Kodupruulijate 18. kokkutulek - Double IPA

Sildistatud pudelid erivärviliste korkidega

Seekordne kevadine kodupruulijate kokkutulek toimus tuntud vanalinna baaris Koht. Sarnaselt veebruari kogunemisele oli ka seekord meie päralt eraldi ruum, kus uhke rivi tühje klaase ootas meid. Õige pea hakkasid pruulmeistrid kohale jõudma ning laud täitus järk-järgult kenasti sildistatud pudelitega.

Kuna kokkutuleku teemaks oli topelt-IPA, siis degustatsiooni järjestust alustasime IPA'dega ning liikusime vaikselt edasi ABV ning IBU numbrite järgi. Kokku oli hindamisel 10 ühe-, kahe-, kolmekordset IPA't. Kõige lõpus proovisime ära ka kolm ülejäänud rüübet, mis lõplikku hindamistabelisse küll ei jõudnud.

1. Cascade 700

2. IPA

1. Mart S. (Kitseküla pruulikoda) - Cascade 700
ABV 5,6% ja IBU 40
Antud õlle nimi pärineb 700 päeva vanadest Cascade humalatest, millega kõik kohalviibinud olid pruulimise foorumi kaudu juba kursis. Klaasis oli õlu selge, kuldse tooniga ning püsiva sõrmepaksuse vahukihiga. Aroom oli õllel tagasihoidlik, nagu ka pruulmeister ise humalate vanusele viidates mainis. Tunda oli kerget värskust ning vihjeid tsitrusest. Maitse oli kergelt mõrkjas, veidi murune ning väidetavalt Mangove Jack's pärmile omane. Õlle keha oli kerge, gaasi alla keskmise ning järelmaitse hapukas.

2. Kalev - IPA
ABV 6,1% ja IBU 48
Järgmine õlu oli KEG'ist pudelisse ümber villitud vahetult enne üritust. Õlu oli küllaltki selge, kerge punakas-kuldse tooniga ning pehme vahuga. Aroom oli ilmselt KEG'is hoidmise ning ümbervillimise tõttu suures osas kadunud ning alles oli jäänud vihjeid tsitruselistest. Maitses tulid esile hapukad ning mõrkjad toonid, meenutades veidi muru. Suus tundus õlu pigem kuiv, karboniseeritus paras ning keha kergemapoolne.

3. India Pole Ameerika

4. Must Vedur

3. Mart R. (Aespan kodupruul) - India Pole Ameerika
ABV 6% ja IBU 112
Merevaiguse tooniga, kergelt hägune ning koheva vahuga IPA. Aroom oli sarnaselt eelmistele pigem tagasihoidlik ning tunda võis magusaid ning hapukaid noote. Maitse oli kergelt hapukas, värskelt mõrkjas ning veidi magus. Tunda oli ka vaiguseid nüansse. Õlle keha oli keskpärane, gaasi alla keskmise ning järelmaitse oli mõrkjas-kuiv. 112 arvutuslikku IBU tundus olevat veidi optimistlik, vähemalt maitse ei tundunud mulle nii mõrkjas.

4. Alar (nanoPruul) - Must Vedur
ABV 6,1% ja IBU 123
Minu Must Vedur oli esimene tumedate IPA'de esindaja sel õhtul. Klaasis oli näha lisaks süsimustale toonile ka kerget punakat helki. Vaht oli pehme ning püsiv. Aroomis oli tunda magusat, kerget värskust ning kohvi. Maitse oli kohviselt ning humalaselt mõrkjas, kergelt hapukas ning veidi kakaone. Keha oli üle keskmise ning järelmaitse veidi kohvine. Ka selle õlle puhul ei vastanud arvutuslikud IBU'd reaalsele mõrkjusele.

5. Tökat vol2

6. Malverde IPA

5. Sulev - Tökat vol2
ABV 6,5% ja IBU 148
Ka Sulevi tume IPA näitas lisaks mustale värvile kerget punakat tooni klaasis. Vahukiht oli kohev, kergelt pruunikas ning pehme. Aroomis tuli välja magusus, mis meenutas veidi mett, ning lisaks tumedale õllele omaselt kakaoseid nüansse. Maitse oli peamiselt hapukas ja pehmelt mõrkjas, veidi puine ning maalähedane. Keha oli keskpärane, karboniseeritud oli parajalt ning järelmaitse pigem mõrkjas. Millegipärast oli ka selle õlle puhul IBU number kõrgem, kui maitsemeeled oleksid arvanud.

6. Kristjan - Malverde IPA
ABV 7,2% ja IBU 93
Rohkete ning erinevate humalatega valmistatud IPA oli klaasis selge, kergelt vaskse tooniga ning vähese vahuga. Aroomis võis tunda magusat karamelli, linnaseid ning humalate värskust. Maitses mängisid magusad ning mõrkjad toonid ning veidi meenutas see köharohtu (mitte halvas mõttes). Õlle keha tundus veidi alla keskmise, suus tundus õlu veidi kuiv ning järelmaitse oli hapukas.

