumutasin terve meski aja keedupotis ning see jõudis kuumeneda 80˚C'ni. Loputamine võttis aega umbes 25 minutit, kulus 30L vett ning tulemuseks jõudis keedupotti 50L meski temperatuuril 74,4˚C. 

Keedutünni voolas süsimust vedelik

Keema läks mesk veidi alla tunni ning keedu alguses ajas vahtu üle poti ääre. Seega oli keedupoti välissein ning töötasapind korralikult musta kleepuvat massi täis. Keedu ajal hakkasin lisama humalaid, kuid avastastasin, et Target humalaid oli mu külmikus planeeritust vähem. Seega arvutasin humalate kogused kiirelt ümber ning puuduolevad Target humalad asendasin kaunis lahjade (alfahapete sisalduse põhjal) Tettnanger'iga:

• 60 min - Target (13%)
• 60 min - Tettnanger (2,8%)
• 10 min - Tettnanger (2,8%)

Pärast keetu jahutasin virret pool tundi ning selle ajaga oli temperatuur langenud 26˚C'ni. Laagri pärmile oleks see olnud liig mis liig. Seega valasin virde kääritustünnidesse, paigaldasin õhulukud ning viisin

Kääritustünni lasin virdel voolata hooga ning vahutades

keldrisse edasi jahtuma. Alles järgmisel päeval oli virre piisavalt maha jahtunud ning sain hakata pärmi lisama. Enne veel mõõtsin virde temperatuuriks 10˚C ning tiheduseks 1.058 (1.055 retsepti järgi). Veidi ootamatult oli kääritustünnidesse jõudnud planeeritust rohkem virret - kokku 49L (planeeritud oli 46L). Seega olin meskimise ja keeduga saavutanud suurema virde koguse ning võitnud veidi algtiheduses. Pärmi lisasin umbes 13g kumbagi tünni. 

Kokku lasin õllel käärida 18 päeva. Vahepeal teostatud mõõtmine näitas, et aktiivsem käärimine sai läbi juba 7ndal päeval. Villimise ajaks oli tihedus langenud 1.020'ni (retseptis planeeritud 1.016 asemel). Otsustasin villida seal samas keldris ning terve õhtu jooksul täitsin ära 147 väikest 0,33L pudelit. Tegemist peaks olema minu kõige rikkalikuma saagiga ühest pruulist. 

Enne pärmi lisamist oli virre stiilile kohaselt must

Karboniseerumiseks tõin pudelid tuppa ning umbes nädalaga oli paras kogus gaasi õlles lahustunud. Paar päeva hiljem sildistasin pudelid ning viisin keldrisse laagerduma. Paraku väga pikalt õlu seal seista ei jõudnud kuna Käsitööõllede festival tuli peale ning antud õlu oli minu valikus esindatud. Juba nii värskena tundus õlu tõeliselt mahe ning täidlane. Lisaks oli tunda parajalt ühiseid jooni eeskujuks võetud Xingu'ga. Pikemalt aga kirjutan antud pruuli tulemustest siis, kui õlu on paar nädalat veel keldris laagerdunud.

Kokkuvõte esimesest Käsitööõllede festivalist Tallinnas

Käsitööõllede festival on nüüdseks läbi ning aeg oma muljed kokku võtta. Tegemist oli ühe esimese õllefestivaliga Eestis, kus sai tutvuda kommertspruulikodade toodangu kõrval ka koduste pruulijate katsetustega. Üritus meelitas kokku väga suure hulga pruulijaid ja veelgi suurema õllefännide seltskonna.

nanoPruul jäi oma ettevalmistustega veidi hiljaks ning nii said viimased pudelid sildistatud paar tundi enne üritust. Kui oma õlut kolmandale korrusele ürituse ruumidesse tassisime, siis trepil käis tihe liiklus ning tundus, et õlut peaks jätkuma kõigile. Kuigi pudelite transport trepist oli väsitav, oli enamike osalejate meel oli hea ning sära silmis. Algamas oli ju üks suurim õllefestival senini (jättes välja Õllesummeri).

Kuna meil oli mõningane kogemus suvistest laatadest, siis laua kujundus ning esitlus olid juba paigas. Küsimus oli lihtsalt, kui palju õlut kaasa võtta. Igaks-juhuks võtsime kaasa nii palju, kui suutsime ning vaadates kõrvallaudade poole, tundus, et pingutasime seekord veidi üle.

Ajapikku täitus suur saal rahvamassiga ning degusteerijaid jätkus iga laua taha. Kuna mul oli festivalil palju jooksmist ning sebimist, siis meie laua taga tutvustas õllesid mu naine, nanoPruuli kaasasutaja.

