Kodupruulijate 20. kokkutulek - Saunaõlle võistlus

Õllesõbrad vestlusringis

Juuli esimesel reedel toimus meie kauaoodatud saunaõlle võistlus. Ürituse toimumiskohaks valisime Ristiku tänaval asuva tõelise puuküttega sauna, mille omanik oli väga positiivselt meelestatud meie üritust võõrustama. Lisainfot saunast leiab www.suhtesepp.com. Algselt oli meil plaanis läbi viia traditsiooniline kodupruulijate kokkutulek võistluse vormis ning parimaid auhindadega meels pidada. Umbes kuu aega enne üritust tekkis võimalus kaasata ka enamus Eesti väikepruulikodasid, kelle esitatud õllede hulgast valisime parima saunaks sobiva õlle välja. Nii kasvaski meie algne väike üritus veidi suuremaks, peamiselt õllede valiku poolest.

Esmalt käin läbi hinnatud kodupruulid, mida seekord oli kokku 9. Artikli lõpuosas anna kiire ülevaate ka ametlike pruulikodade õllede hindamisest.

1. Kes ütles mjäu?

2. Lemon Summer Blond

1. Alar (nanoPruul) - Kes ütles mjäu? (ABV 2,9%)
Esimesena võtsime ette kõige lahjema, minu versiooni heast saunaõllest. Tegemist oli lahja ning kerge IPA laadse rüüpega. Õlu oli klaasis üpris selge, oranžikas-kuldse tooninga ning vähese vahuga. Aroom jäi pigem tagasihoidlikuks, meenutades veidi heina. Maitses domineeris küllaltki tugev mõrkjus, mida täiendas kerge hapukus. Kuna õlle keha oli väga kerge, siis tuli humalate mõrudus veelgi esile. Järelmaitse oli pigem hapu ning gaasi oli õlles üle keskmise.
2. Sulev - Lemon Summer Blond (ABV 3,2%)
Suvine blond stiilis valmistatud õlu oli hele kuld-kollase tooniga, selge ning püsiva vahukihiga. Aroom oli värske, tsitruseline ning keskpärase intensiivsusega. Õllele andis palju juurde lisatud bergamoti koor ning mahl. Maitses oli esmalt tunda mõrkjas-hapukat, mis oli greibise ning puuviljase varjundiga. Järelmaitse oli kuivapoolne ning mõrkjas, õlle keha oli kerge ning gaasi parajalt.

3. Pehmo

4. Peet

3. Kristjan - Pehmo (ABV 3,8%)
Antud õlle näol oli tegemist unustuste hõlma vajunud mild stiiliga. Klaasis oli õlu must, kerge punaka helgiga. Vahukiht jäi tagasihoidlikuks ning ei püsinud väga hästi. Aroomis tulid välja šokolaadised, kakaosed ning magusad noodid. Maitse oli peamiselt hapukas, mõrkjust jäi väga tagasihoidlikuks (17 IBU). Lisaks võis tunda vihjeid küpsistest ning kakaost. Suus tundus õlu veidi vesine, gaasi oli alla keskmise ning järelmaitse pigem hapukas.
4. Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Peet (4,6%)
Kuigi Tanelit ennast meie üritusel kohal polnud, jõudsid ta õlled kenasti meie lauale. Tegemist oli üpris huvitava katsetusega nisuõlle ja peedi ristamisega. Klaasis oli õlu oranžikas, üpris hägune ning tagasihoidliku vahukihiga. Aroom oli sidruniline, hapukas ning maalähedane. Nisuõllele omaselt oli ka maitse hapukas, pigem maalähedane ning tunda oli ka peedi panust. Õlle keha oli kerge, gaasi alla keskmise ning järelmaitse oli maalähedane ja hapukas. Naljaka kommentaarina ütles keegi lauast, et "tegemist on hea matuseõllega".

5. Sauna Semu

6. Visa Maestro

5. Roland (Kiisa pruulikoda) - Sauna Semu (ABV 4,7%)
Ka Kiisa pruulikoja esindajal ei õnnestunud meie üritusele jõuda. Kuid saunaõlle olid nad meile kohale toimetanud. Stiililt oli tegemist kolsch õllega ning nimigi oli sauna jaoks väga sobiv. Õlu oli klaasis peaaegu selge, oranžikas-kollase tooniga ning püsimatu vahuga. Aroom jäi pigem tagasihoidlikuks ning tunda oli hapukust. Maitse oli üpris sarnane aroomile, peamiselt kuiv ning hapukas. Klaasi soojenedes tundsin ka hästi kergelt alkoholi maitset. Õlle keha oli keskpärane, järelmaitse mõrkjas ning karboniseeritud oli õlu pigem nõrgalt.
6. Silver (Kalamaja pruulikoda) - Visa Maestro (ABV 5,0%)
Järgmisena avasime Silveri pale ale, mis oma värskusega peaks hästi sauna sobima. Välimuselt oli õlu eelmisest veidi tumedama oranžikas-kollase tooniga, kergelt hägune ning koheva ja püsiva vahuga. Aroom oli värskendav, intensiivne ning tsitruseline. Humalatest oli kasutatud East Kent Goldings ning Cascade humalaid. Õlle maitses tuli välja värskendav hapukas-mõrkjus, meenutades puuvilju ning täpsemalt tsitruselisi. Keha oli õllel pigem kerge ning järelmaitse mõrkjas.