7. Fucked Up

8. Laniakea

7. Tarmo - Fucked Up
ABV 8,4% ja IBU 70
Nüüd ületasime juba maagilise 8% ABV piiri ning õlled muutusid salakavalamaks. Fucked Up näol oli tegemist punaka, häguse ning vähese vahuga õllega. Aroom oli eelnevatest intensiivsem, veidi magus ning värske. Oma panus siin oli Mosaic humalatel. Maitse oli tugevalt mõrkjas, kergelt hapukas ning tunda oli ka alkoholi. Karboniseeritud oli õlu üle keskmise ning järelmaitse oli mõrkjas-magus.

8. Andres - Laniakea
ABV 8% ja IBU 100
Selle õlle valmistamise käigus oli pruulmeister saanud nõu Erlingult, kes on meie teada-tuntud humala-kunn. Klaasis oli õlu hägune, kuldselt-pruunika tooniga ning vähese vahuga. Aroom jäi veidi tagasihoidlikuks, tunda oli magusaid puuvilju. Väidetavalt ei järginud Andres oma nõuandja soovitusi täielikult ning villis õlle hoolimata hoiatustest vahepeal ümber, mistõttu suurem osa aroomist lasi jalga. Õlle maitse oli tugevalt mõrkjas, tunda oli ka hapukust ning koos alkoholise magususega olid maitsed kenasti tasakaalus. Tegemist oli igati stiilipuhta topelt-IPA'ga. Gaasi oli õlles keskpäraselt ning järelmaitse oli mõrkjas.

9. Hull Vikat

10. Gandhi Mate

9. Hans (Prüülike pruulikoda) - Hull Vikat
ABV 9,3% ja IBU 55
Tegemist oli Hansu esimese IPA'ga, mis oli valminud juba sügisel. Kuigi pildil paistab õlu must, siis tegelikult oli õlu sügav-punase tooniga ja selge. Vahukiht oli kohev, kergelt beezikas ning püsiv. Aroom oli linnaseline, magus, kohvine ning karamelline. Maitses valitses tasakaal magusa ja mõrkjuse vahel. Tunda oli linnaselist, karamellist ning veidi alkoholist maitset. Õlle keha oli üle keskmise, gaasi parajalt ning järelmaitse oli mõrkjas ning veidi soe.

10. Erling (E.T. Brewery) - Gandhi Mate
ABV 10% ja IBU 100
Kuigi Erling meie kokkutulekul osaleda ei saanud, oli ta saatnud kohale oma versiooni kahe- või kolmekordsest IPA'st. Pruulmeistrile omaselt oli siin kasutatud palju humalaid ning tulemuseks saadud arvutuslikult 100 IBU. Klaasis oli õlu hägune, punakas-pruuni tooniga ning koheva heleda vahuga. Aroom oli väga värske ja intensiivne, puuviljane ning tsitruseline. Paraku õlle maitse ei vastanud hästi aroomile. Humalad tulid liialt esile ning õlle maitse oli liiga murune, meenutades humalakontsentraati. Lisaks oli tunda teistest õlledest rohkem alkoholi maitset. Karboniseeritud oli õlu hästi, keha keskpärane ning järelmaitse mõrkjas-kuiv koos alkoholiga.


------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

11. Viini Laager

12. Väintsi Higi

11. Kalev - Viini Laager
Laager (ABV 5%)
Edasi liikusime juba joonealuste õlledeni, mis hindamisest osa ei võtnud. Viini Laager oli selge, punaka tooniga ning koheva vahuga kergelt joodav õlu. Aroom oli tagasihoidlik ning karamelliselt magus. Maitse oli mahe ning pigem hapukas. Õlle keha oli kerge, jättis suu pigem kuivaks ning järelmaitse oli kergelt mõrkjas. Kuna pruulmeister oli eesmärgiks võtnud valmistada kergelt joodava lihtsa õlle, siis täpselt selline see õlu oligi.

13. Tere Kollane Kass

12. Kalev - Väintsi Higi
American Pale ale (ABV 6,1%)
Tumepunase tooniga, veidi hägune ja koheva ning paksu vahukihiga õlu. Aroomis oli tunda lisaks värsketele tsitruselistele nootidele karamellist magusust. Maitses tulid esile hapukas-mõrkjad toonid, lisaks värskus ning puuviljad. Gaasi oli õlles parajalt, keha pigem kerge ning järelmaitse veidi kuiv. Õlle nimi pärineb pruulmeistri töökaaslaselt, kes peale füüsilist pingutust antud õlut meeleldi tarbis.