Meie õllevalikus oli seekord:

1. Steampunk Evolution
2. Rudolph
3. Troopika
4. Kikilips
5. Must Maagia

Külastajate maitseid oli erinevaid ning igaüks leidis omale midagi meeldivat. Steampunk oli vast kõige õnnestunum ning seda käidi küsimas ka pärast seda, kui see otsas oli. Välja tooks veel Rudolph'i ning Troopika, mis väga palju kiidusõnu said. Kikilips esindas nisuõllesid ning ta maitse oli üpris üldine, seega midagi väga erilist sealt maitsjatele meelde ei jäänud. Must Maagia (black lager beer) oli meie kõige värskem õlu ning Rudolphi, teise tumeda õlle, kõrval jäi ehk veidi varju.

Antud festivalil oli ka palju tuttavaid pruulijaid Tallinna kokkutulekutelt. Meie lähedal oli Erling oma eksklusiivsete ning eriliste õlledega. Nagu kõrvalolevalt pildilt võib näha, olid ka nemad üritusega rahul. Jutud Erlingu triple-IPA'st levisid saalis ning ka lacto bakteriga Witbier oli teistest pakutavatest eristuv.

Tallinna kokkutulekutelt olid veel kohal Mart Aespan kodupruuliga, Jaanis ning Ryan, Silver ning Tanel Kalamaja pruulikojast ja Ants Tankeriga.

Paraleelselt õllede degusteerimisega toimus Pudeli baari teisel korrusel festivali raames erinevad ettekanded, koolitused ning esitlused.

Oli võimalik kuulata õllereisidest Belgias jalgratastel. Esialgu võib taoline idee tunduda veidi ränk, kuid kuuldes päevas läbitavaid kilometraaže ning mitmeid õllemaitsmise pause, siis tundub selline ettevõtmine täitsa mõistlik.

Maltoosa.ee tuli kohale ning näitas ette, kuidas väga lihtsalt ning kõigest 30 minutiga saab ühe õlle käärima panna. Et asi veelgi huvitavam oleks, oli kasutusele võetud kostüümid ning valmis segatud virre viidi õhtu lõpuks koju käärima.

Oma uutest õlledest rääkisid pikemalt Tanker ning Hopster. Lisaks jutule sai muidugi ka õllesid maitsta.

Veel oli plaanis veel Hopneri ettekanne toidu ning õlle sobitamisest. Paraku oli ettekande algusaeg niivõrd hiline, et rahvas otsustas loengu kuulamise asemel viimaseid õllesid enne festivali lõppu maitsta.

Juba kella 9st jäi rahvast saalis vähemaks ning tekkis võimalus õllehuvilistega pikemalt vestelda. Näiteks sattusid meie laua juurde kaks õllespetsialisti. Väikse väljakutsena üritasid nad ära arvata, milliseid maitseaineid olid lisatud mu Rudolph'i õlle sisse. Teatavasti kasutasin seal väga palju erinevaid maitseaineid ning -lisandeid. Minu suureks üllatuseks suutsid spetsialistid nuusutamine ning maitsmise teel ära arvata kõik peale mee ning apelsini koorte. Olgu veel mainitud, et ühegi kompnendiga nad mööda ei pannud.

Lisaks niisama õllehuvilistele astusid meie laua juurest läbi ka mitmed õllede edasimüüjad ning uued tutvused ja kontaktid tulevad meile kindlasti kasuks tulevikus, kui oma ametlike õlledega lõpuks välja tuleme.

Kokkuvõttes jäi nanoPruul antud üritusega väga rahule. Tagasiside õllede kohta on igale pruulijale väga kasulik ning uued tutvused ja sõbralikud kaaspruulijad muutsid seltskonna nauditavaks. Tundus, et sellel üritusel ei olnud pruulijad üksteisele konkurendid, suheldi sõbralikult ning jagati näpunäiteid ja õhtu lõpuks võeti üksteise õlut koju kaasa. Suur külastajate arv näitas, et taoliste ürituste järgi on nõudlust ja huvi ning loodetavasti toimub selliseid festivale veelgi. Eesti õllemaastik on äraütlemata kirju ning oleks patt kõik väiksed kodused pruulijad oma koduseinte vahele jätta.

