L (50.) pruul - Õun (konservist siider)

Siidri valmistamiseks ei ole palju vaja

Aeg-ajalt satub minu pruulide hulka ka mõni maltoosast valmistatud siider. Enamasti võtan taolised katsetused ette mõne ürituse tarbeks, kuna väga tihti küsitakse õlle asemel siidrit. Praeguseks olen Pruulmeistrite poes peaaegu kõik siidri komplektid läbi proovinud ning seekord juhtus kätte Mangrove Jack's õunasiider. Kõik ülejäänud õunasiidrid sealse poe valikust on mul juba ära katsetatud.

Mangrove'i komplektid erinevad teistest esmapilgul oma pakendi järgi. Kui tavaliselt pakendatakse maltoosa metallpurki, siis seekord oli kogu komplekt mahutatud ühte kotti.

Komplekti kuiva poole sisu

Minu abiline siidri valmistamisel

Kui see kott lahti lõigata, siis selgus, et see oli jaotatud kaheks - maltoosa osa ning nn 'kuiv' osa, kus sees oli õpetus, pärm, magusaine ning mingi maitseaine.

Siidri valmistamine oli üpris lihtne, isegi laps saaks sellega hakkama (täiskasvanu juhendamisel ja valvsa pilgu all muidugi). Esmalt valasin maltoosa, kuuma vee ning suhkru kääritustünni. Minu usin abiline segas kõik korralikult läbi. Seejärel valasin ülejäänud tünni külma vett täis. Enne pärmi lisamist tühjendasin tünni magusaine kotikese. Vastavalt oma soovile võib seda vähem lisada. Kuna ma tahtsin valmistada magusamat siidrit, läks kõik, mis komplektiga kaasas oli. Kui pärm oli lisatud, siis kaanetasin tünni ja tõstsin käärima.

Suhteliselt tume vedelik käärima minnas tuli lõpuks välja
hele kuld-kollane

Ühe kilo suhkruga tuli siidri OG 1.048. 9 päevaga langes tihedus 1.007'ni. Kartsin, et jälle tuli kuiv ning hapukas siider, kuid enne villimist näitas kiire maitseproov, et tulemus tõotab tulla senitehtust parim.

Ühe tünni villimine läks kiiresti. Kokku kasutasin 71 pudelit. Ühtlasema karboniseerituse ning veidi vähema sette saavutamiseks lahustasin 150g suhkrut eelnevalt keevas vees ning segasin siidriga villimistünnis. Enne villimist tühjendasin ka maitseaine kotikese villimistünni.

Kui pudelitel olid korgid peal, arvutasin ka siidri kanguse. 5,4% ABV peaks olema täitsa mõistlik. Et siidrit natukenegi erilisemaks teha, läksid pudelitele peale õunakujulised sildid. Nende välja lõikamine oli paras peavalu, kuid õnneks oli pudeleid suhteliselt vähe.

Esimesed maitseproovid olid paljulubavad, ainult aroom oli hädine. Sellegipoolest pakkusime seda siidrit Vabaõhumuuseumi kevadlaadal ning oma hoovikohvikus. Ajapikku paranes ka siidri aroom ning õigepea kirjutan ka oma hinnangu veidi pikemalt.