7. Apelsini mehikene

8. Leili Saun

7. Jaan - Apelsini mehikene (ABV ~5%)
Järgmine õlu erines eelmistest esiteks suure valge pudeli poolest, mistõttu võis silmata õlle sees ka hulpivat apelsini koore tükki. Korki maha väänates oli kohe selge, et gaasi on õlles palju. Pudeli toimetasime suurema õnnetuse vältimiseks kohe sauna pesuruumi, kus suurem gaas pudelist välja meelitati. Kui õlu lõpuks klaasi jõudis, siis oli see pigem hägune, vaht ei tahtnud eriti püsida ning värvus oli oranžikas. Aroomis tuli väga tugevalt välja apelsin, lisaks magusus ning mahlakus. Ka õlle maitse oli tugevalt apelsinine ning mõrkjas, sekka veidi hapukust ning puuviljasust. Õlle keha oli pigem raske, järelmaitse apelsinine ning mõru. Gaasi oli pärast väikest purskaevu etendust alles jäänud täpselt parajalt.
8. Hans (Prüülike pruulikoda) - Leili Saun (ABV 5,8%)
Kuigi algselt võib selle õlle stiiliks pidada tavalist pale ale, siis tänu rohketele lisanditele oleks seda õigem nimetada Estonian pale ale või forest pale ale. Seda kõike seetõttu, et Hans kasutas pruulimisel mitmeid metsast korjatud taimi/võrseid/lehti. Klaasis oli õlu peaaegu selge, punakas-pruuni tooniga ning vähese püsimatu vahuga. Aroom meenutas tõelist metsa, tunda võis kaske, kadakat, värskust ning veidi magusat. Õlle maitse jäi peamiselt mõrkjaks ning veidi puiseks. Lisaks oli esindatud segu mitmetest taimedest ning üldine värskus. Kergelt oli tunda ka alkoholi. Õlle järelmaitse oli hapukas, gaasi parajalt ja keha keskpärane.

                                                                    9. Kelly, Priit ja Tarmo - Blond Orange (ABV 6%)

9. Blond Orange

Viimasena jäi veel maitsta selle õhtu kõige kangem saunaõlu, stiililt blond ale. Õlle retsepti ning koostisosad oli valinud Kelly ning Priit ja Tarmo pruulisid selle valmis. Klaasis tundus õlu üpris selge ning kuld-kollase tooniga. Aroom oli värskendav, tunda võis küll apelsini aga humalad jäi tahaplaanile. Maitses domineeris mõrkjus, mida täiendas puuviljane magusus. Üldpilt oli värske ning tunda võis kerget alkoholi maitset. Õlle keha oli keskpärane, karboniseeritud alla keskmise ning järelmaitse pigem hapukas.

Õlled valati ettevaatlikult kaasi

Kui kõik kodused pruulid olid läbinud proovimise ringi, seadsid esimesed julgemad oma sammud sauna. Mina lõin samal ajal punktid kokku. Peale esimest saunaringi kuulutasime kodupruulijate võistluse tulemused välja. Kuid enne, kui õllede pingerivi avaldasime, oli vaja välja anda mõned eriauhinnad:

Kõige suvisema särgi eest anti eripreemia

• Kelly - Esimene naine, kes osales meie kokkutulekul mitte ainult degusteerijana, vaid oli osaline ka õlle valmistamisel. Auhinnaks oli pudel vahuveini.
• Jaan - Kõige ekstreemsem, vahutavam, eriskummaline õlu. Auhinnaks Pruulmeistrite T-särk.
• Sulev - Kõige jutukam (uuringute järgi kuni 70% lauas toimuvast vestlusest tuleb tema suust) ning lisaks ka kõige suvisema särgiga osaleja. Auhinnaks Pruulmeistrite T-särk.

Edasi liikusime juba antud õhtul degusteeritud õllede pingerivi avalikustama ning auhindu jagus lausa neljale õllele:

• I koht - Leili Saun - auhinnaks 6-pakk õlut, Põhjala õlleklaasid ning vahuvein.
• II koht - Blond Orange - auhinnaks 6-pakk õlut ja Lehe õlleklaasid.
• III koht - Visa Maestro - auhinnaks 6-pakk õlut ja Tankeri T-särk.
• IX koht (viimane) - Apelsini mehikene - auhinnaks vahuvein.

Kogu pingerivi võistluse tulemustest leiab allolevast tabelist:

Kodupruulide paremusjärjestuse väljakuulutamine

Sellega oli meie ürituse esimene osa lõppenud. Edasi tegime väikse saunaringi ning valmistasime end ette ametlike pruulikodade õllede hindamiseks. Meile olid oma õlled saatnud 8 pruulikoda. Kui Valmiermuiža välja jätta, siis peaaegu kõik Eestis tegutsevad väikepruulikojad olid esindatud. Erapooletu hindamise tagamiseks toimus seekord maitsmine pimedegustatsiooni teel, mistõttu võib hinnetest nii mõndagi huvitavat välja lugeda. Kirjutan siinkohal lühidalt omapoolse iseloomustuse degusteerimise järjekorras välja valatud õlledele:

1. Muraste Murdja

2. Amber Lager

1. Õllevõlur - Muraste Murdja (ABV 5,2%)

Klaasis oli õlu hele kollase tooniga, selge ning heleda vahuga. Aroomis tuli esile hapukus, banaan, puuvili ning tsitruselised. Maitse oli mahedalt ja nisuõllele omaselt hapukas, kergelt mõrkjas ning veidi kuiv. Keha oli kerge ning järelmaitse hapukas.

2. Genika - Amber Lager (ABV 4,8%)

Püsimatu vahuga, kergelt hägune ning punakas-pruuni tooniga õlu. Aroom oli pigem tagasihoidlik ning kergelt karamelliselt magus. Maitses tulid esile mõrkjas-hapukus, linnaselisus ning mingi ebaharilik nüanss. Õlle keha oli kerge, gaasi parajalt ning järelmaitse üpris kuiv.

4. F-Hoone

3. Sume Summer

3. Tanker - Sume Summer (ABV 4,8%)

Järgmine õlu oli punakas-pruuni tooniga, pigem hägune ning püsimatu vahuga. Aroom oli looduslik, värske, meenutas metsa ning humalat oli vähe tunda. Maitse oli mõrkjas, kergelt hapukas, värskendav ja tunda oli 'C' humalate värskust ning tsitruselisi noote. Karboniseeritud oli õlu üle keskmise, keha keskpärane ning järelmaitse mõrkjas.