XLIII (43.) pruul - Kikilips (American wheat beer)

Pruulivarustus õhtuhämaruses

Nii näeb meskitünn seestpoolt välja, roostevaba survevooliku
kest toimib filtrina

Tõuke antud õlle valmistamiseks sain ma ühelt oma fännilt, kes uuris, kas olen ka nisuõlut lähenevale Käsitööõllede festivalile kaasa võtmas. Kuna sobivat õlut mul keldris valmis polnud ning viimasest nisuõlle valmistamisest oli juba tükk aega möödas, otsustasingi midagi valmis teha. Retsepti kokku pannes soovisin seekord valmistada nisuõlle, mis ei oleks klassikaliselt hapukas. Seega sisestasin pruulimise kalkulaatorisse veidi suuremad humalate kogused ning numbriliste näitajate poolest sobis see kõige paremini kokku Ameerika nisuõlle stiiliga. Ega siis midagi, tellisin linnased ära ning panin täpsema pruulimise plaani paika. Ühel tööpäeva õhtul võtsin pruulimise ette ning valmis olin pannud:

• Nisulinnased
• Pale ale linnased
• CaraPlus10 linnased
• Magnum humalad
• Cascade humalad
• Mangove Jack's Bavarian Wheat (M20) pärm

Et pruulimine veidi kiiremini läheks, siis meski vesi oli soojenema pandud paar tundi varem. Kui jõudsin töölt koju, siis vesi praktiliselt kees. Meskinõus segasin keeva vee jaheda kraaniveega ning sain meski alguse temperatuuriks 67,7˚C. Kuna linnaseid oli veidi vähem, siis meskipotti mahtus 40L vett. Seega mesk oli üpris vedel. 

Meskimise ajal ühe korra lisasin veidi soojust ning temperatuur jäi 66,5˚C ning 67,7˚C vahele terve tunni vältel. Linnasete loputamine toimus juba tavapärase

Pärast keetu ei tundu sogane virre kuigi isuäratav

protsessi järgi ning keedu alguseks olin saanud 51L virret.

Keedu ajal lisasin humalad:

• 60 min - Magnum (14,5%)
• 15 min - Cascade (6,9%)
• 1 min - Cascade (6,9%)

Jahutamisele kulutasin seekord veidi üle 15 minuti. Selle ajaga jõudis virre jahtuda kõigest 30˚C'ni. Kuna mul oli vaja tegeleda vahepeal muude asjadega, siis jätsin virde kääritustünnides õhuluku all paariks tunniks välja jahtuma. Pärmi lisamise ajaks oli virre ehk isegi liiga jahe (16˚C). Tiheduseks mõõtsin mõlemas tünnis 1.044, mis tõotas kerget ning lahjat nisuõlut. Käärima jõudis keedu alguses olnud 51st liitritst 44L. 

11 päeva pärast pärmi lisamist oli õhulukk rahunenud ning tihedus kukkunud 1.014'ni. Villimiseks valmistasin esmalt ette 120 väikest 0,33L pudelit. Poole villimise ajal selgus, et ilmselt jääb nendest väheks ning tõin keldrist juurde 0,5L traatkorgiga pudeleid. Kokkuvõttes jätsin tuppa karboniseeruma 118x0,33L ning 10x0,5L pudelit. Paras kogus gaasi tekkis õlle sisse juba 6 päevaga. Praegu seisavad pudelid endiselt toas ning ootavad sildistamist. Niipea kui see on tehtud, viin pudelid keldrisse selginema ning laagerduma. Seega ka pruuli kokkuvõttega läheb veidike veel aega.

XLII (42.) pruul - Troopika (American Pale ale)

Pruulimise laud on terassil üles seatud

Vahelduseks otsustasin taas valmistada ühe veidi humalasema õlle. Mõttes oli juba pikka aega proovida Mosaic humalaid, mida teatakse enamasti ülitugeva aroomi poolest. Seega otsisin netist mõne retsepti ning kohandasin omale sobivaks. Pruulipäeva alguseks oli mul olemas:

• Pale ale linnased
• Pilsner linnased
• Crystal50 linnased
• Crystal150 linnased
• Nisulinnased
• Magnum humalad
• Cascade humalad
• Mosaic humalad
• US-05 pärm

Läbi segatud meski

Antud pruuliga oli tegemist minu teise katsetusega kahe tünni süsteemil. Kõik algas keedunõus meski vee kuumutamisest. Kui see jõudis veidi üle 70˚C, siis hakkasin seda pumpama meskinõusse. Samal ajal segasin vaikselt linnased sisse. Seekord potti päris ääreni ei täitnud ning meski alguseks oli seal 14kg linnaseid koos 32L veega. Meskisin 68˚C juures ühe tunni. Segasin tavaks saanud 20 minutiliste intervallide tagant. Kuumutama pidi meski ainult korra, mistõttu meskimise temperatuur püsis väga ühtlasena.

Loputatud linnased

Loputamine läks ka seekord ladusalt. Meskinõu põhjas olev roostevaba survevooliku kest toimis filtrina kenasti ning meski tulemus sai keedupotti ilma probleemideta pumbatud. Loputamiseks kasutasin eelnevalt kuumutatud vett, mida kulus seekord 33L. Selle tulemusena jõudis keedunõusse 50L virret.