13. Martin - Tere Kollane Kass
Siider (6,4%)
Viimasena avasime oma lauas siidri, mis oli valmistatud naturaalsest õunamahlast. Klaasis oli siider kergelt hägune, helekollane ning ilma vahuta. Aroom oli kergelt pärmine, veidi magus ning õunane. Maitse oli happeline, kuiv ning hapusid õunasid meenutav. Üldmulje siidrist oli värskendav, gaasi oli alla keskmise ning järelmaitse kuiv. Kuna siider oli käärinud täpselt tiheduseni 1.000 nagu enamasti õunamahl käärib, siis tulemus pidigi hapu ning kuiv olema. Tegemist oli üpris värske joogiga ning paar kuud seismist mõjuvad kindlasti sellele hästi.




Kui kõik õlled olid ära proovitud, siis teised jäid lauda ning proovisid Romani ning Sergey toodud kangemat õuntest valmistatud rüübet. Samal ajal lõime Suleviga kõikide antud hinded kokku ning üritasime arvutamise teel välja selgitada antud õhtu parimad õlled.

Kokku oli meil 11 hindajat ning igaüks määras hindeid oma standardite järgi vahemikus 0-10. Tabeli koostamisel liitsime kõik hinded kokku ning jagasime hindajate arvuga. Tulemuseks saime tabeli, kus tegelikult esimest ja viimast jäid lahutama kõigest 2,5 punkti. Seega kokkuvõttes võib öelda, et ürituse tase oli hea või hindajad olid üpris leebed.

Nagu eelpool toodud tabelist on näha, võitis seekord üpris selgelt Andrese õlu Laniakea. Määravaks osutusid ilmselt tasakaalus maitse ning stiilipuhtus. Ka ülejäänud õllede puhul näitab keskmine hinne, et tase oli seekord hea ning ükski õlu polnud täielikult ebaõnnestunud. 10 hinnatavat õlut tundus olevat paras kogus ning nii jäi piisavalt aega õlle omadustele keskenduda ning jooki nautida.

Juunikuus üritame koguneda värskes õhus ning siis võrdleme nisuõllesid. Lisaks tasub hakata juba valmistuma juulikuiseks saunaõlle võistluseks, mille kohta lähiajal on rohkem infot on oodata.

Kokkutulek läbi ja mõni päev pärast kokkutulekut pidi keegi meist neile
pudelitele järgi minema, et pudelitesse uus ja huvitav õlu villida

Kokkuvõte Eesti Vabaõhumuuseumi kevadlaadast 2015

Mai alguses toimus Eesti Vabaõhumuuseumis taas kevadlaat. Eelmine aasta jäime selle laadaga väga rahule ning otsustasime ka sel korral oma õllesid tutvustama minna. Nüüdseks oli meil laadakogemust juba üksjagu kogunenud ning kodus asjade pakkimine ning Vabaõhumuuseumist müügileti ülesseadmine läks üpris ladusalt.

Lihtne, süstemaatiline ning ajutine õlle ladustamine

Seekord võtsime kaasa päris laia õllevaliku:

• Lõvilõug - Bitteri laadne -3,4% ABV
• Steampunk - California Common - 4,9%  ABV
• Vöötkakk Black Edition - Sweet stout - 5,1% ABV
• Labürint - Pale ale - 6,0% ABV
• Must Vedur - (D)IPA - 6,1% ABV
• Panzerfaust - Munich Dunkel - 6,4% ABV
• Õun - Õunasiider konservist - 5,4% ABV

Laat algas, nagu iga teinegi, kauplejate enda uudistamisega, kus käidi uurimas laadal teiste kauplejate pakutavaid kaupu. Nii mõnigi kaaslaadaline võttis pudeli-kaks hiljem proovimiseks. Kui kell 10 muuseumi väravad külalistele avati, siis rahvast oli veel kesiselt. Umbes lõunapaiku jõudis laadalae juba suurem rahvahulk ning 

nanoPruuli esindus

meie leti ümber hakkas melu aina rohkem tekkima. Nii saime peaaegu vahetpidamata paar tundi oma õllesid tutvustada ning maitsta anda. Võis märgata ka seaduspärasust, kui leti juures keegi midagi uudistab, siis tulid inimesed kergemini ja huvitatult samuti asja uurima. Nii kogunes aeg-ajalt meie laua juurde juba suurem rahvahulk ning täitsime degusteerimise topse nagu baaris. 

Tore oli näha inimesi, kes olid juba nanoPruuli õllesid proovinud ning keda saime seekord üllatada uute pruulidega. Kuna seekord domineerisid meie valikus humalased või kanged õlled, siis päris igaüks meie valikust midagi meelepärast ei leidnud. Samas oli ka õllehuvilisi, kes kõikide proovitud õlledega rahule jäid ning võtsid koju kaasa nn täiskomplekti, igast sordist mõne pudeli. Jällegi sai kinnitust ka fakt, et õlle maitse-eelistusi on seinast-seina ning kõigileühteaegu meeldivat õlut on võimatu 

Korras ja ülevaatlik väljapanek

valmistada. Populaarsemateks õlledeks kujunesid päeva jooksul heledatest Labürint ning tumedatest Vöötkakk. 