4. Põhjala - F-Hoone (ABV 4,1%)

Klaasis oli õlu tagasihoidliku vahukihiga, kergelt hägune ning punaks-pruuni tooniga. Aroom oli väga intensiivne, tunda oli värskust, greibist tsitruselist ning puuvilju. Maitse oli kuivalt mõrkjas, aroomis esile tulnud puuviljasust väga tunda polnud. Õlle keha oli veidi alla keskmise, gaasi parajalt ning järelmaitse tsitruseliselt mõrkjas. Millegipärast tundus, et mahlane ning greibine aroom ei kajastunud maitses ootuspärasel tasemel.

5. 32. August

6. Vormsi Enn

5. Lehe - 32. August (ABV 4,2%)

Õlu oli väga selge, kuldse tooniga ning pigem tagasihoidliku vahukihiga. Aroomis oli tunda humalate värskust, kuid intensiivsusest jäi ehk väheks. Maitse oli peamiselt hapukas-mõrkjas, kus hapukus meenutas sidrunit. Suus tundus õlu pigem kuivapoolne. Keha oli keskpärane, järelmaitse mõrkjas ning gaasi üle keskmise.

6. Vormsi - Vormsi Enn (ABV 4,5%)

Välimuselt oli õlu hele kuld-kollane, selge ning heleda vahuga. Aroom oli magusapoolne, meenutades puuvilju ning veidi marju, kuid jäädes üldiselt tagasihoidlikuks. Maitses oli esindatud hapukus ning magusus, mõjudes tõeliselt värskendavalt. Õlle keha oli kerge, gaasi parajalt ning järelmaitse hapukas.

7. Gallery of Õllenaut

8. Gaišais

7. Õllenaut - Gallery of Õllenaut (ABV 5,6%)

Klaasis oli õlu selge, kuldse tooniga ning püsimatu vahuga. Aroomis võis tunda leivast hapukust, mida täiendas humalate värskus. Maitses tuli esmalt välja humalate mõrkjus, millele järgnes kerge rukkine hapukus. Gaasi oli õlles alla keskmise, järelmaitse kuiv ning mõrkjas ja keha keskpärane.

8. Valmiermuiža - Gaišais (ABV 5,2%)

Õlu oli selge, kuld-kollase tooniga ning heleda vahukihiga. Aroom oli keskpärase intensiivsusega, linnaseline ning kergelt värskendav. Maitse jäi peamiselt hapukas, mida täiendas mõrkjus humalatest. Karboniseeritud oli õlu üle keskmise, järelmaitse mõrkjas ning keha oli alla keskmise. 

Enne tulemuste teatavaks tegemist tutvustasime kõigile hindajatele valikus olnud õllesid. Andsime ka võimaluse kõigil pakkuda maitstud õllede tootjaid ning õllenimesid. Arvamiste käigus tunti kindlalt ära Muraste Murdja ning Lehe 32. August. Valmiermuiža erines juba pudeli poolest ning mitu osalejat taipasid kohe ära, mis õllega on tegu. 

Lõplikud hinded meie kodupruulijate poolt ametlikele õlledele olid järgmised:

Teistest õlledest eristus üpris selgelt Tankeri verivärske Sume Summer, mida varsti parimatest õllepoodidest võib leida. Teise koha hõivas Põhjala eripruul F-Hoone. Vormsi peatselt müügilettidele jõudev Vormsi Enn saavutas auväärse kolmanda koha. Lätlased seekord meie omade pruulikodade vastu ei saanud ning jäid meie pingerivi lõppu. 

Isetäituv külmkapp, kui riiul kippus tühjaks saama
siis täideti see kõrvalolevatest kastidest uuesti pudelitega

Kokku maitsesime ja hindasime pikal õhtul 17 erinevat õlut. Kui väsitav hindamine oli lõppenud, muutus õhkkond vabamaks. Saunalaval käimiste vahepeal haarati külmkapist erinevaid õllesid, jahutati ennast külmaveetünnis ning hingati värsket õhku tänavanurgal. Hoolimata õlledele antud hinnetest sobis suur enamus neist saunas tarbimiseks ideaalselt. Kodupruulijatega saunas käies ei ole kunagi ohtu, et õlled mingil hetkel otsa saaks. Nii kestis meie saunaõhtu kella 4ni hommikul ning õhtu lõpetamise põhjuseks polnud õllede nappus, pigem tuli lihtsalt väsimus peale. Kõik said kaasa veel mõne pudeli omale meelepärast rüübet järgmisteks päevadeks.

Kokkuvõttes läks meie üritus korda. Ajaliselt tulime kenasti välja ning hindamisel ei pidanud kordagi kiirustama. Laual olnud kerged snäkid hoidsid suurema nälja eemal. Hommikul käisime veel ruume koristamas ning peab tõdema, et pruulijad suudavad puhtust hoida ning korralikult taarat tekitada. Kohtumiseni järgmistel kogunemistel!

Viimased lahkujad saunaõhtult, välja oli juba valge ning kõigil meel hea

Ürituse kordaminekuks toetasid meid:
Pruulikojad: Tanker, Põhjala, Vormsi, Õllevõlur, Õllenaut, Genika, Lehe, Valmiermuiža
Pruulmeistrid
Sulev (Budampex AS)
Suhtesepp.com

L (50.) pruul - Õun (konservist siider)

Siidri valmistamiseks ei ole palju vaja

Aeg-ajalt satub minu pruulide hulka ka mõni maltoosast valmistatud siider. Enamasti võtan taolised katsetused ette mõne ürituse tarbeks, kuna väga tihti küsitakse õlle asemel siidrit. Praeguseks olen Pruulmeistrite poes peaaegu kõik siidri komplektid läbi proovinud ning seekord juhtus kätte Mangrove Jack's õunasiider. Kõik ülejäänud õunasiidrid sealse poe valikust on mul juba ära katsetatud.

Mangrove'i komplektid erinevad teistest esmapilgul oma pakendi järgi. Kui tavaliselt pakendatakse maltoosa metallpurki, siis seekord oli kogu komplekt mahutatud ühte kotti.