Keema läks kogu kupatus veidi alla tunni ning kohe keedu alguses lisasin esimesed humalad:

• 60 min - Magnum (14,5%)
• 10 min - Cascade (6,9%)
• 10 min - Mosaic (11,4%)

Aktiivne keemine pärast esimeste humalate lisamist

Korra tekkis keemise ajal paus, kui lisasin veidi meski vedelikku juurde, mis oli vahepeal linnastest välja nõrgunud. 

Jahutamiseks kulus pool tundi, pärast mida oli virre jahtunud 23˚C'ni. Virde tünni laskmise ajaks oli mu pruulipäev kestnud alates vee kuumutamisest juba 5 tundi. Mõlemasse kääritustünni jõudis virret umbes-täpselt 23L. Tihedus mõlemast tünnis oli 1.064, mis seekord ületas ühe punkti võrra kalkulaatori pakutut. Seega eelmisel pruulil ilmnenud kehvavõitu efektiivsus seekord mind ei häirinud. Ehk oli eelmine kord tegemist mõne muu möödalaskmisega ning uus pruulivarustus on ikkagi oma ülesannete kõrgusel.

10ndal päeval tegin mõlemad kääritustünnid lahti ning lisasin dry-hop'i. Kahe tünni vahel jagasin ära 30g Cascade ning 50g Mosaic humalaid. Pärast 14 päeva käärimist oli

Villimiseks puhastatud pudelid

virde tihedus langenud 1.015'ni, mis oligi mu lõpp-eesmärk. Valmiva õlle alkoholi sisalduseks arvutasin 6,5%, mis oli õige pisut algselt plaanitust veidi kõrgem (veidi madalama FG tõttu). 

Kogu pruul läks 0,33L pudelitesse järelkäärima. Pudeleid kulus seekord veidi üle 130ne. Toas hoidsin pudeleid kaks nädalat, et parajalt gaasi tekiks. Juba selle ajaga oli õlu üpris klaariks settinud. Hetkel seisavad pudelid jahedas keldris ning loodetavasti selgineb õlu veelgi. 

Plaanis on see õlu kaasa võtta Käsitööõllede festivalile kuid enne seda on plaanis ise veidi pikemalt antud pruuli tulemustest kirjutada.

XLI (41.) pruul - Rudolph (stout)

Uus meskitünn vasakul

Juba sügise algul võtsin plaani jõuludeks üks korralik pühadeõlu valmis pruulida. Kuidagi kippus see plaan venima ning alles oktoobri keskel muutus asi konkreetsemaks. Natuke oli viivituse põhjuseks ka vahepealne pruulimisvarustuse täiendamine meskipoti näol. Otsustasin edasi liikuda kotis meskimisest (BIAB) kahe poti süsteemile. See lahendus peaks olema mugavam ning loodetavasti ka efektiivsem. Allpool on pikemalt juttu uue süsteemi kasutamisest.

Õlle algkomponendid

Jõuluõlle retsepti valimiseks kulus tavapärasest veidi kauem aega. Soovisin valmistada midagi erilist ja olin nõus katsetama ning piire nihutama rohkem kui tavaliselt. Pruulimiseks vajalikke algaineid oli palju. Pruulimispoest sain tavapärased linnased, pärmi ning humala. Ülejäänud komponendid leidsin hästivarustatud toidupoest. Pruuliõhtu alustuseks kogusin kõik kokku lauale:

Meskimise ajal temperatuuri tõstmine

• Pale ale linnased
• Crystal50 linnased
• Black linnased
• Šhokolaadilinnased
• Kaerahelbed
• Target humalad
• Willamette humalad
• US-05 pärm
• Mesi
• Kaneel
• Riivitud muskaatpähkel
• Riivitud ingver
• Vürts
• Nelk
• Riivitud apelsini koored

Õlletegu algas nagu tavaliselt - meskimisega. Kuna meskipotti kasutasin esimest korda, siis esmalt täitsin selle 20L kuuma veega. Seejärel hakkasin lisama tasakesi linnaseid. Kõige lõpuks lisasin kuuma vett, kuni pott sai ääreni täis. Nii sain ka teada poti reaalse mahutavuse - 15kg linnaseid ning 35L vett tundus olevat piiriks. 

Meskimine

Meski alguses kontrollisin veel temperatuuri ning otsustasin seda veidi kuumutada kunagi ammu valmistatud küttekehaagregaadiga. Sain meski temperatuuri kenasti 69˚C'ni tõstetud ning kaane peale pandud. Nüüd algas minujaoks huvitav osa - näha kui palju langeb meski temperatuur uues potis. Kuna välistemperatuur oli üpris jahe, siis iga 20 minuti tagant segasin meski ning kuumutasin veidi. Meski lõpuks oli temperatuur püsinud vahemikus 67-69˚C. 

