XXXVII pruul - Kuldne sügis (siider maltoosast)

Maltoosa, suhkur ja kuum vesi

Vahepeal oli tarvis veidi siidrit valmistada ning otsustasin ära proovida Pruulmeistrite poes sel hetkel viimase õunasiidri, mida ma polnud veel proovinud. Seega muretsesin Finlandia õunasiirdi, kuigi juba pakend oli kahtlane. Nimelt oli etiketil lisaks õunale ka pirn ning ilmselt on tegu õuna-pirni seguga.

Pärast esimest läbisegamist oli valmis magus-magus siirup

Kontsentraadist siidri valmistamine üllatusi ei pakkunud. Enne komponentide kokku segamist puhastasin ja desinfitseerisin hoolikalt kääritustünni ja segamislusika. Esmalt jõudis tünni maltoosa, millele valasin peale 1,5L kuuma vett ning suhkru. Segasin kõik hoolikalt läbi kuni enam lusika all suhkru terasid tunda polnud. Selle segu peale lasin veel 18L külma vett ning segasin uuesti läbi.

Sellega oli siidri valmistamine peaaegu selleks päevaks lõppenud. Tegin kiired mõõtmised, mis näitasid siidrihakatise temperatuuriks 20,3˚C ning tiheduseks 1.038. Seega oodata on väikse alkoholisisaldusega siidrit. Lisasin komplektiga kaasas olnud pärmi ning viisin kääritustünni tuppa käärima.

Külma vee lisamine

Sarnaselt eelmistele kordadele üritasin valmistada magusapoolset siidrit. Umbes nädalaga kääris siider 1.017'ni. Lasin veidi edasi käia ning 13ndal päeval hakkasin villima tulemust KEG'i. Selleks ajaks oli siidri tihedus 1.006, kuigi maitselt veel üpris magus. Et käärimine kindlalt peatatud saaks, lisasin villimise käigus KEG'i 3g Campden'it. See peaks käärimise peatama või vähemalt aeglustama piisavalt. 

KEG'is karboniseerisin siidri süsihappegaasi abil paari päevaga. Seejärel villisin selle edasi pudelitesse ning jätsin settima. Umbes nädal hiljem toimus Vabaõhumuuseumi sügislaat, mille tarbeks see siider peamiselt valmistatud oligi. Kokku kulus siidri valmistamisest kuni tarbimiseni 3 nädalat, seega tegemist on kiire ning värske joogiga. Kuidas see välja tuli ning kas magusust oli piisavalt, sellest kirjutan lähitulevikus.