Komplekti kuiva poole sisu

Minu abiline siidri valmistamisel

Kui see kott lahti lõigata, siis selgus, et see oli jaotatud kaheks - maltoosa osa ning nn 'kuiv' osa, kus sees oli õpetus, pärm, magusaine ning mingi maitseaine.

Siidri valmistamine oli üpris lihtne, isegi laps saaks sellega hakkama (täiskasvanu juhendamisel ja valvsa pilgu all muidugi). Esmalt valasin maltoosa, kuuma vee ning suhkru kääritustünni. Minu usin abiline segas kõik korralikult läbi. Seejärel valasin ülejäänud tünni külma vett täis. Enne pärmi lisamist tühjendasin tünni magusaine kotikese. Vastavalt oma soovile võib seda vähem lisada. Kuna ma tahtsin valmistada magusamat siidrit, läks kõik, mis komplektiga kaasas oli. Kui pärm oli lisatud, siis kaanetasin tünni ja tõstsin käärima.

Suhteliselt tume vedelik käärima minnas tuli lõpuks välja
hele kuld-kollane

Ühe kilo suhkruga tuli siidri OG 1.048. 9 päevaga langes tihedus 1.007'ni. Kartsin, et jälle tuli kuiv ning hapukas siider, kuid enne villimist näitas kiire maitseproov, et tulemus tõotab tulla senitehtust parim.

Ühe tünni villimine läks kiiresti. Kokku kasutasin 71 pudelit. Ühtlasema karboniseerituse ning veidi vähema sette saavutamiseks lahustasin 150g suhkrut eelnevalt keevas vees ning segasin siidriga villimistünnis. Enne villimist tühjendasin ka maitseaine kotikese villimistünni.

Kui pudelitel olid korgid peal, arvutasin ka siidri kanguse. 5,4% ABV peaks olema täitsa mõistlik. Et siidrit natukenegi erilisemaks teha, läksid pudelitele peale õunakujulised sildid. Nende välja lõikamine oli paras peavalu, kuid õnneks oli pudeleid suhteliselt vähe.

Esimesed maitseproovid olid paljulubavad, ainult aroom oli hädine. Sellegipoolest pakkusime seda siidrit Vabaõhumuuseumi kevadlaadal ning oma hoovikohvikus. Ajapikku paranes ka siidri aroom ning õigepea kirjutan ka oma hinnangu veidi pikemalt.

XLIX pruul - Lõvilõug

Algselt oli mul plaanis pärast kange ning tumeda IPA pruulimist loputada linnaseid veel korra, et keeta üks lahjem improviseeritud õlu. Paraku kippus juba IPA pruulimisel plaan kiiva kiskuma ning läbi häda sain Musta Veduri käärima. Kuna linnased olid mul veel alles ning kuum vesi loputamiseks valmis, siis otsustasin ikkagi linnastest ka viimase suhkru välja pesta. 

Kui Musta Veduri pruuliga oli palju sagimist ning poeg ei
saanud mind sel korral aidata, siis järelpruulimise ajal sai ta
rahulikult aidata mul linnaseid loputada.

Esmalt lahendasin meski tünni põhjas oleva filtri probleemi. Lõikasin survevooliku kesta veidi lühemaks, eemaldades kokkuvarisenud osa. Seejärel kühveldasin linnased tagasi meskipotti ning loputasin nii kaua, kuni keedunõusse sain piisava koguse virret - 26L. Enne keetu mõõtsin vedeliku tiheduseks kõigest 1.028. Kuna täpset pruulimise plaani mul ei olnud, siis keedu ajal lisasin humalaid tunde järgi:

• Magnum 11,8% - 45 min
• Hallertau 3,4% - 10 min

Et vähekenegi OG'd tõsta, lisasin 10 minutit enne keedu lõppu potti ka 400g mett, mis mul kiirelt kuskilt kätte juhtus. 

Jääkidest valminud virre on valmis käärima minema

Poole keedupotitäie jahutamine läks kiirelt ning täitsin ühe kääritustünni. Kuna mul toas tol hetkel vaba ruumi tünni jaoks ei olnud, otsustasin selle õlle kääritada jahedas keldris. Enne pärmi lisamist mõõtsin virde temperatuuriks 15,4˚C ning tiheduseks 1.036. Keldris kääritamiseks tundus kõige sobivam olevat laagri pärm S-23, mida juhtus mul külmkapis veidi olema.

Veidi rohkem, kui kaks nädalat hiljem oli õlu kenasti 1.010'ni käärinud ning otsustasin villima hakata. Selleks lahustasin 150g suhkrut keevas vees ning segasin lõpuks villimistünni õlle sisse. Kokku korkisin 67 pudelit lahjat laagrit.

Kokkuvõttes oli tegemist täiesti ettearvamatu õllega, kuna mee koguse, humalate sordid ning kogused ja pärmi sisestasin kalkulaatorisse alles pärast käärimise algust. Pudeldamise ajaks oli teada ka kangus, mis sel korral tuli 3,4%. Kalkulaator pakkus mõrkjuseks 41 IBU. Õige pea 

jõuab kätte ka aeg hinnata ebaõnnestunud pruuli (Must 

Vedur) ülejääkidest valmistatud lahjat õlut.

 

Kodupruulijate 19. kokkutulek - Nisuõlu

Sarnaselt eelmisele aastale otsustasime ka sel suvel kodupruulijate kokkutulekud võimalusel värske õhu käes läbi viia. Kui juuni esimesel reedesel päeval oli väljas soe ning päikeseline ilm, siis õhtul kippus veidi jahedaks minema. Sellest hoolimata kogunesid umbes 15 pruulimishuvilist Toompea jalamil Andrese hoovis ning tõid endaga kaasa kokku 13 erinevat rüübet. Hea meel oli seekord näha mitmeid uusi osalejaid, kes otsustasid meie ettevõtmisega liituda.