Päeva edenedes lõppesid paari õlle varud, kuna olime neid keskmisest vähem kaasa võtnud. Ülejäänud rüübetest jätkus kuni laadapäeva lõpuni ning mõned kastid saime ka koju tagasi tuua. 

Sarnaselt eelmisele aastale saan ka seekord kõiki nanoPruuli fänne kutsuda Pelgulinna päevade raames toimuvale kohvikute päevale, kus avame oma kodus hoovikohviku koos nanoPruuli õlledega. 

Kodupruulijate 17. kokkutulek - Whatever style

Seekord võõrustas meid Veinipööning, kus meile oli sisse seatud kaminasaal. Nagu ikka. algas õhtu vaikselt, kuid pärast esimest sirutamispausi olid kõik omavahel tuttavad ning hakkasid tekkima vestlusringid. Seekord oli meil nimekirjas 14 õlut üheteistkümnelt pruulijalt. Peale minu oli seltskonnas veel paar inimest ilma õlleta osalemas, seega hindajate hulk oli aukartustäratav. Lisaks hinnatavatele õlledele said õnnelikumad mekkida Erlingu ja Kalamaja pruulikoja õllesid väljaspool hindamist ning Sergey ja Romani toodud õunapuskariga tutvuda.

Kuna antud ruumi valgustus oli hämaravõitu, siis parimaid pilte telefoniga ei õnnestunud teha. Loodetavasti on pildid piisavalt detailsed, et antud õhtu joogivalik natukenegi meelde tuleks.

Aga nüüd õllede degusteerimisest järjekorras:

2. Harilik Bitter

1. Publishers Bitter

1. Mart S. (Kitseküla pruulikoda) - Publishers 
Bitter (ABV 3,3%)
Kerge Inglise stiilis bitter, mille aroomis oli tunda magusat karamelli ning lillelisi noote. Linnastest oli kasutatud inglastele omaselt Maris Otter'it. Klaasis oli õlu selge, oranžikas-pruuni tooniga ning pigem tagasihoidliku vahukihiga. Maitses tuli lisaks mõrkjusele välja hapukus, mida saatis kergelt vesine mekk. Suus tundus õlu pehme, alla keskmise karboniseeritusega (kuigi stiili järgi oli ehk veidi palju gaasi) ning keha oli pigem kerge.

2. Erling (E.T. brewery) - Harilik Bitter
Bitter (ABV 3,8%)
Järgmine bitter Maris Otter'ist, kuid mille aroomis jäi värskust veidi väheks ning tagasihoidlikuks. Õlu oli kergelt hägune, pigem kuldse tooniga ning vaht oli minimaalne. Maitses tuli välja peamiselt kuiv hapukus, tunda oli veidi linnaselist magusust ning mõrkjust oli vaevu märgata. Gaasi oli antud õlles stiilile kohaselt vähe, keha tundus kerge ning suus tundus õlu veidi vesine.

3. Nisuunnnoorem

4. Ehakuma

3. Sulev (Mikropruul randVEraaŽ) - Nisuunnnoorem 
Nisuõlu (ABV 5,2%)
Traditsiooniline nisuõlu, kus pruulimisel oli kasutatud 55% nisulinnaseid kogu grainbill'ist. Aroom oli puuviljaselt magus ja nisulinnastele omaselt veidi hapukas. Klaasis oli õlu hägune, oranžikas-kollase tooniga ning vahukiht oli pehme. Maitses oli esmalt tunda mõrkjas-hapukust. Magusad toonid meenutasid mett ja puuvilju. Suus tundus õlu pehme ja veidi vesine, gaasi oli palju ning keha kergemapoolne.

4. Martin (Rebase) - Ehakuma 
Ingveriõlu maltoosast (ABV 5,5%)
Uus kokkutulekul osaleja oli kaasa võtnud oma esimese õlle, mis põhines Rakvere maltoosal. Pruulmeister oli selle läbi keetnud ning lisanud Saaz humalaid ning inverit. Tulemuseks oli õllel üpris intensiivne ingveri aroom, mida täiendasid sidrunilised ja magusat noodid. Õlle värvus oli sügav punakas-pruun, veidi hägune ja kergelt pruunikas vaht katteks. Maitses oli esmalt tunda hapukust, millele järgnes mõrkjus Saaz humalatest. Tunda oli ka ingverit ning üldpildis meenutas õlu Baikali limonaadi veidi. Suus tundus õlu pigem kuiv, keha oli kerge ja järelmaitse hapukas.

5. Väike Praha

6. Fantaasiavili

5.  Sulev (Mikropruul randVEraaŽ) - Väike Praha 
Laager (ABV 5,2%)
Antud õlu oli 100% valmistatud Pilsner linnastest. Millegipärast oli antud pruul ebaõnnestunud ning seda oli tunda nii lõhnast kui ka maitsest. Aroomis tuli välja plastikuline-meditsiiniline-keemiline hapukus. Kui klaasis nägi õlu igati viisakas selge, kollakas ja koheva vahuga välja, siis maitses oli taaskord tunda hapukat ja keemilist imelikku maitset. Suus tundus õlu veidi terav, gaasine ning veidi kuiv.