Meskimisega paralleelselt hakkasin keedupotis kuumutama vett linnaste loputamiseks. Tunniga jõudis külm kraanivesi soojeneda 72˚C'ni. 

Loputamisega tuli välja esimene puudus kahe poti süsteemil. Mul oli keedunõus loputamiseks vajalik kuum
vesi ning samas oli seda potti vaja meski tulemuse kogumiseks.

Tume meski keedunõusse voolamas

Seega valasin kuuma loputusvee kääritusnõusse. Ideaaljuhul võiks kuuma vee jaoks olla kolmas pott, mis minujaoks jääb pigem tulevikku.

Niisiis alustasin meskitünnist vedeliku väljapumpamist keedunõusse. Läbi läbipaistva vooliku jooksis alguses süsimust vedelik. Õige pea avastasin, et linnased hakkavad kuivaks muutuma ning asusin kuuma vett sinna peale valama. Selle tulemusega muutus vedelik voolikus veidi heledamaks, olles endiselt tumepruun. Kokku kulus mul loputamiseks 30L kuuma vett. Keedupotti jõudis seeläbi 50L meski, mida asusin keema ajama.

Loputatud linnased

Šhokolaadi meenutav vaht enne keetu

Enne keemaminekut meenutas potis olev vahutav vedelik šhokolaadikreemi. Niipea, kui virre keema läks, paks vahukiht kadus ja sain hakata lisama humalaid ning muid lisandeid:

• 60 min - Target (13%)
• 15 min - Williamette (4,7%)
• 15 min - Mesi, kaneel, muskaatpähkel, vürts, nelk

Algselt olin plaaninud ka riivitud ingveri ning apelsini koore keedu ajal lisada. Paraku olid nende kausid vaateväljast eemal ning unustasin. Alles keedu lõpus, kui

Keedu ajal lisatud vürtside segu kuhi

jahtusvee jooksma panin, tulid need meelde. Nii ma siis lisasin ingveri ning apelsini koored jahutuse alguses. Ilmselt jääb nii nende panus väiksemaks.

Jahutamine läks ladusalt tänu jahedale välistemperatuurile. Kääritustünnidesse jõudis vastavalt 23L ning 22L virret. Tihedust mõõtes üllatusin veidi negatiivselt. Oodatud kõrge OG (1.074) jäi saavutamata ning selle asemel alustasin kääritamist 1.062 juures. Põhjuseid ma siin kohe välja tuua ei oska, pärast paari järgnevat pruuli, kui endiselt efektiivsus madalaks jääb, uurin asja rohkem. Kindluse mõttes lisasin kumbagi kääritustünni poolteist pakki pärmi, et asi korralikult käärima läheks. 

Virdel lasin rahus pikalt 18˚C juures kärida. 20 päeva hiljem mõõtsin tiheduseks 1.014, mis oli jällegi algselt kavandatust (1.021) veidi mööda. Siin oleks vist aidanud veidi rohkem kõrgemal temperatuuril meskimine. Praegu sain õlle kanguseks arvutades 6,4%. Villimiseks kasutasin 0,5L traatkorgiga ning 0,33L kroonkorgiga pudeleid. Kokku sain karboniseeruma viia 40 suurt ning 74 väikest pudelit. 

Nüüdseks on õlu kenasti valmis ning küpseb pudelis edasi päev-päevalt. Õlut saab juba ka maitsta ning kindlasti on see kohal Käsitööõllede Festivalil 5ndal detsembril. Üritan ka mõned pudelid enda jõululauale jätta. Pruuli tulemuse hindamiseks lasen õllel pudelis veel veidi küpseda.

Kodupruulijate 13. kokkutulek - Pumpkin ale or something other

Kokkutulekud algavad tavaliselt vaikselt ja rahulikult

Üle pika aja kogunesid kodupruulijad taaskord Pudeli baaris. Kuigi kokkutuleku teemaks oli kõrvitsaõlu, siis enamus osalejaid oli midagi muud kaasa võtnud. Nagu ikka, algas kokkutulek vaikselt ning väikse hilinemisega saabus tuttavaid ning uusi huvilisi.

Seekordse kokkutuleku jäädvustamine jäi natuke nõrgaks, kuna telefonis ei säilinud kõik tehtud pildid ning mõne õlle iseloomustused jäid mu märkmetes väga minimalistlikuks. Kuna lauas arutleti mitmetel huvitavatel teemadel, siis lihtsalt märkmete tegemiseks üleliia aega ei jäänud. Sellest hoolimata mainin kõik 17 proovitud õlle siinkohal ära.

