XXXVIII pruul - Lacerta (IPA)

IPA selgroog - humalad

Vahelduseks otsustasin valmistada ühe IPA. Eelmine Galaxy humalatest Linnutee tõi hästi välja ühe humala panuse õlle mõruduses ning aroomis. Seekord tahtsin midagi sarnast korrata, kuid kasutada humalatest Citra't. Vaadates oma märkmeid, selgus, et 2014 kevadel valmistasin ühe hea India Pale ale, mis ka kodurpuulijate kokkutulekul kiidusõnu sai. Nii ei jäänud muud üle, kui oma head saavutust üritada korrata. Seekord oli valmistatav kogus kaks korda suurem ning tänu protsessi täiustamisele ka efektiivsus kõrgem.

Retsepti vaadates ning arvestades kodus olevaid lahtiseid humalate pakke, läks lisaks Citrale kasutusse ka veidi Centennial humalaid. Seega minu IPA pruuli alguseks oli varutud:

Meskimine

• Pale ale linnased
• Munich linnased
• Carapale linnased
• Crystal50 linnased
• Melanoid linnased
• Citra humalad
• Centennial humalad
• Safale S-04 pärm

Siiani on minu õlled kippunud olema pigem kergemapoolsete kehadega. Et seekord õlu veidi täidlasem tuleks, plaanisin meskida 69˚C juures. Kui meski vesi oli parajalt kuum, lisasin linnased. Seejärel temperatuuri kontrollides oli minu ehmatuseks see langenud veidi liigagi madalale, 63˚C'ni. Seega hakkasin oma meski kuumutama

Seis potis enne keetu

ning et temperatuur oleks ühtlane, pidevalt segama. Lisaks pumbale segasin meski pika varrega plastikust lusikaga. Kuna meski tihedus oli keskmisest suurem, siis kippus see lusikas läbi painduma ning võtsin kasutusse teise jäigema lusika/kulbi. Nii võis näha poti ääres meeleheitlikut pruulijat, kes elu eest meski segab kahe käega, taustaks pump undamas. 

Kokkuvõttes numbreid arvestades läks meskimine aia taha. Temperatuur püsis küll poti lõikes ühtlasena, kuid kippus liigagi kiiresti langema. Seega enamus tunniajasest meskimiseest tegelesin segamise ning kuuma lisamisega. Kogu selle maadlemise tulemusena suutsin meski temperatuuri hoida 68˚C ringis.

Rolling boil

Enne linnaste välja tõstmist kergitasin meski temperatuuri umbes 75˚C'ni. Pärast koti eemaldamist jäi potti 28L vedelikku. Tänu põhjalikule loputamisele sain lõpuks keedu alguseks potti 50 meski, mis veidi alla tunniga keema läks.

Keedu ajal lisasin IPA kõige silmapaistvamad komponendid - humalad:

• - Centennial - 60 min
• - Citra - 60 min
• - Citra - 15 min
• - Citra - 5 min 

Kogustest rääkides kulus keedu ajal 120g üle 10% alfa hapete sisaldusega humalaid. Õlle arvutuslik IBU peaks tulema 60 kanti, mis mulle on meeltmööda ning jätab

Virde kääritustünni laskmine, suurema sodi ära hoidmiseks
kasutasin sõela

maitsesse alles ka muid nüansse peale mõruduse.

Ilmselt tänu jahedale ilmale ning õues pruulimisele õnnestus jahutamine hästi (vastupidiselt meskimisele). Mõlemasse kääritustünni jõudis 23L virret temperatuuril 20˚C. Tiheduseks mõõtsin igati normaalse 1.064. Pärast pärmi lisamist sulgesin tünnid ja viisin varjulisse kohta käärima. 

9ndal päeval viisin õlle edasi käärima keldrisse, kuna toas kippus liiga soojaks minema. Samal ajal lisasin ka planeeritud dry-hop'i. Kuid nagu varem Vöötkakk seeniori pruuli juures kirjutasin, tekkis tünnidega väike segadus ning kuivhumala sai ainult üks IPA kääritusnõu. Teine dry-hop'i ports läks ühte Vöötkakku tünni.


11ndal päeval oli tihedus jäänud 1.016 juures pidama. Ilmselt eelnev soojas toas käärimine toimus veidi kiiremini. Seega villisin õlle samal päeval pudelitesse. Pudeldamine läks üpris ladusalt ning kokku sai täidetud 132 pudelit. Karboniseerumiseks tõin pudelid tagasi tuppa ning loetud päevadega oli juba paras kogus gaasi õlles lahustunud.

Käärimiseks kõik valmis