6. Mart R. (Aespan kodupruul) - Fantaasiavili 
American Pale ale (ABV 4,2%)
Pigem tagasihoidliku aroomiga APA, kus oli tunda magusaid, puuviljaseid ja karamellilisi noote. Klaasis oli õlu kenasti selge, oranžikas-pruuni tooniga ning veidi tagasihoidliku vahukihiga. Maitses domineeris pigem hapukus ning mõrkjust jäi veidi väheks. Suus tundus õlu kergelt vesine, kuiv ja kerge kehaga. Järelmaitse oli mõrkjas ning karboniseerituse tase pigem tagasihoidlik. Pruulmeister ise arvas, et villimisämbrisse sai veidi liiga vähe suhkrusiirupit.

7. Opiano

8. Jaama taga

7. Priit ja Tarmo - Opiano 
Amber ale (ABV 6,2%)
Veel ühed uued kokkutulekul osalejad olid kaasa võtnud 2 omavalmistatud õlut. Esimene neist oli Amber ale, mis lõhnas väga värskelt ja intensiivselt Citra humalate järgi. Värvuselt oli õlu kuld-kollane, mitte amber, nagu stiil võiks vihjata. Vahukiht oli sõrmepaksune ning õlle läbipaistvus keskpärane. Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, millele järgnes puuviljaselt magusus. Minuarust olid maitsed selles õlles väga hästi tasakaalus. Õlle keha oli keskpärane ning järelmaitse mõrkjas. Ise pakuks antud õlle stiiliks rohkem American pale ale. Stiilist hoolimata oli tegemist vägagi nauditava õllega.

8. Hans (Prüülike pruulikoda) - Jaama Taga 
Spiced ale (ABV 7,5%)
Õlu Jaama Taga sündis pruulmeistri ühe teise pruuli ülejääkidest. Nimelt barley wine'i valmistades jääb linnastesse üldjuhul parajalt suhkruid alles, nii saab neid veel loputada ning valmistada veidi lahjema õlle. Aroom oli parajalt intensiivne, humalane ning piprane. Õlle värvus oli tumepunakas-pruun, üpris selge ning koheva vahukihga. Maitses tuli samuti piprane nüanss välja. lisaks oli tunda karamellilist magusust ning veidi alkoholi. Õlle keha oli tugevamapoolne, järelmaitse mõrkjas-magus.

9. OK time for plan B

10. Lehvik

9. Erling (E.T. brewery) - OK time for plan B 
India Pale lager (ABV 7,5%)
Juba varemgi on antud õlu meie kokkutulekult läbi käinud. Pruulmeistrile omaselt oli ka seekordne pruul intensiivse värske aroomiga, tsitruseline ning puuviljaselt magus. Klaasis oli õlu kergelt hägune, punakas-pruuni tooniga ning puuduliku vahuga. Maitses tulid välja magusad karamellised ja puuviljased noodid. Lisaks intensiivselt humalate maitse ning mõrkjus. Hapukus jäi pigem tahaplaanile. Õlles oli gaasi vähe ning järelmaitse mõrkjas-hapu.

10. Tanel ja Silver (Kalamaja pruulikoda) - Lehvik 
Belgian ale (ABV 7,2%)
Lehvik kujutab endast Leffe Blond klooni, mis oli magusa, linnaselise ning kergelt alkoholise aroomiga. Õlle värvus oli punakas-kuldne, tundus üpris selge ning vähese vahuga. Maitses oli tunda karamellilist magusust ning kerget hapukust. Õlle keha oli keskpärane ning gaasi jäi ehk veidi väheks.

11. Long John

12. 100,2

11. Priit ja Tarmo - Long John 
India Pale ale (ABV 7,9%)
Pruulmeistrite neljas pruul sisaldas endas Citra ning Columbus humalaid. Stiilile kohaselt oli aroomis tunda intensiivset värskust, tsitruselisi ning puuviljade noote üldiselt. Värvuselt oli õlu punakas-pruun, pigem hägune ning koheva ja püsiva vahuga. Maitse oli humalaselt värske, minujaoks paraja mõrkjusega. Tunda oli ka linnaste panust maitsesse. Õlle keha oli pigem tugev, järelmaitse mõrkjas ning suus tundus õlu pehme.

12. Sulev (Mikropruul randVEraaŽ) - 100,2 
Imperial India Pale ale (ABV 7,3%)
Antud Sulevi pruulil oli taaskord mingi imelik aroomi nüanss, meenutades lauta või naftat. Lisaks oli tunda humalate värskust, mis tungis ninna keskpärase intensiivsusega. Klaasis oli õlu tumepunase tooniga, selge ning koheva vahukihiga. Maitse oli peamiselt hapukas-mõrkjas, veidi puine, kergelt magus ning alkoholine. Keelele jäi ka mingi imelik maitse, millele head võrdlus ei oskagi välja tuua. Järelmaitse oli õllel mõrkjas ning keha üle keskmise.