Ryan - Pumkin coloured pale ale

Jaanis - Pumkin ale

1) Alar (nanoPruul) - Linnutee - IPA
Võtsin kaasa ühe järelejäänud IPA, mis oli külmkapis seisnud mitu kuud. Minu õnneks seda õlut väga palju välja ei jõudnud valada. Tegemist oli halvasti säilinud õllega, hapukus ning kõrvalmaitsed domineerisid ning panime pudeli kohe kõrvale. Pruulimisel oli kasutatud ainult Galaxy humalaid, alkoholi sisaldus oli 4,9% ning IBU 50.

2) Ryan - Pumkin coloured pale ale - pale ale
Tegemist oli hea värske ning rohuse aroomiga pale ale stiilis pruulid õllega. Õlle välimus oli klassikaline - kohev ja pehme vahukiht, mille all punakas-pruun peaaegu selge õlu. Maitselt oli õlu mõrkjas-hapukas, kerge kehaga ning veidi vaiguse iseloomuga. Pruulimisel oli kasutatud Ameerika Centennial ning Cascade humalaid, alkoholi sisaldus oli 5,5%

3) Jaanis (Kodupruul) - Pumkin ale
Jaanis oli üks vähestest, kes oli kaasa võtnud teemakohase õlle. Lisaboonusena serveeris ta oma õlut ehtsast kõrvitsast, mis kõrvitsa maitset veelgi tugevndas. Küll kippus kõrvitsa sisse torgatud kraan veidi lekkima aga kõik soovijaid said oma klaasid täidetud. Õlu ise oli hägune, oranžikas ning vähese vahuga. Aroom kõrvitsane, millele lisandus kaneel ning nelk. Õlle maitse oli jällegi kõrvitsane, hapukas ning hästi kergelt mõrkjas.

4) James - Estonian Comedy Club eripruul - pale ale
Meie võõrustaja, Pudeli baari omanik James tõi lauale tema tellimusel valmistatud pale eili stiilis valminud õlle. Tegemist oli heleda, veidi häguse ning kerge vahuga õllega. Aroom oli biskviidine, värske ning puuviljane. Maitses domineeris mõrkjus, lisaks kergelt hapukust. Õlle keha oli kerge ning tundus veidi vesine. Järelmaitse jäi pigem tagasihoidlikuks. Pruulimisel oli kasutatud Centennial, Citra ning Cascade humalaid, alkoholi sisaldus oli 4,6%

Estonian Comedy club eripruu by Lehe

Erling - The Feast (Maibock)

5) Erling (e.t. brewery) - The Feast - Maibock
Erlingi esimene õlu tol õhtul, mille ette võtsime, oli laager. Õlu oli kenasti selgeks settinud, värvuselt punakas-pruun. Õlle kattis püsimatu ning tagasihoidlik vahukiht. Aroom oli hapukas, piprane ning veidi värske. Õlle maitse oli laagrile omaselt hapukas, humalate mõrkjus oli pigem tagasihoidlik. Linnaste maitse oli tätisa omal kohal. Pruulimisel oli kasutatud Saaz ning Saphir humalaid, alkoholi sisaldus oli 6,5% ning IBU 25.

6) Erling (e.t. brewery) - Thumper - Berliner Weisse
Järgmine Erlingi õlu oli meile juba tuttav septembri kokkutulekust. Nüüdseks oli õlu veidi küpsem ning aroom paranenud. Välimuselt oli õlu tuhmilt helekollakas, kergelt hägune ning vahukiht tagasihoidlik. Aroom oli magus, hapukas, soolane või happeline ning veidi porolooni meenutav. Eelmise korra solgitorule iseloomulikku lõhna enam niiväga polnud. Maitselt meenutas see veidi veini, eriti oma kuivuse ja hapukusega. Natuke meenutas maitse mõnda tahtmatult käärima läinud sööki/jooki. Järelmaitse oli samuti kuiv ja veinine. Kokkuvõttes oli õlu vahepealse ajaga paranenud. Pruulimisel oli kasutatud õige pisut Saphir humalaid, mis andsid IBU väärtuseks 5. Alkoholi oli tagasihoidlikult 4,0%.