Nüüd aga kiire ülevaade tol õhtul degusteeritud õlledest ja siidrist:

1. Valge Vares

2. Harilik Nisu Sidruniga

1. Tarmo ja Priit - Valge Vares (ABV 4%)

Kõige lahjem nisuõlu oli seekord kollase värvusega, hägune ning koheva vahuga. Aroom oli magus, puuviljane, meenutas pigem banaani ning oli tunda nisulinnaseid. Maitse oli hapukas, kergelt puuviljane ning parajalt mõrkjas. Õlle keha oli kerge, gaasi veidi üle keskmise ning järelmaitse pigem kuiv.

2. Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Harilik Nisu Sidruniga (ABV 4,5%)

Kalamaja pruulikoja nägemus nisuõllest oli helekollase tooniga, tuhm ning veidi tagasihoidliku heleda vahuga. Õlle aroom oli kerge ning pigem hapukas-kuiv. Maitses astusid esile hapukas kuivus ning banaanine magusus. Karboniseeritud oli õlu tagasihoidlikult, järelmaitse magus-hapukas ning õlle keha oli kerge.

3. Ants

4. Tuulispask

3. Jaanis (Tanker) - Ants (ABV 4,9%)

Antud õlu ei olnud väga seotud meie nisuõlle stiiliga. Pruulimisel oli kastutatud kama, mis peale mõningast mõtlemist ka aroomis esile tuli. Lisaks oli tunda hapukaid ning ehk veidi jahuseid aroominüansse. Välimuselt oli õlu üpris selge, pigem kuldse tooniga ning keskpärase vahuga. Maitses domineeris mõrkjas-hapukus, lisaks kamale iseloomulik maitse. Millegipärast tundsin ka mingit keemilist maitset, mis võis vabalt tuleneda ka kama erilisest maitsest. Õlle keha oli kergemapoolne, järelmaitse mõrkjas ning gaasi parajalt.

4. Alar (nanoPruul) - Tuulispask (ABV 5,5%)

Mina võtsin kokkutulekule kaasa Ameerikapärase nisuõlle, mida olin dry-hop'inud Simcoe humalaga. Tavapärastest nisuõlledest oli erinev ka pruulimisel kasutatud pärm US-05. Õlu oli klaasis kergelt hägune, kuldse tooniga ning rohke vahuga. Aroomis oli tunda värskust ning tsitruselisi noote. Maitse oli peamiselt mõrkjas-hapu, humalaselt värske ning nisulinnaseliselt hapukas. Õlle keha oli kerge, järelmaitse hapukas-mõrkjas ning gaasi oli üle keskmise.

5. Suur Sula

6. Tatar

5. Martin (blogi Kodused Joogid) - Suur Sula (ABV 5,6%)

Tegemist oli maltoosal põhneva nisuõllega, kuhu oli lisatud linnase ekstrakti ning juurde keedetud tsitruselisi humalaid Citra ning Simcoe. Klaasis oli õlu veidi hägune, kuldse tooniga ning koheva ja pehme vahuga. Aroom oli värske, puuviljane, tsitruseline ning üle keskmise intensiivsusega. Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, mida täiendas hapukus. Möödapääsmatu oli maltoosadele iseloomulik maitse, mis üpris hästi oli humalate varju peidetud. Suus tundus õlu veidi vesine, keha oli kerge ning gaasi pigem alla keskmise. Kuna tegemist oli suhteliselt värske õllega, siis ajapikku peaks üldpilt paranema. Sellegipoolest üllatas see paljusid, kes maltoosast valmistatud õllest taolisel tasemel tulemust ei osanud oodata.

6. Heiki - Tatar (5,7%)

Järmisena maitsesime üpris ebaharilikku õlut, mille valmistamisel oli kasutatud tatart (ingl buckwheat). Seega oli tegemist lähemal või kaudsel moel wheat beer'iga. Värvuselt oli õlu kuld-kollane, kergelt hägune ning pigem vähese vahuga. Aroom oli meeldivalt intensiivne, tsitruseline ning värske. Maitses oli esmalt tunda humalate mõrkjust, lisaks linnaste magusust ning tatart meenutavat soolakust/jahust. Järelmaitse oli õllel hapukas, keha keskpärane ning gaasi parajalt.

7. Farmi Saison

8. Katarina Witt

7. Erling (E.T. brewery) - Farmi Saison (ABV 6,0%)

Meie hindamise hulka jõudis antud õlu seetõttu, et pruulimisel oli kasutatud 20% nisulinnaseid. Maitsmisele eelnes pruulmeistri pikk selgitus, kuidas antud õlu valmis. Paraku ei teinud ma piisavalt märkmeid ning kaotasin järje. Sisuliselt valmis see õlu paari eelneva pruuli abil, kus segati erinevaid pärme ning õllesid omavahel. Klaasis oli õlu helekollane, tuhmi tooniga ning vähese vahuga. Aroomis tuli välja tugev hapukus (võiks öelda, et lausa happeline), veidi värske, tammene, kergelt lauta meenutav ning kõige lõpuks hapukurgi nüanss. Maitse oli peamiselt hapukas ning kuiv, veidi õunane. Mõrkjust ei olnud peaaegu üldse tunda. Järelmaitse oli happeline, õlle keha kerge ning gaasi pigem vähevõitu.

8. Andres - Katarina Witt (ABV 5,6%)

Meie võõrustaja õlle nimi oli saanud inspiratsiooni kunagisest iluuisutajast. Pruulimisel oli lähtutud traditsioonilise nisuõlle printsiipidest ning ka tulemuseks pidi olema klassikaline nisuõlu. Õlle välimus oli hele-kuldse tooniga, hägune ning koheva ja pehme vahuga. Aroom oli tagasihoidlikult linnaseline ning nisule omaselt hapukas. Maitses oli samut tunda nisuõllele omast hapukust, mida täiendas meeldiv puuviljane (banaanine) nüanss. Suus tundus õlu pehme, gaasi oli parajalt, järelmaitse kergelt hapukas. Õlu oli oma omadustega kenasti tasakaalus, aroom ning maitse vastasid teineteisele.