13. Kaera John

14. Mint stout

13. Andres - Kaera John 
Oatmeal stout (ABV 4,9%)
Võimalik, et antud õlle degusteerimine jäi meie järjekorras veidi liiga lõppu. Hoolimata eelnevatest humalasematest ning kangematest rüübetest tulid antud õlle nüansid kenasti esile. Aroomis oli tunda magusat, kama, piima, šokolaadi ning linnaseid. Klaasis paistis õlu tume must ning beezika vahuga. Maitses oli tunda hapukust, kakaost mõrkjust, šokolaadi ja veidi kuivust. Kergelt meenutas õlu Guinessi. Õlles jäi ehk gaasi veidi väheks, keha oli keskpärane ning järelmaitse pigem hapukas.

14. Jaanis (Kodupruul) - Mint stout
Imperial stout (ABV 8,3%)
Jaanise õlle degusteerisime viimati kokkutulekul 2013 sügisel. Nüüd, poolteist aastat hiljem oli huvitav sama pruuli uuesti maitsta. Aroomis oli endiselt alles piparmünt, lisaks tuli esile hapukas kirss, kuid üldmuljes oli aroom jäänud tagasihoidlikumaks. Õlu oli klaasis must, vaht kohev ning beežikas. Maitse oli hapukas, kirsine, mündine ning linnaseline. Õlle keha oli veidi üle keskminse, järelmaitse hapukas ning kuivapoolne. Kokkuvõttes tundus, et vahepealse ajaga oli õlu veidi oma karakterit kaotanud.



Nagu nüüd viimastel kokkutulekutel tavaks on saanud, viisime läbi ka hindamise. Seekord oli hindajaid piisavalt ning aritmeetilise keskmise meetod peaks anda hea pildi degusteeritud õlledest. Mõne õlle puhul oli küll vähem hindeid, kuid sellest hoolimata saime üpris usaldusväärse pingerivi. Siinkohal mainiks veel ära, et kui õhtu lõpus tulemusi kokku arvutasime, siis ilmselt tekkis paar viga sisse ning hiljem kodus arvutis Excelis hindeid üle arvutades muutus mõne õlle keskmine hinne. Vabandan siinkohal kõigi ees, kes peavad pettuma.

Seekordses võitjas ei olnud kahtlust ning esikoht küllaltki kõrge 7,86 hindega läks uutele tulijatele õllega Long John. Sümboolse auhinna oli välja pannud Andres, kelle vinnutatud liha käsitööõlledega suurepäraselt kokku sobib.

Järgmine kokkutulek toimub mai teisel reedel ning teemaks on topelt IPA.

Kohtumiseni!

Neljas ametlik pruul - Pelgulinna õlu

Pelgulinna õlle algmaterjalid

Lõpetasin oma kolmanda ametliku pruuli kirjatüki sõnadega: "Sellega oli esimene pruulipäev seljataga ning 2 päeva hiljem oli plaanis valmistada teine pruul, millest kirjutan lähemalt järgmistel kordadel".  Nüüd lõpuks annan väikse ülevaate, kuidas möödus teine pruulipäev. Plaanis oli valmistada uus partii populaarsust kogunud Pelgulinna õllest. 

Uut partiid planeerides otsustasin veidi muuta retsepti. Arvesse võtsin igasugust tagasisidet, mida mul õnnestus esimese Pelgulinna õlle partii kohta saada. Kuna alkoholiregister seab mõningad piirangud, siis peamised parameetrid õlle puhul pidin samaks jääma. Veidi sain linnaste hulka suurendada ning lisada rohkem aroomihumalaid keedu lõpuosas, kärpides mõruhumalate hulka keedu alguses. Selle tulemusena jäi mõruduse IBU number samaks, õlle värvuse EBC sihtisin samuti paika, kanguse ABV muutus jäi lubatud hälbe sisse.

Pruulimisel kasutati maitsestamata maisihelbeid

Jahvatamisel on näha erinevate linnaste kerget värvuse vahet

Kokku kulus seekord umbes 150kg linnaseid, mis sarnaselt eelmistele Genikas valmistatud pruulidele jahvatati kahes osas. Erinevalt eelmisest Pelgulinna pruulist toimus seekord meskimine kraadi võrra kõrgemal temperatuuril. Kuna Safale S-04 pärm on meskimise temperatuuri suhtes väga tundlik, siis ei julgenud väga suuri muudatusi teha. 

Meskimine koheva vahukihi all

Keedu ajal lisasime seekord vähem humalaid alguses ning keedu lõpuosas läks potti suurem kogus humalaid, mis peaksid hoidma mõruduse endiselt mõistlikkuse piirides ning tagama parema humalate maitse ning aroomi. Lisaks humalatele lisasime antud õllele omaselt värskelt riivitud sidruni koore.

