XXX pruul - Steampunk Evolution

Meskimine, vasakult koti üks kiht allapoole vajumas,
pump tegutseb endiselt ning hoiab kõike pidevas liikumises

Huvitav ja omamoodi Steampunk tundus paljudele tuttavatele meeldivat. Õlu oli teistest erinev ning piisav humalasus koos kerge hapukusega sobis hästi. Otsustasin teha uue pruuli sama retsepti järgi, kuid parandada veidi käärimist. Eelmine kord tekkis väike kõrvalaroom ja -maitse käärimise alguses liiga soojas. Huvi pärast otsustasin seekord natuke teisi, kuid sarnaseid humalaid aroomiks kasutada. Õlletegu alustasin järgnevaga:

• Pilsner linnased
• Vienna linnased
• Crystal100 linnased
• CaraPale linnased
• Magnum humalad
• Citra humalad
• Cascade humalad
• S-23 pärm

Meskisin tavapärase 67˚C juures ühe tunni. Ka seekord kasutasin meski ringiajamiseks pumpa. Seekord lisasin mõne aja tagant veidi kuuma, nii püsis meski temperatuur kogu aega 67˚C +/- 0,5˚C. Sarnaselt eelmisele pruulile kippus vuaalkott vett halvasti läbi laskma ning seetõttu tahtis see oma raskusega allapoole vajuda ning üle poti ülemise äära lipsata. Nägin kurja vaeva, et hoida linnaste kotti õiges asendis. Ilmselt oleks õige aega uut meskimise kotti otsima hakata.

Pärast meskimist loputasin linnaseid seni kuni potis oli 45L virret. Seejärel tõstsin linnaste koti ühe tünni kohale nõrguma ning seda plaanisin keedu ajal lisada. Etteruttavalt võib mainida, et keedu ajal lisasin kokku umbes 10L vedelikku juurde.

Linnaste viimane loputamine

Keedu alguses lisatud humal muudab vahukihi roheliseks

Pärast pikka pruulimist on virde
kääritustünni laskmine kõige lihtsam

Keedu ajal lisasin potti humalad:

• 60 min - Magnum 14,5%
• 30 min - Citra 13,4%
• 15 min - Citra 13,4%
• 0 min - Citra 13,4%
• 0 min - Cascade 7,2% (mul oli alles väga väike kogus seda sorti humalaid, otsustasin lihtsalt ära kasutada)

Ilmselt tänu õues valitsevale kuumusele kulus mul virde jahutamiseks kaua aega. Kuna tahtsin käärimist alustada võimalikult jahedalt, siis ootasin kannatlikult jahtumist. Pärast ligi tunniajast jahutamist ma loobusin, 23˚C tundus olevat piir kust allapoole enam virre jahtuda ei tahtnud. Seejärel viisin kääritustünnid jahedasse keldrisse, kuhu jätsin veel enne pärmi lisamist jahtuma. 

Enne pärmi lisamist mõõtsin veel virde tiheduse, mis seekord oli 1.055. Võrreldes eelmise korraga on mu pruulimise protsess veidi efektiivsemaks muutunud, OG on samade linnaste koguste juures tõusnud 10 punkti võrra. Teine seletus sellisele suurele muutusele võib olla tiheduse mõõtmisel tekkiv viga. Ilmselt on põhjus mõlemas, väike mõõteviga koos väikse efektiivsuse tõusuga. Pärast mõõtmisi lisasin pärmi ja segasin läbi, panin kaaned peale ja paigaldasin õhuluku. 

Ja käärimine algab...

9ndal käärimise päeval mõõtsin tiheduseks juba 1.013. Kaks päeva hiljem oli tihedus langenud 1.012'ni ning otsustasin õlle ära villida. Seekord villisin ühe osa õllest KEG'i, teise osa 0,5L pudelitesse (20tk) ja ülejäänud 0,33L pudelitesse (51tk). Jätsin pudelid kohe ka keldrisse, kuna seal tundus olevat karboniseerumiseks sobilik temperatuur (18-20˚C). Veel märgiks ära, et otsustasin seekord proovida KEG'is suhkru abil karboniseerimist, seega peab ka vaadiõlle puhul veidi kannatama. Hetkel ootavadki pudelid keldris silte ning veidi aja pärast peaks olema aeg küps pruuli tulemust maitsta.