9. Vallatu Jaan

10. Oinas nisus

9. Hans (Prüülike pruulikoda) - Vallatu Jaan (6,3%)

Hans oli kaasa võtnud oma esimese nisuõlle, mis võrreldest teistega oli veidi kangem. Õlu oli klaasis hägune, tuhmi kollakas-kuldse tooniga ning vähese vahuga. Aroomis oli tunda magusust, hapukust ning vihjeid banaanist. Õlle maitse oli tasakaalus hapuka ning magusa vahel. Esile tulid ka linnased. Õlle keha oli üle keskmise, karboniseerituse tase hea ning järelmaitse hapukas ning kerge.

10. Roland (Kiisa pruulikoda) - Oinas Nisus (ABV 6,7%)

Stiililt oli tegemist Weizenbock õllega. Välimuselt oli õlu tumepruuni tooniga, hägune ning koheva vahuga. Aroomis oli tunda hapukust, kohvi, rösti ning suitsuseid noote. Maitsebukett oli rikkalik, keelelt käis läbi mõrkjus, kohvine hapukus, kakao ning nisulinnastele omane kerge hapukus. Gaasi oli õlles palju, keha tugevamapoolne ning tunda oli ka alkoholi maitset. 

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kui kõik nisuõlled oli ära proovitud, siis ülejäänud lauasviibijad panid hindamislehed kõrvale ning asusid viimaseid rüüpeid vabamalt maitsma. Mina aga jätkasin märkmete tegemist ning üritasin midagi kirja panna.

11. Humalapoeg

12. Pacifica

11. Jaan - Humalapoeg (ABV 7-8%)

Õlu oli sündinud tootmisjääkidest ning kuna antud õlle autor väga mõõtmisi ei tee, siis nii kangus kui ka mõrkjus on hinnangulised. Ka õlle stiil ei ole üheselt paika pandud ning kõik võisid ise otsustada, kuidas seda liigitada. Klaasis oli õlu punakas-pruuni tooniga, kergelt hägune ning vähese vahuga. Aroomis tulid esile mandariin, sidrun, karamell ning komm (barbariss näiteks). Maitse oli tugevalt mõrkjas-magus, karamelline, kommine ning veidi ka alkoholine. Järelmaitses oli tunda magus-mõrkjat, gaasi oli õlles parajalt ning keha tugev.

12. Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Pacifica (6,5%)

Nagu õlle nimigi reedab, siis selle IPA pruulimisel oli kasutatud Pacifica humalaid. Sisuliselt võib õlle SMASH (single malt and single hop) alla liigitada, kuna linnastest oli kasutatud ainult Maris Otter Pale ale. Õlle värvus oli punakas-pruun, läbi hästi ei paistnud ning vahtu oli vähe. Aroom oli intensiivselt värske ning tsitruseline. Õlle maitse oli tugevalt mõrkjas, kergelt kuiv, vaigune ning tundus veidi ühekülgne. Järelmaitse oli hapukas-mõrkjas, keha pigem kerge ning gaasi normaalselt. 

13. Siider

13. Mihkel ja Kait - Siider (3,5%-4%)

Sarnaselt eelmisele kokkutulekule, lõpetasime ka sel korral maitsmise siidriga. Kaks uut osalejat, kes tegelevad katsetustega siidri vallas, olid kaasa võtnud ühe huvitava joogi. See oli kääritatud shampanja pärmiga ning sobiva magususe saavutamisel kohe villitud pudelitesse. Kui karboniseerituse tase oli sobilik, siis pastöriseeriti siider otse pudelis. Kõige selle tulemusena jäi FG 1.018-1.024 kanti. Kuna käärimine peatati enneaegselt, siis siider oli klaasis pigem hägune, hele-oranžikas-kollase tooniga ning vähese vahuga. Aroom oli tugevalt ning naturaaselt õunane ja õige pisut hapukas. Maitses oli tunda intensiivset ja värsket õuna koos paraja hapukusega. Võrreldes teiste kodus valmistatud siidritega puudus sellel kuivus ning teravus. Tegemist oli hea, pehme ning õunase rüüpega, mis oli kergelt karboniseeritud ning võib suurepäraselt naistele sobida. Lihtsalt joodav, vähese alkoholiga ning rikkaliku õunamaitsega suvine siider.








Kui kõik erinevad õlled ja siider olid proovitud, jõudis kätte kokkuvõtete tegemise aeg. Koos Hansuga astusime paar sammu eemale, et kokku lüüa hinded ning välja selgitada tolle õhtu parimad. Pärast esmaste hinnete kokkuarvutamist toodi meile üks hindamisleht juurde. Kõike uuesti üle me arvutama ei hakanud, kuna lisandunud hinded TOP5 olukorda ei mõjutanud.

Hiljem kodus kõiki hindeid uuesti sisestades ja üle arvutades selgus, et õhtul olime veel paari hindega mööda pannud. Õnneks ka seegi viperus ei muutnud olukorda esiviisikus. Lõplikud ning õiged hinded leiab allpool olevast tabelist:

Kodupruulijate töö on tehtud ning töö vilju ka maitstud

Nagu tulemustest võib näha, siis esikohta jäid jagama kaks suurepärast õlut. Ka sel korral oli hinnete erinevus suhteliselt väike ning ühtegi suuremat ebaõnnestumist õllede hulgas ei olnud. Sel korral jäid esikohta jagama Andres ning Hans, kes mõlemad oli kohale toonud oma esimese nisuõlle.

Kuu aja pärast võrdleme ning võistleme saunaõlledega. Täpset stiili ei ole me paika pannud, kuid iga pruulmeister toob kaasa oma arvates ideaalse saunaõlle, mida me üheskoos tõelises saunas proovile paneme. Seega kohtumiseni juulis Saunaõlle võistluse!