Pärast jahutamist mõõtsime pruulimisel saavutatud tihedusi ning temperatuure ja üldjoontes võis pruulipäevaga rahule jääda.  

Õlu veetis kääritustünnis 4 nädalat, millest viimased 2 nädalat ta settis madalal temperatuuril. Seekord proovisime pudelisse selgema õlle villida. Selleks segati õlu suhkrusiirupiga kokku teises puhtas tünnis ja sealt omakorda villiti õlu pudelisse.

Seekord toimus käärimine mahutis nr 3

Villimiseks kulus pudeleid seekord täpselt 1908. Kui eelmise partii pudelid sildistasime oma õllelaos, siis seekord otsustasime kõik kohapeal Genikas ära teha. 

Sildistaja töökoht

Sildistama pudelid ühelpool, sildistamismasin keskel ja
sildistatud pudelid kastides esiplaanil

Vahepealsel ajal oli ka meie ise konstrueeritud sildistamismasin elektrimootori külge saanud. Kuna nanoPruuli õllepudelitel on kaks etiketti, siis sildistamine võttis omajagu aega. Väikse võrdlusena võib välja tuua, et eelmise partii puhul sildistasime ühes tunnis kõigest 10 kasti (pudelid olid pakitud kastidesse, laos võtsime pudelid uuesti kastidest välja, sildistasime ja pakkisime tagasi kastidesse). Seekord võtsime pudeleid otse aluselt, sildistasime ja pakkisime kasti ning tavapäraseks tempoks kujunes 24 kasti tunnis. Seega väike progress on toimunud aga endiselt täisautomaatsete süsteemide vastu ei saa. 

Pärast sildistamist jätsime õlle kastidesse rahulikult seisma ning settima. Praeguseks ajaks on juba esimesed tellimused uue Pelgulinna õllega täidetud ning on aeg taaskord tuleviku poole vaatama hakata.

XLVI pruul - Panzerfaust (Munich Dunkel)

Keet ja meskimine samaaegselt toimumas

Lõpuks kirjutan oma järgmisest kodusest pruulist, mille võtsin ette paralleelselt Vöötkakk Black Edition'iga. Kui esimene pruul jõudis keetmise faasi, siis puhastasin kiirelt meskinõu ning alustasin uue õlle meskimisega. Kuna mul ei ole eraldi anumat vee kuumutamiseks (HLT), siis teise meski jaoks kuumutasin vee toas pliidil väiksemate pottidega. Kuna mässamist oli palju kahe üheaegse pruuliga, siis pildimaterjali tekkis seekord vähem.

Valmis olid mul pandud ka kõik vajalikud materjalid:

• Pale ale linnased
• Melanoidin linnased
• Crystal malt 100 linnased
• Šokolaadilinnased
• Magnum humalad
• Hallertau humalad
• Saflager S-23 pärm

Virre kääritustünnis

Meskimisel õnnestus mul hoida temperatuuri vahemikus 69-71˚C. Kuna eelmise pruuli keedu lõpp ning jahutus venisid veidi pikemaks, siis olin sunnitud seekord meskima 90 minutit. Midagi halba selles ei tohiks olla. 

Pärast meski ja linnaste loputamist oli keedunõus umbes 55L virret. Keema läks see umbes tunniga ning selleks ajaks oli kätte jõudnud pime õhtu. Ees oli veel tunnine keet, jahutus ning kogu varustuse puhastamine. Seega õhtu tõotas tulla pikk ning esile hakkasid kerkime kerged kahetsused ambitsioonika plaani suhtes. 

Keedu ajal lisasin humalad väga lihtsa skeemi järgi:

• 60 min - Magnum (14,5%)
• 5 min - Hallertau (3,4%)

Käärimas pimedas keldris

Pärast virde jahutamist ning kääritustünnidesse jõudmist sain lõpuks oma selle päeva teise pruuli tulemuslikust hinnata esialgsete näitude põhjal. Käärima läks kokku 47L virret tihedusega 1.064. Retsepti kokku pannes pakkus kalkulaator 65% efektiivsuse juures OG'ks 1.054, seega sarnaselt eelmisele pruulile suutsin meskida jällegi efektiivsemalt. Järgmine kord peaks kalkulaatoris efektiivsust veidi tõstma, et tulemus oleks etteaimatavam.

Kääritustünnid tõstsin keldrisse jahedasse, kuid umbes nädal aega hiljem saabusid külmad ilmad ning koos sellega langes keldris temperatuur natuke liigagi madalaks. Kui pärast kahenädalast keldris käärimist võtsin tiheduse proovi, sain tulemuseks 1.026. Mulle tundus, et käärimine oli kas seisma jäänud või jätkus väga vaevaliselt. Otsustasin mõlemad tünnid tuua toasooja ~18˚C juurde. See lüke tundus aitavat ning õhulukk jätkas mulksumisega.

