XLIV (44.) pruul - Must Maagia (Schwarzbier)

Seekord oli pruulimisel abiks väike õpipoiss

Selle õlle pruulimise lugu algas juba suvel, kui töökaaslastega istudes läks jutt õlleteemadele. Lõpuks küsiti mult, et kas ma suudan teha midagi sarnast Xingule (Brasiilias valmistatud schwarzbier). Kuna tegemist on laager tüüpi õllega, siis palusin oodata talveni, kui keldris on piisavalt jahe kääritamiseks. Selle aasta novembris langes välistemperatuur piisavalt madalale ning mu keldris oli püsivalt 8-10˚C. Nii oligi kätte jõudnud õige aeg üritada Xingut kopeerida. Et saada mingigi ettekujutus pruulitavast õllest, leidsin juhuslikult antud õlle Selverist ning maitsesin seda samal õhtul. Seejärel varusin pruulimiseks endale:

Mesk oli tume ning vaht pruunikas

• Pale ale linnased
• Carapale linnased
• Crystal150 linnased
• Šhokolaadilinnased
• Melanoid linnased
• Vienna linnased
• Black linnased
• Target humalad
• Tettnanger humalad
• S-23 pärm

Soovisin õllele anda veidi tugevama keha. Seega meskisin esmalt 35L veega linnaseid 68˚C juures pool tundi ning tõstsin seejärel meski temperatuuri 70˚C'ni. Loputamise vett kuumutasin terve meski aja keedupotis ning see jõudis kuumeneda 80˚C'ni. Loputamine võttis aega umbes 25 minutit, kulus 30L vett ning tulemuseks jõudis keedupotti 50L meski temperatuuril 74,4˚C. 

Keedutünni voolas süsimust vedelik

Keema läks mesk veidi alla tunni ning keedu alguses ajas vahtu üle poti ääre. Seega oli keedupoti välissein ning töötasapind korralikult musta kleepuvat massi täis. Keedu ajal hakkasin lisama humalaid, kuid avastastasin, et Target humalaid oli mu külmikus planeeritust vähem. Seega arvutasin humalate kogused kiirelt ümber ning puuduolevad Target humalad asendasin kaunis lahjade (alfahapete sisalduse põhjal) Tettnanger'iga:

• 60 min - Target (13%)
• 60 min - Tettnanger (2,8%)
• 10 min - Tettnanger (2,8%)

Pärast keetu jahutasin virret pool tundi ning selle ajaga oli temperatuur langenud 26˚C'ni. Laagri pärmile oleks see olnud liig mis liig. Seega valasin virde kääritustünnidesse, paigaldasin õhulukud ning viisin

Kääritustünni lasin virdel voolata hooga ning vahutades

keldrisse edasi jahtuma. Alles järgmisel päeval oli virre piisavalt maha jahtunud ning sain hakata pärmi lisama. Enne veel mõõtsin virde temperatuuriks 10˚C ning tiheduseks 1.058 (1.055 retsepti järgi). Veidi ootamatult oli kääritustünnidesse jõudnud planeeritust rohkem virret - kokku 49L (planeeritud oli 46L). Seega olin meskimise ja keeduga saavutanud suurema virde koguse ning võitnud veidi algtiheduses. Pärmi lisasin umbes 13g kumbagi tünni. 

Kokku lasin õllel käärida 18 päeva. Vahepeal teostatud mõõtmine näitas, et aktiivsem käärimine sai läbi juba 7ndal päeval. Villimise ajaks oli tihedus langenud 1.020'ni (retseptis planeeritud 1.016 asemel). Otsustasin villida seal samas keldris ning terve õhtu jooksul täitsin ära 147 väikest 0,33L pudelit. Tegemist peaks olema minu kõige rikkalikuma saagiga ühest pruulist. 

Enne pärmi lisamist oli virre stiilile kohaselt must

Karboniseerumiseks tõin pudelid tuppa ning umbes nädalaga oli paras kogus gaasi õlles lahustunud. Paar päeva hiljem sildistasin pudelid ning viisin keldrisse laagerduma. Paraku väga pikalt õlu seal seista ei jõudnud kuna Käsitööõllede festival tuli peale ning antud õlu oli minu valikus esindatud. Juba nii värskena tundus õlu tõeliselt mahe ning täidlane. Lisaks oli tunda parajalt ühiseid jooni eeskujuks võetud Xingu'ga. Pikemalt aga kirjutan antud pruuli tulemustest siis, kui õlu on paar nädalat veel keldris laagerdunud.