XXXIX pruul - Pelgulinna õlu (4)

Peale ebaõnnestunud katset valmistada Pelgulinna õlu poes pakutavatest maisihelvestest tegin kohe uue proovi. Kuna endiselt 'õigeid' maisihelbeid saada polnud, otsustasin kasutada riisihelbeid. Nii peaks tulemus tulema kuivem ning veidi tumedam. Ülejäänud komponendid jäid enam-vähem samaks:

• Pale ale linnased
• Carapale linnased
• Caraplus10 linnased
• Riisihelbed
• Centennial humalad
• Citra humalad
• Riivitud sidruni koor
• Safale S-04 pärm

Meskimine

Ka mesimine toimus juba vana rada pidi, 40L veega ning temperatuuril 67˚C. Kuigi pärast linnaste lisamist langes meski temperatuur 66˚C'ni, siis vähese vaevaga sai see tõstetud taas 67˚C'ni ning veidigi rohkemgi. Tulemuseks püsis meski temperatuur enamus aega eesmärgi lähedal ning kokkuvõttes jäin kogu meskimise protsessiga rahule. 

Hetk enne keemise algust

Pärast linnaste koti eemaldamist potist jäi sinna umbes 35L vedelikku. Samal ajal, kui ma linnaseid veel loputasin, panin poti kütte juba tööle, et aega säästa. Keemise alguseks olin kogunud potti 50L meski ning hakkasin humalaid lisama:

• 60 min - Centennial
• 10 min - Citra
• 5 min - Sidruni koored
• 0 min - Citra

Kuna jällegi pruulisin lageda taeva all ning keedu lõpuks oli kätte jõudnud õhtu/öö, siis välistemperatuur oli tublisti langenud ning aitas virde jahutamisele kaasa. 

Jahutamine

Jahutamise lõpetasin aja puudusel 24˚C juures ning lasin õlle kääritustünnidesse. Kuna keedupotis oli veidi rohkem setet, siis tünnidesse jõudis 23L ning 21L virret. Tiheduseks mõõtsin 1.048, mis veidi ületas retseptis planeeritut. 

Pärast rahulikku 20˚C juures käärimist otsustasin villida juba 10ndal päeval. Õhulukk oli jäänud vaikseks ning ka tihedus oli stabiliseerunud 1.014 juures. Alkoholi sisalduseks arvutasin 4,8%, mis antud õlle puhul oli täitsa sobiv. 

Virre jõuab kääritustünnidesse

Kogu õlle villisin 0,33L pudelitesse, mida kokku tuli 130. Toasoojas jõudsid pudelid karboniseeruda 9 päeva. Seejärel esimest korda õlut proovides tundus olevat parasjagu gaasi ning pudelid rändasid keldrisse jahedasse. 

Ka endalegi tundub, et antud pruuli juures kiirustasin veidi. Põhjuseks oli Pelgulinna Muhepäev, mille tarbeks oli just Pelgulinna õlut tarvis. Nii pakkusingi ma seal üpris värsket, kuid meie asumis kuulsust kogunud õlut. Enda hinnangu antud pruuli tulemustest kirjutan veidi aja pärast.