Kokkuvõte Eesti Vabaõhumuuseumi sügislaadast

Õlled valmis ja sildistatud päev enne laata

Möödunud pühapäeval toimus Vabaõhumuuseumis sügislaat. Põhirõhk antud laadal oli leival, mille valik oli väga mitmekesine. Lisaks pakuti laadal erinevaid käsitööna valminud kaupu, alates ehetest ning lõpetades söödava-joodavaga. Nii oli ka nanoPruul esindatud oma õlle ning siidri valikuga.

Kuna nüüdseks on laadakogemusi õige mitu meie arvele kogunenud, siis seekord teadsime juba, mida oodata. Laadaks valmistasin spetsiaalselt 3 erinevat õlut ning ühe siidri. Kuna kahe laada (eelmine oli Vanamõisa käsitöölaat augusti lõpus) vaheline aeg oli lühike, siis ettevalmistused selleks korraks jäid üpris viimasele minutile ning alles päev enne laata sai kõik pudelid sildistatud. Samas kääritamise ning järelkäärimisega väga kiirustama ei pidanud, pigem jäi natuke lühikeseks laagerdumise periood.

Niisiis, laada hommikul laadisin autosse järgmise joogivaliku:

• Lacerta - IPA - 6,1%
• Vöötkakk seenior - Brown ale - 5,2%
• Käbikuningas - Belgia Blonde(???) - 5,1%
• Kuldne sügis - Finlandia siidrikontsentraadist - 4,3%

Kuna hetkel olen oma blogiga tegemistest veidi maha jäänud, siis lähitulevikus kirjutan nende õllede valmistamisest täpsemalt.

Joogid reas, vasakult: Kuldne sügis, Käbikuningas, Vöötkakk seenior, Lacerta

Kaks rõõmsameelset õllede tutvustajat.

Laadapäev algas, nagu ikka, üsna vara
oma leti ülesseadmisega. Meil väga vedas ilmaga, mis sel sügishommikul oli suhteliselt soe ning päikeseline. Ka seekord olin valmistanud lauale lühikirjeldused igast pruulist ning juurde lisasime paar näidispudelit. Kuna erilist varjualust meil polnud, siis kogu oma varu tõstsin lihtsalt päikese käest varju. Päeva jooksul pidin vastavalt päikese liikumisele oma kaste veidi ringi tõstma, et päike neile peale ei paistaks. Kohapeal tarbimiseks serveerisime voolu puudumisel õllesid külmakastist, mis suutis jooke piisavalt jahedana hoida. Kõik kaasa ostetud õlled jäid varjus õhutemperatuuriga võrdseks (max 16-17 kraadi).

Päev algas suhteliselt rahulikult. Umbes 12 paiku oli märgata suurema rahvahulga saabumist. Võrreldes Vanamõisa laadaga oli valikut meie laual veidi vähem, nii oli meil kergem ja külastajatel palju selgem, mida me pakume. Degusteerijaid käis meie laua juurest läbi mitmeid. Hea meel oli ka tuttavaid nägusid eelmistest laatadest kohata. Üldiselt tundus toimivat juba tuttav fenomen, kui paar inimest jäi laua äärde juttu kuulama ja õllesid maitsma, siis kogunes üpris kiirelt uudishimulike juurde. Nii võiski mõni hetk märgata, et meie 2,5 meetrine laud kipub kitsaks jääma.

Kiirematel aegadel ei tahtnud kõik laua taha ära mahtuda

Laada lõpuosas oli seis juba nukker, valikut oli jäänud vähemaks.

Mulle tundus, et õlle maitsjad jäid minu pruulidega rahule. Üldiselt olid õlled väga erineva maitsega ning oma lemmiku leidsid humalate fännid kui ka magusama või mahedama õlle austajad. Paar tundi enne laada lõppu oli enam-vähem selge, et koju tagasi midagi eriti viia pole vaja. Varud vähenesid plaanitust veidi kiiremini ning umbes tund enne laada ametlikku lõppu pakkisime oma laua juba kokku. Olgu mainitud, et Vöötkakk seenior ning Lacerta IPA pidasid kõige kauem vastu. Põhjus ilmselt suuremas kaasavõetud koguses.

Kui alguses kartsin, et laadal võib külastajaid väheks jääda (samal päeval toimus SEB maraton), siis see sai mõne tunni jooksul ümber lükatud. Nelja joogi valik tundus laadal hästi toimivat ning liigset rabelemist polnud vaja. Degusteerimistopse kulus umbes 200, eks siit saab aimu ka meie külastatavusest. Sooviks tänada kõiki, kes aitasid kaasa õllede ettevalmistamisele ning toetasid meid laadal. Loodetavasti jäid kõik huvilised meie pakutuga rahule ning leiavad tee nanoPruuli Facebooki lehele, kust saab värskeimat infot uutest õlledest, mida maitsta saab.