XLVIII pruul - Must Vedur (Double IPA)

Mesk nagu puder

Nüüd on jõudnud järg minu topelt-IPA pruulimise juurde, mille valmistasin mai kuus toimunud kodupruulijate kokkutulekuks. Pruulimine ise leidis aset aprilli alguses. Plaanis oli valmistada hetkeseisuga kõige kangem õlu, mis minu käe all kodus on pruulitud. Retsepti kokku pannes oli nii linnaste kui ka humalate kogus minujaoks tavapärasest suurem. Oma meskipotis üritasin meskida 17kg linnaseid:

• Pale ale
• Black
• Crystal 100

Meski tiheduse otsustasin jooksvalt ning vaatasin, kui palju vett sellise linnaste kogusega potti mahub. Esialgu panin valmis 20L vett temperatuuril 72˚C. Seejärel segasin sisse ühe osa linnaseid. Tulemuseks oli väga tihe ning 
putru meenutav mass. Tunde järgi lisasin vett juurde ning 

Linnaste loputamine improvisatsiooni meetodil

segasin sisse ülejäänud linnased. Kõige lõpuks lisasin veel natuke vett, kuid sellest hoolimata oli mesk väga tihe ning segamine ja temperatuuri hoidmine ühtlasena oli keeruline. Tagatipuks oli meski temperatuur veidi liiga palju langenud ning pidin seda putru kuumutama hakkama. 

Kokkuvõttes möödus meskimine vaevarikkalt. Ees ootas linnaste filtreerimine. Kui keerasin meskinõu alumise kraani lahti ning käivitasin pumba, siis voolikust ainult nirises vedelikku veidi. Üritasin meski veidi segada, aga abi sellest ei olnud. Järgmisena proovisin lusikaga filtritoru 'sügada', mis veidi leevendas olukorda ja vedelik hakkas voolama. Kuid palju abi sellest ei olnud ning pidin kasutusele võtma äärmuslikud meetmed. 

Otsisin välja kunagi kasutusel olnud kausi, mille põhi oli 

Väljakaalutud humalad

augustatud ning võimaldas linnaseid loputada. Kausi asetasin kääritustünni kohale ja kopsikuga tõstsin meskitünnist osa putru sinna peale nõrguma. Tunde järgi loputasin mingi koguse veega (sagimist oli palju ning täpsemad mõõtmised jäid vahele). Kui esimene ports linnaseid oli loputatud, kordasin protseduuri veel kaks korda. 

Pika mässamise tulemusena jõudis keedunõusse rahuldav kogus virret. Keema läks kogu kupatus aeglaselt, kuna vahepeal jõudsid linnased ja virre tavapärasest rohkem maha jahtuda. Keedu ajal lisasin mehiselt humalaid:

• Magnum 11,9% - 60 min
• Centennial 10,2% - 10 min
• Cascade 7,1% - 5 min

Tumedale õllele omaselt moodustub enne keema
minekut šokolaadipruun vaht

Vaatasin vahepeal ka oma meskivarustuse üle ning selgus, et linnaste filtreerimiseks kasutatav survevooliku kest oli ilmselt märgade (ja raskete) linnaste all lihtsalt kokku varisenud, meenutades pingule tõmmatud punutud nööri.

Jahutamine möödus kiirelt samal ajal meskmise tagajärgi likvideerides. Kui lõpuks virre kääritustünnidesse jõudis, sain juba kergemalt hingata. Kokku sain käärima panna 44L virret, kuid OG oli planeeritust pea 20 punkti madalam - 1.066. Ilmselt oli põhjus linnaste loputamises. Pärmi lisasin 1,5 pakki tünni kohta. 

Õllel lasin pikalt käärida ning dry-hop'ina lisasin Centennialit 3 päeva enne villimist. Selleks ajaks oli FG langenud 1.020'ni. Arvutuslik kangus tuli seega 6,1%. Pudeldamiseks kasutasin villimistünni, kus segasin virde suhkrusiirupiga, kuna kääritustünnide põhja oli kogunenud tavapärasest rohkem setet. Kokku õnnestus täita 115 pudelit, mis jäid tuppa karboniseeruma ning silte ootama. 

Keerulise ning sündmusterohke pruuli tulemus kõige halvem ei tulnud ning kodupruulijate kokkutulekul oli õlu täitsa joodav. Pikemalt analüüsin antud pruuli tulemust mõne aja pärast.

Pudelid sildistatud ning valmis keldrisse minema