Nüüd aga kiire ülevaade tol õhtul degusteeritud õlledest ja siidrist:
1. Valge Vares |
2. Harilik Nisu Sidruniga |
1. Tarmo ja Priit - Valge Vares (ABV 4%)
Kõige lahjem nisuõlu oli seekord kollase värvusega, hägune ning koheva vahuga. Aroom oli magus, puuviljane, meenutas pigem banaani ning oli tunda nisulinnaseid. Maitse oli hapukas, kergelt puuviljane ning parajalt mõrkjas. Õlle keha oli kerge, gaasi veidi üle keskmise ning järelmaitse pigem kuiv.
2. Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Harilik Nisu Sidruniga (ABV 4,5%)
Kalamaja pruulikoja nägemus nisuõllest oli helekollase tooniga, tuhm ning veidi tagasihoidliku heleda vahuga. Õlle aroom oli kerge ning pigem hapukas-kuiv. Maitses astusid esile hapukas kuivus ning banaanine magusus. Karboniseeritud oli õlu tagasihoidlikult, järelmaitse magus-hapukas ning õlle keha oli kerge.
3. Ants |
4. Tuulispask |
3. Jaanis (Tanker) - Ants (ABV 4,9%)
Antud õlu ei olnud väga seotud meie nisuõlle stiiliga. Pruulimisel oli kastutatud kama, mis peale mõningast mõtlemist ka aroomis esile tuli. Lisaks oli tunda hapukaid ning ehk veidi jahuseid aroominüansse. Välimuselt oli õlu üpris selge, pigem kuldse tooniga ning keskpärase vahuga. Maitses domineeris mõrkjas-hapukus, lisaks kamale iseloomulik maitse. Millegipärast tundsin ka mingit keemilist maitset, mis võis vabalt tuleneda ka kama erilisest maitsest. Õlle keha oli kergemapoolne, järelmaitse mõrkjas ning gaasi parajalt.
4. Alar (nanoPruul) - Tuulispask (ABV 5,5%)
Mina võtsin kokkutulekule kaasa Ameerikapärase nisuõlle, mida olin dry-hop'inud Simcoe humalaga. Tavapärastest nisuõlledest oli erinev ka pruulimisel kasutatud pärm US-05. Õlu oli klaasis kergelt hägune, kuldse tooniga ning rohke vahuga. Aroomis oli tunda värskust ning tsitruselisi noote. Maitse oli peamiselt mõrkjas-hapu, humalaselt värske ning nisulinnaseliselt hapukas. Õlle keha oli kerge, järelmaitse hapukas-mõrkjas ning gaasi oli üle keskmise.
5. Suur Sula |
6. Tatar |
5. Martin (blogi Kodused Joogid) - Suur Sula (ABV 5,6%)
Tegemist oli maltoosal põhneva nisuõllega, kuhu oli lisatud linnase ekstrakti ning juurde keedetud tsitruselisi humalaid Citra ning Simcoe. Klaasis oli õlu veidi hägune, kuldse tooniga ning koheva ja pehme vahuga. Aroom oli värske, puuviljane, tsitruseline ning üle keskmise intensiivsusega. Maitses tuli esmalt esile mõrkjus, mida täiendas hapukus. Möödapääsmatu oli maltoosadele iseloomulik maitse, mis üpris hästi oli humalate varju peidetud. Suus tundus õlu veidi vesine, keha oli kerge ning gaasi pigem alla keskmise. Kuna tegemist oli suhteliselt värske õllega, siis ajapikku peaks üldpilt paranema. Sellegipoolest üllatas see paljusid, kes maltoosast valmistatud õllest taolisel tasemel tulemust ei osanud oodata.
6. Heiki - Tatar (5,7%)
Järmisena maitsesime üpris ebaharilikku õlut, mille valmistamisel oli kasutatud tatart (ingl buckwheat). Seega oli tegemist lähemal või kaudsel moel wheat beer'iga. Värvuselt oli õlu kuld-kollane, kergelt hägune ning pigem vähese vahuga. Aroom oli meeldivalt intensiivne, tsitruseline ning värske. Maitses oli esmalt tunda humalate mõrkjust, lisaks linnaste magusust ning tatart meenutavat soolakust/jahust. Järelmaitse oli õllel hapukas, keha keskpärane ning gaasi parajalt.
7. Farmi Saison |
8. Katarina Witt |
7. Erling (E.T. brewery) - Farmi Saison (ABV 6,0%)
Meie hindamise hulka jõudis antud õlu seetõttu, et pruulimisel oli kasutatud 20% nisulinnaseid. Maitsmisele eelnes pruulmeistri pikk selgitus, kuidas antud õlu valmis. Paraku ei teinud ma piisavalt märkmeid ning kaotasin järje. Sisuliselt valmis see õlu paari eelneva pruuli abil, kus segati erinevaid pärme ning õllesid omavahel. Klaasis oli õlu helekollane, tuhmi tooniga ning vähese vahuga. Aroomis tuli välja tugev hapukus (võiks öelda, et lausa happeline), veidi värske, tammene, kergelt lauta meenutav ning kõige lõpuks hapukurgi nüanss. Maitse oli peamiselt hapukas ning kuiv, veidi õunane. Mõrkjust ei olnud peaaegu üldse tunda. Järelmaitse oli happeline, õlle keha kerge ning gaasi pigem vähevõitu.