XLVIII pruul - Must Vedur (Double IPA)

Mesk nagu puder

Nüüd on jõudnud järg minu topelt-IPA pruulimise juurde, mille valmistasin mai kuus toimunud kodupruulijate kokkutulekuks. Pruulimine ise leidis aset aprilli alguses. Plaanis oli valmistada hetkeseisuga kõige kangem õlu, mis minu käe all kodus on pruulitud. Retsepti kokku pannes oli nii linnaste kui ka humalate kogus minujaoks tavapärasest suurem. Oma meskipotis üritasin meskida 17kg linnaseid:

• Pale ale
• Black
• Crystal 100

Meski tiheduse otsustasin jooksvalt ning vaatasin, kui palju vett sellise linnaste kogusega potti mahub. Esialgu panin valmis 20L vett temperatuuril 72˚C. Seejärel segasin sisse ühe osa linnaseid. Tulemuseks oli väga tihe ning 
putru meenutav mass. Tunde järgi lisasin vett juurde ning 

Linnaste loputamine improvisatsiooni meetodil

segasin sisse ülejäänud linnased. Kõige lõpuks lisasin veel natuke vett, kuid sellest hoolimata oli mesk väga tihe ning segamine ja temperatuuri hoidmine ühtlasena oli keeruline. Tagatipuks oli meski temperatuur veidi liiga palju langenud ning pidin seda putru kuumutama hakkama. 

Kokkuvõttes möödus meskimine vaevarikkalt. Ees ootas linnaste filtreerimine. Kui keerasin meskinõu alumise kraani lahti ning käivitasin pumba, siis voolikust ainult nirises vedelikku veidi. Üritasin meski veidi segada, aga abi sellest ei olnud. Järgmisena proovisin lusikaga filtritoru 'sügada', mis veidi leevendas olukorda ja vedelik hakkas voolama. Kuid palju abi sellest ei olnud ning pidin kasutusele võtma äärmuslikud meetmed. 

Otsisin välja kunagi kasutusel olnud kausi, mille põhi oli 

Väljakaalutud humalad

augustatud ning võimaldas linnaseid loputada. Kausi asetasin kääritustünni kohale ja kopsikuga tõstsin meskitünnist osa putru sinna peale nõrguma. Tunde järgi loputasin mingi koguse veega (sagimist oli palju ning täpsemad mõõtmised jäid vahele). Kui esimene ports linnaseid oli loputatud, kordasin protseduuri veel kaks korda. 

Pika mässamise tulemusena jõudis keedunõusse rahuldav kogus virret. Keema läks kogu kupatus aeglaselt, kuna vahepeal jõudsid linnased ja virre tavapärasest rohkem maha jahtuda. Keedu ajal lisasin mehiselt humalaid:

• Magnum 11,9% - 60 min
• Centennial 10,2% - 10 min
• Cascade 7,1% - 5 min

Tumedale õllele omaselt moodustub enne keema
minekut šokolaadipruun vaht

Vaatasin vahepeal ka oma meskivarustuse üle ning selgus, et linnaste filtreerimiseks kasutatav survevooliku kest oli ilmselt märgade (ja raskete) linnaste all lihtsalt kokku varisenud, meenutades pingule tõmmatud punutud nööri.

Jahutamine möödus kiirelt samal ajal meskmise tagajärgi likvideerides. Kui lõpuks virre kääritustünnidesse jõudis, sain juba kergemalt hingata. Kokku sain käärima panna 44L virret, kuid OG oli planeeritust pea 20 punkti madalam - 1.066. Ilmselt oli põhjus linnaste loputamises. Pärmi lisasin 1,5 pakki tünni kohta. 

Õllel lasin pikalt käärida ning dry-hop'ina lisasin Centennialit 3 päeva enne villimist. Selleks ajaks oli FG langenud 1.020'ni. Arvutuslik kangus tuli seega 6,1%. Pudeldamiseks kasutasin villimistünni, kus segasin virde suhkrusiirupiga, kuna kääritustünnide põhja oli kogunenud tavapärasest rohkem setet. Kokku õnnestus täita 115 pudelit, mis jäid tuppa karboniseeruma ning silte ootama. 

Keerulise ning sündmusterohke pruuli tulemus kõige halvem ei tulnud ning kodupruulijate kokkutulekul oli õlu täitsa joodav. Pikemalt analüüsin antud pruuli tulemust mõne aja pärast.

Pudelid sildistatud ning valmis keldrisse minema

XLVII pruul - Labürint (Pale ale)

Meskimine

Jätkan nüüd oma koduste pruulide kajastamist vahelduseks. Hetkel tundub, et uusi pruule lisandub kiiremini, kui nendest kirjutada jõuan. Labürindi pruulisin ma kohe pärast neljandat ametlikku pruuli ning kui päris aus olla, siis retsept sai kokku pandud täpselt nendest komponentidest, mis kodus juba olemas olid:

• Pale ale linnased
• Magnum humalad
• Centennial humalad
• Citra humalad
• S-04 pärm

Kuna linnaste valik sisuliselt puudus, siis otsustasin valmistada ühe lihtsa pale ale, mida täiendasin tsitruseliste humalatega. Plaanisin meskisida 68˚C juures,

Keedu alguseks oli tünn väga täis

kuid nagu ikka, ei saanud ma strike water temperatuuri päris hästi paika. Nii langeski meski temperatuur pärast linnaste lisamist veidi liiga madalale ning pidin kuumust lisama. Meskimise käigus seega kõikus temperatuur rohkem, kui oleksin tahtnud. 

Loputamiseks ma meski ennast enam kuumutama ei hakanud. Kuna potis oli vaba ruumi, siis valasin sinna lihtsalt peale kuuma vee ja segasin läbi. Veidi lasin meskil pumba abil tsirkuleerida, et tekiks kena filtreeriv linnaste kiht poti põhja. Loputasin linnaseid, kuni keedupott sai parajalt täis.

Keedu ajal nägi humalate lisamise graafiks välja nii:

• Magnum 14,5% - 60 min
• Centennial 9,6% - 10 min

Kääritustünni voolas virre hoogasalt

Jahutasin ja whirpool'isin kokku 40 minutit ning seejärel täitsin kääritustünnid. Kokku sain 46L virret, mille temperatuur oli 20˚C ning tihedus 1.062. Seega kalkulaatori järgi oli meski efektiivsus seekord umbes-täpselt 72%.

