Nisuõlu on üpris spetsiifiline õllesort, mis kõigile ei meeldi. Seega on keeruline anda ühest lõplikku hinnangut. Seega lähtun oma enda maitse-eelistustest. Kikilipsu pruulides üritasin saavutada keskmisest humalasemat (peamiselt aroomi poolest) nisuõlut, samas linnaste osas jäädes stiilile truuks.
Klaasi valades tekkis korralik ning kohev vahukiht, mis taandus üpris nobedalt sõrme paksuseks. Väikseid mullikesi tõusis õlle pinnale palju ning karboniseerituse tase tundus olevat üle keskmise. Õlle värvus oli oranžikas-kuldne, tuhmi tooniga ning hästi läbi ei paistnud.
Aroom oli just see, mida soovisin rohkemate humalatega omanäolisemaks muuta. Nuusutades tundsin hapukat, tagasihoidlikku ning üleüldiselt nisust aroomi. Õlle valmistamise ajal keedu lõpus lisatud värskemaid humalaid ei olnud üldse tunda. Seega ma natuke pettusin aroomis, samaks tagantjärgi tarkusena oleksin võinud pigem dry-hop'ile panustada.Maitse oli stiilile omaselt hapukas. Oma osa oli siin nisulinnastel, mis moodustasid kogu grainbill'ist 50%. Kergelt oli tunda ka humalate mõrkjust, mille tase jäi nisuõllele omaselt tagasihoidlikuks. Järelmaitse oli hapukas ja jättis suu veidi kuivaks. Õlle keha oli stiilile omaselt kerge.
Kokkuvõttes jättis õlu veidi iseloomutu mulje. Maitsed olid üpris tasakaalus kuid midagi meeldejäävat esile ei tulnud. Üldmulje oli pigem hapukas ja kerge. Seega minu ootusi ning algset ideed antud tulemus ei rahuldanud. Samas, õlu oli täitsa joodav ning mõned nisuõlle fännid kiitsid seda. Kuna maitseid on väga erinevaid, siis kindlasti leidub neid, kellele selline õlu meeldib. Humalafännid ning intensiivsemate maitsetega õllede austajad ilmselt pettuksid selles õlles.
Aeg-ajalt olen ikka pruulinud vahelduseks mõne nisuõlle. Seekord läks siis sedasi. Järgmiseks korraks on kindel plaan dry-hop mängu tuua ning veidi humalaid keedu ajal vahetada. Linnaste osa võib täitsa samaks jätta.
No comments:
Post a Comment