7) Erling (e.t. brewery) - Gandhi mate, gandhi - Triple IPA
Ka Erlingi viimase õlle maitsesime kohe ära. Tegemist oli tõelise humalapommiga (nii maitselt kui ka aroomilt) ning saime oma klaasidest eelmise õlle lõhnajäägid kenasti välja. Õlle välimus oli IPA'le kohaselt tumepunakas-pruuni tooniga, hägune ning vähese või puuduliku vahuga. Aroom oli midagi enneolematut, tundus nagu nuusutaks värskelt avatud humalakotti. Aroomis oli tunda tsitruselisi ning puuviljaseid noote. Maitse oli tõsiselt mõrkjas. Kuigi arvutuslikult peaks õlle IBU väärtus olema 300 ringis, siis ilmselt tavainimesed nii ekstreemset mõrudust väga enam ei erista. Lisaks mõrkjusele tasakaalustas maitset magusus. Suus tundus õlu  olevat veidi õline. Huvitavalt kombel väga alkoholi maitset tunda polnud, kuigi pärm suutis antud õlle sisse 10,5% puhast alkoholi tekitada. Järelmaitse oli õllel mõrkjas ning värskendav ning jättis kurgu humalaselt teravaks. Pruulimisel oli kasutatud Chinook, Citra, Mosaic, Columbus, El Dorado, Zeus ning Magnum humalaid. Ühtekokku kulus 23L õlle valmistamiseks 1kg humalaid.

Vahepeal oli kogunemine hoo sisse saanud ning tuju kõigil hea

8) Alar (nanoPruul) - Steampunk Evolution - California Common beer
Kuna mul keldris erilist õllevalikut valmis ei olnud ning ainult ühele vanale IPA pudelile lootma ei tahtnud jääda, siis võtsin kaasa mõned pudelid Steampunki. Olen seda ka varem kokkutulekutele toonud. Seekord oli tegemist antud õlle kolmanda pruuliga, mis oli ühtlasi ka peaprooviks ametlikule pruulile. Seekord olin lisanud rohkem humalaid, mis andsid veidi tugevama aroomi ning mõruduse. Õlu oli punakas-pruuni tooniga, kergelt hägune ning koheva vahukihiga. Aroom oli värske, puuviljane ning veidi tsitruseline. Maitse oli ehk veidi liiga mõru, lisaks kergelt magus-hapukas. Pruulimisel oli kasutatud Magnum, Centennial ning Citra humalaid. Alkoholi sisaldus oli 5,6% ning IBU väärtus 37.

9) Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Kawe - Dry stout
Tanel oli teinud jõuludeks ühe tumeda õlle, millele andis iseloomu suitsetatud oder. Välimuselt oli õlu pruunikas-must ning klaasi valades tekkis vahtu vähevõitu. Aroom oli kohvine, magus ning karamelline. Õlle maitse oli hapukas ning kuiv, lisaks kergelt humalane. Läbi käis ka suitsune nüanss, mida oli täitsa mõnusalt tunda. Õlle keha oli kerge ning järemaitse hapukas. Ise ma polnud kuiva stouti varem proovinud ning antud õlle kohta ütleks, et kuivuse poolest vastas hästi stiilile. Võrreldes teiste magusamate stoutidega oli see vahelduse mõttes täitsa huvitav. Alkoholi sisaldus antud õlles oli 4,4%.

10) Silver (Kalamaja pruulikoda) - Kõrvits ja keelepeks - Pumkin ale
Meie teine kokkutuleku teemasse sobiv õlu tuli Silverilt. Välimuselt erines antud õlu üpris palju Jaanise kõrvitsaõllest. Silveri õlu oli selgem, endiselt punakas-pruuni tooniga ning vähese vahuga. Aroom oli magus, kaneeline ning puuviljane. Õlle maitse oli mõrkjas ning humalane, kõrvitsa maitset oli vähe. Lisaks tundus õlu veidi kuiv ning ka järelmaitse oli pigem hapukas ning püsis suus kaua. Pruulimisel oli kasutatud Magnum ning Fuggles humalaid koos kõrvitsa ning kaneeli lisandiga. Alkoholi sisaldus oli 7% ning IBU väärtus 28.

Tanel - Kawe (Dry stout)

Mart - Benny (Scotch ale)

11) Mart (Aespan kodupruul) - Benny - Scotch ale
Mart oli seekord kaasa võtnud erilistes pudelites veidi erineva õlle. Välimuselt pruunikas, pigem tuhm ning vähese vahuga õlu oli valmistatud Šhoti eili retsepti järgi. Aroom oli maalähedane, magus ning veidi linnaseline. Maitselt oli õlu hapukas, lisaks humalaselt mõrkjas-magus. Suus tundus õlu veidi vesine ning kerge. Järelmaitse oli hapukas. Üldiselt tundus antud õlu hea, veidi oleks tahtnud tugevamat keha tunda. Pruulimisel oli kasutatud East Kent Goldings humalaid, mis andsid kokku IBU väärtuseks 29. Alkoholi sisalduseks oli 5,3%.