8. Andres - Katarina Witt (ABV 5,6%)
Meie võõrustaja õlle nimi oli saanud inspiratsiooni kunagisest iluuisutajast. Pruulimisel oli lähtutud traditsioonilise nisuõlle printsiipidest ning ka tulemuseks pidi olema klassikaline nisuõlu. Õlle välimus oli hele-kuldse tooniga, hägune ning koheva ja pehme vahuga. Aroom oli tagasihoidlikult linnaseline ning nisule omaselt hapukas. Maitses oli samut tunda nisuõllele omast hapukust, mida täiendas meeldiv puuviljane (banaanine) nüanss. Suus tundus õlu pehme, gaasi oli parajalt, järelmaitse kergelt hapukas. Õlu oli oma omadustega kenasti tasakaalus, aroom ning maitse vastasid teineteisele.
9. Vallatu Jaan |
10. Oinas nisus |
9. Hans (Prüülike pruulikoda) - Vallatu Jaan (6,3%)
Hans oli kaasa võtnud oma esimese nisuõlle, mis võrreldest teistega oli veidi kangem. Õlu oli klaasis hägune, tuhmi kollakas-kuldse tooniga ning vähese vahuga. Aroomis oli tunda magusust, hapukust ning vihjeid banaanist. Õlle maitse oli tasakaalus hapuka ning magusa vahel. Esile tulid ka linnased. Õlle keha oli üle keskmise, karboniseerituse tase hea ning järelmaitse hapukas ning kerge.
10. Roland (Kiisa pruulikoda) - Oinas Nisus (ABV 6,7%)
Stiililt oli tegemist Weizenbock õllega. Välimuselt oli õlu tumepruuni tooniga, hägune ning koheva vahuga. Aroomis oli tunda hapukust, kohvi, rösti ning suitsuseid noote. Maitsebukett oli rikkalik, keelelt käis läbi mõrkjus, kohvine hapukus, kakao ning nisulinnastele omane kerge hapukus. Gaasi oli õlles palju, keha tugevamapoolne ning tunda oli ka alkoholi maitset.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kui kõik nisuõlled oli ära proovitud, siis ülejäänud lauasviibijad panid hindamislehed kõrvale ning asusid viimaseid rüüpeid vabamalt maitsma. Mina aga jätkasin märkmete tegemist ning üritasin midagi kirja panna.
11. Humalapoeg |
12. Pacifica |
11. Jaan - Humalapoeg (ABV 7-8%)
Õlu oli sündinud tootmisjääkidest ning kuna antud õlle autor väga mõõtmisi ei tee, siis nii kangus kui ka mõrkjus on hinnangulised. Ka õlle stiil ei ole üheselt paika pandud ning kõik võisid ise otsustada, kuidas seda liigitada. Klaasis oli õlu punakas-pruuni tooniga, kergelt hägune ning vähese vahuga. Aroomis tulid esile mandariin, sidrun, karamell ning komm (barbariss näiteks). Maitse oli tugevalt mõrkjas-magus, karamelline, kommine ning veidi ka alkoholine. Järelmaitses oli tunda magus-mõrkjat, gaasi oli õlles parajalt ning keha tugev.
12. Tanel (Kalamaja pruulikoda) - Pacifica (6,5%)
Nagu õlle nimigi reedab, siis selle IPA pruulimisel oli kasutatud Pacifica humalaid. Sisuliselt võib õlle SMASH (single malt and single hop) alla liigitada, kuna linnastest oli kasutatud ainult Maris Otter Pale ale. Õlle värvus oli punakas-pruun, läbi hästi ei paistnud ning vahtu oli vähe. Aroom oli intensiivselt värske ning tsitruseline. Õlle maitse oli tugevalt mõrkjas, kergelt kuiv, vaigune ning tundus veidi ühekülgne. Järelmaitse oli hapukas-mõrkjas, keha pigem kerge ning gaasi normaalselt.
Kui kõik erinevad õlled ja siider olid proovitud, jõudis kätte kokkuvõtete tegemise aeg. Koos Hansuga astusime paar sammu eemale, et kokku lüüa hinded ning välja selgitada tolle õhtu parimad. Pärast esmaste hinnete kokkuarvutamist toodi meile üks hindamisleht juurde. Kõike uuesti üle me arvutama ei hakanud, kuna lisandunud hinded TOP5 olukorda ei mõjutanud.
Hiljem kodus kõiki hindeid uuesti sisestades ja üle arvutades selgus, et õhtul olime veel paari hindega mööda pannud. Õnneks ka seegi viperus ei muutnud olukorda esiviisikus. Lõplikud ning õiged hinded leiab allpool olevast tabelist:
Kodupruulijate töö on tehtud ning töö vilju ka maitstud |
Kuu aja pärast võrdleme ning võistleme saunaõlledega. Täpset stiili ei ole me paika pannud, kuid iga pruulmeister toob kaasa oma arvates ideaalse saunaõlle, mida me üheskoos tõelises saunas proovile paneme. Seega kohtumiseni juulis Saunaõlle võistluse!
No comments:
Post a Comment