Pudelid rivistatud villimiseks

Vahepeal möödus aeg kiirelt ning villimiseks leidsin aega alles 4 nädalat pärast õlle keetmist. Selleks ajaks oli tihedus jõudnud oma lõpp-punkti 1.016 juurde. Arvutasin ka alkoholi sisalduse, mis kõigi eelduste kohaselt peaks olema 6,4% ABV. 

Villimiseks kulus 144x0,33L pudelit ning pärast seda oli kahe õlle ühel päeval pruulimise saaga lõplikult läbi. Silte kleepisin pudelitele vastavalt vajadusele ning siiani on mõned pudelid sildistamata. Kuna tegemist on lager õllega, siis jahedas keldris seismine mõjub õllele ainult hästi. Praeguseks on õlu juba üle kahe kuu pudelis seisnud ning varsti kirjutan ka selle pruuli tulemusest lähemalt.

Villimine lõpetatud ja pudelid pakitud kastidesse

Kolmas ametlik pruul - Vöötkakk

Autotäis linnaseid

Nüüdseks on paar kuud möödas ajast, mil valmisid Genikas nanoPruuli kaks esimest mustlaspruuli. Selle ajaga on tekkinud väike müügikogemus ning oleme saanud palju tagasisidet. Tehes väikest analüüsi müügitulemustega ning võttes arvesse uute pruulide valmimise aega, siis leidsin, et veebruari lõpp oleks viimane aeg uute pruulide valmistamiseks.

Erinevate linnaste jahvatamine

Esimesena otsustasime valmistada ühe uue õlle, mille testpruul õnnestus suurepäraselt ning sai head tagasisidet. Päev enne Vabariigi aastapäeva asusin varahommikul teele Jüri suunas. Kaasa võtsin kahe pruuli jaoks vajalikud materjalid. Kuna Genikas valmib üks pruul kahes jaos, siis kulub seal praktiliselt kogu pikk päev ühe kääritusnõu täitmiseks.

Meskimise algus

Kui eelmise pruulide puhul jälgisin õlle valmimist veidi passivsemalt, siis seekord olin kohal oma termomeetriga ning kõik meskimise temperatuurid said selle järgi valitud. Nii sain ma kindel olla, et õlu tuleb võimalikult sarnane kodus valmistatud pilootpruulile. Nagu ka hiljem selgus, siis minu digitaalne termomeeter tundus valetavat veidi ning selle tulemus erines nii teisest digitaalsest kui ka meskinõu juures olevast analoogtermomeetrist. Kuna aga kodus valisin kõik temperatuurid oma termomeetri järgi, siis Genikas lähtusime samadest temperatuuridest sama termomeetri juures.

Nagu kõik pruulimised, nii ka seekord sai kõik alguse vee kuumutamisest ning linnaste jahvatamisest. Ühtekokku läbis veski ca 160kg linnaseid ning üle 10kg kaerahelbeid läks otse meskipotti. Meski strike temperatuur oli 74˚C ning pärast jahedate (laos seisnud) linnaste lisamist langes meski temperatuur soovitud 70˚C juurde. Meskimine kestis 90 minutit ning selle ajaga langes potis (ülaosas, kuhu ulatus mu käsitermomeeter) temperatuur 1-1,5˚C. Pärast esimest linnaste kurnamist pumbati meskinõusse uus ja kuumem vesi, et viimasedki suhkrud kätte saada. Kui meskimist alustati 280L veega, siis paraku puudub hea ülevaade linnaste loputamisel ning keedunõusse jõudnud vedeliku hulga kohta. 

Keet kestis 60 minutit, mille jooksul lisati soovitud humalad. Pärast seda pumbati virre meskitünni alumisse osasse, kus toimus whirpool. Sealt edasi rändas virre läbi jahuti kääritustanki, kus ootas ees niisutatud pärm. Virde temperatuur oli sel hetkel näidikute järgi 17-18˚C. Pärast 
whirpool'i jäi tünni alles märkimisväärne kogus setet. 

Meski keedunõusse pumpamine

Seejärel algas kogu protsess uuesti otsast peale, et valmis saada teine osa õllest. Kõik toimus enam-vähem sama moodi. Meski strike temperatuuri tõstsime ühe kraadi võrra ning selle tulemusena meskisime 70,8˚C juures. Eesmärgiks oli saada õllele tugevam keha. 

Päeva lõpuks oli aeg leida õlle OG, milleks seekord saavutasime 1.047. Kääritustemperatuuriks sai valitud 18˚C. Kokku kulus tol päeval umbes 12 tundi pruulimiseks. Sellega oli esimene pruulipäev seljataga ning 2 päeva hiljem oli plaanis valmistada teine pruul, millest kirjutan lähemalt järgmistel kordadel.

Edasine tegevus toimub selles anumas