Pärast kaheksat päeva käärimist lisasin dry hop'ina Citrat kokku 100g. Kuna vahepeal olid kiired ajad, siis villida jõudsin alles nädal pärast dry hop'i lisamist. Selleks ajaks oli tihedus langenud 1.016'ni ning alkoholi sisalduseks arvutasin 6,0%. Kokku täitsin 126 pudelit ning jätsin tuppa karboniseeruma. 

Mõne aja möödudes kleepisime sildid pudelitele ning tassisime õlled keldrisse selginema. Kuna sellest pruulist on päris palju aega möödas, siis praeguseks on kogu laar otsas. Sellegipoolest on lähiajal oodata väikest kokkuvõtet ning minupoolset arvamust antud õllest.

Sildid kleebitud

Kokkuvõte Nabermanni hoovikohvikust 2015

Tänvalt leidis meie kohviku üles punase jalgratta järgi

Kevadisel ajal toimub pea-aegu igal nädalavahtusel Tallinnas mõne asumi pidu/festival. Täpselt nädal pärast Kalamajapäevasid toimus 23. mail Pelgulinna päev ning 24ndal avanes kõigil pelgulinlastel avada oma hoovikohvik. Eelmisel aastal võtsime rõõmuga selle väljakutse vastu ning tänu positiivsele tagasisidele otsustasime sel aastal oma üritust korrata.

Sellest viitest peaks küll kõik aru saama, kuhu vaja tulla

Oma hoovikohviku avamise ettevalmistused algasid juba rohkem kui kuu aega varem - õlu lihtsalt ei saa kiiremini valmis. Seega jagunes ettevalmistuste koormus veidi pikema aja peale. Kuid sellest hoolimata oli viimane nädal enne üritust väga-väga kiire. Vaja oli viimased sildid pudelitele kleepida ning natukene ka villida.

Kuid õlu oli meie hoovikohvikus ainult üks pool. Küpsetamine ning erinevate toitude ettevalmistamine võttis oma alla viimased loetud tunnid enne kohviku avamist. Pitsasid, kooke, muffineid jne ei ole võimalik pikemalt ette valmistada. Nii möödus kogu laupäev nagu ühes pagarikojas, kus kahe panni kaupa võeti ahjust välja midagi maitsvat ning kohe läks ahju kaks uut pannitäit midagi muud asemele.

Kohvik valmis avamiseks

Tegemised köögis

Pühapäev algas köögis pitsade küpsetamisega ning kuna mul ei olnud vaja õllede juures eriti midagi ette valmistada, käisin joonistasin naabruskonnas asfaldile mõned juhatavad viidad. Seejärel täitsime oma hoovi laudade-toolidega ning panime oma müügilauad püsti. Ja vaevalt jõudsime avada oma hoovi väravad, kui juba esimesed külastajad sisse astusid.

Viisakas ja rahulik kohvik

Terve päev möödus väga kiirelt ning ringi sagides. Õllelett oli meil väike, kuid see-eest rikkalikult täidetud. Õllekaste tõime jahedast keldrist välja vastavalt vajadusele. nanoPruul oli selleks päevaks välja tulnud 9 erineva joogiga:

• Kes ütles mjäu - kerge IPA (2,9%)
• Must Vedur - tume IPA (6,1%)
• Õun - õunasiider maltoosast (5,4%)
• Tuulispask - klassikaline nisuõlu (4,5%)
• Tuulispask - Ameerikapärane nisuõlu (5,5%)
• Pelgulinna õlu - eripruul greibiga (4,3%)
• Lõvilõug - bitterit meenutav rüübe (3,4%)
• Troopika - puuviljane APA (6,3%)
• Labürint - lihtne pale ale (6,0%)

Esinduslik õllelett...

Seega möödus mu päev peamiselt õllede tutvustamisega. Kõik soovijad said igat õlut maitsta ning meelepärase ka söögi kõrvale valida või pudeliga koju kaasa võtta. Kuna alkoholi müük oli meile keelatud, siis seekord võtsime vastu annetusi nanoPruuli edasise tegevuse heaks. 

Meie hoovist käis läbi palju tuttavad ning sõpru, kellega kõigiga paraku pikemalt jutustada ei jõudnud. Lisaks oli mitmeid tuttavaid nägusid eelmisest aastast. Hea meel oli kohata ka fänne, kes varem olid mõnda nanoPruuli õlut juba maitsta saanud ning nüüd sai uute õlledega tutvuda. Varem ei ole ma laadal ühtegi õllepudeli sildi kogujat kohanud, seekord käis aga neid päris mitu meie hoovist läbi. 

... ning kaos selle taga

Aktiivne õllede tutvustamine tekitas leti taha kerge kaose ning alles päeva lõpus õnnestus mul tühjadest kastidest ning pudelitest vabaneda. Oma hoovikohviku ürituse lugesime kordaläinuks ning peas hakkasid tiirlema juba ideed järgmiseks aastaks. Kui laupäeval, päev enne üritust, tiheda ettevalmistamise ajal käisid peast läbi mõtted, et see kord jääb viimaseks, siis üritus pakkus nii palju häid ja positiivseid emotsioone, et kõik loobumismõtted on vähemalt hetkel kadunud. 

Nüüd ei jää aga midagi muud teha, kui uued õlled suveks käima panna. Ürituselt saadud igasugune tagasiside õlledele aitab tulevasi pruule paremini planeerida ning annab juurde motivatsiooni. nanoPruuli võib sel suvel leida nii mõneltki laadalt, seega tasub silm lahti hoida ning Facebookis meie tegevusi jälgida.

PS. Kes meie hoovikohvikule ei jõudnud, aga tahaks hirmasti mõne õllega meie valikust tutvuda, siis võib ühendust võtta. Jätsin meelega pea igast sordist vähemalt kasti lattu paremaid aegu ootama :)