12) Hans (Prüülike pruulikoda) - Cristobal - American Amber ale
Kui viimasel kokkutulekul tõi Hans kaasa mitu erinevat tumedat õlut, siis seekord oli midagi veidi heledamat. Õlle värvus oli tumepunakas-pruun. Aroom oli kohvine, karamelline ning veidi soojast käärimisest tingitult estrine. Maitselt oli õlu mõrkjas-hapu, humalane ning veidi meenutas puitu. Järelmaitse oli pigem hapukas ning kuiv. Pruulimisel oli kasutatud Magnum ning Williamette humalaid, mis andsid mõruduseks 24 IBU. Alkoholi oli õllest 5,3%.

13) Mart (Bruulog) - Belgian IPA
Meie kokkutulekul osales ka teine Mart, kes oli kaasa võtnud IPA. Värvuselt punakas-pruun ning koheva ning püsiva vahuga õlle aroom oli värske, magus, linnaseline ning karamelline. Maitse oli IPA'le omaselt mõrkjas ning veidi rohune. Lisaks käis keelelt läbi kerge hapukus. Järelmaitse oli suus väga püsiv ning tundus peamiselt mõrkjas. Pruulimisel oli kasutatud Citra, Centennial ning Chinook humalaid, mis kõik lisati virde jahtumise ajal 80 kraadi juures. Õlle alkoholi sisalduseks oli 5,9%

14) Ants (Tanker) - Trouble IPA - India Pale ale
Ants oli oma keldist välja kaevanud mingi vanema pruuli ning kui õigesti mäletan, peaks olema see pruulitud kevadel. Klaasis oli õlu koheva vahu all, õlle värvus punakas-pruun, kergelt hägune ning tuhm. Õlle aroom oli lilleline, värske, piprane ning meeldivalt intensiivne. Maitse oli samuti piprane, lisaks tavapärasele hapukas-mõrkjusele. Maitses oli tunda ka veidi alkoholi. Järelmaitse oli õllel kuiv ning alkoholine. Kokkuvõttes oli tegemsit veidi teistsuguse IPA'ga ning lisaks humalate mõrkjusele võis tunda vürtsikust ning pipart, mis pärines pruulimisel lisatud nelgist ning mustast piprast. Alkoholi sisaldus oli antud õlles 8,0%.

Tundmatu õlu (äkki Hansu Cristobal?)

Kalamaja pruulikoda - Ameeripa (IPA)

15) Ryan - Coffee stout
Lisaks eilile oli Ryan valmis saanud päris korraliku stoudi. Välimuselt oli õlu tume must, mida kattis prunikas vaht. Aroom oli intentsiivselt kohvine. Maitse oli hapukas-mõrkjas, mis tulenes peamiselt kohvist. Õlle keha tundus kerge ning järelmaitse oli hapukas ning veidi kuiv. Pruulimisel oli kasutatud Target ning Sterling humalaid. Kääritustünni oli lisatud 300g kohviube. Alkoholi sisaldus oli õlles tagasihoidlikud 4,5%.

16) Mart (Bruulog) - Black Mama seeriast midagi - Imperial Milk stout
Mart oli lisaks IPA'le kaasa võtnud ka ühe suhteliselt toore stoudi. Välimuselt oli õlu musta tooniga ning pruunika vahuga. Aroom oli piimane ning toores. Ka maitse oli magus, laktoosine ning toorevõitu. Rohkem infot mul selle work in progress õlle kohta hetkel pole. Loodetavasti saame seda mõnel tulevasel kokkutulekul proovida, kui ta oma aja on ära istunud (riiulil/kapis seisnud).

17) Silver/Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Ameeripa - IPA
Õhtu lõpetasime ühe IPA'ga, mis pärines Kalamaja pruulikojast. Õlle värvus oli kuldne-pruunikas, seda kattis tagasihoidlik vahukiht. Aroom oli magus, veidi pärmine, karamelline, värske ning lilleline. Õlle maitse oli mõrkjas ning värskendav, veidi vaigune. Järelmaitse oli samuti mõrkjas ning õlles tundus olevat gaasi alla keskmise. Pruulimisel oli kasutatud Centennial ning Cascade humalaid, mis andsid mõruduseks igati sobilikud 60 IBU. Alkoholi sisaldus oli õlles 7,4%.

Õhtu lõpuks oli laud kaetud tühjade pudelitega ning toimus aktiivne suhtlemine kaaspruulijatega

Õhtu lõpuks oli kogunejate seltskond kasvanud, meiega liitusid näiteks Sori Brewing mehed koos kaaslastega, mõned baari juhuslikult külastanud tuttavad ja nii edasi. Juttu jätkus erinevates seltskondades rohkelt ning kauaks. Seekordse kokkutuleku võib tõeliselt kordaläinuks lugeda. Lauas leidsid lahenduse nii mitmetki pruulimisega seotud probleemid, jagati soovitusi kaaspruulijatele, tutvuti uute inimestega ning räägiti maast ja ilmast. Järgmise korrani!