XXVIII pruul - Vöötkakk (brown ale)

Pruulimisvarustus paika pandud ja vesi potis

Ühel kenal juulikuu pühapäeval võtsin oma pruulimise varustuse välja ning paigutasin terassile, eesmärgiga valmis teha uus Brown ale. Võtsin arvesse Pruunlase kohta saadud tagasisidet ning üritasin natuke tasakaalukamat õlut teha, jättes magusust veidi vähemaks. Retsepti põhjaks võtsin ühe Brown ale versiooni, mida ma veidi kohandasin. Seega pruuli alguseks oli mul varutud:

Linnased lisatud ja läbi segatud, meskimine võib alata

• 8kg Pale ale linnased
• 2kg Crystal50 linnased
• 0,4kg Shokolaadilinnased
• Fuggle humalad
• S-04 pärm

Üritasin seekord veidi kõrgemal temperatuuril meskida, et saavutada veidi täidlasem keha. Linnased lisasin 70˚C vette ning pärast läbisegamist oli meski temperatuur langenud 69˚C'ni. Meskimise käigus ma kuumust juurde ei lisanud, et tagada võimalikult ühtlane temperatuur potis. 40 minutit pärast meskimise algust oli temperatuur langenud ainult 0,4˚C võrra. Kui tund aega sai meskitud, siis hakkasin kuumust juurde lisama enne linnaste välja võtmist. 

Linnased loputasin juba tuttava meetodi abil. Tõstsin linnaste kohti augustatud kaussi ja selle omakorda poti peale. Loputasin linnaseid kuniks pott oli enam-vähem täis. Seejärel tõstsin kausi koos linnastega kääritusnõu kohale lõpuni nõrguma (plaanisin seda keedu ajal potti lisada). 

Linnaste loputamine augustatud kausi abil

Keedu alguses hakkasin kohe humalaid lisama:

• 60 min - 40g Fuggle
• 15 min - 30g Fuggle
• 0 min - 30g Fuggle 

Viimase osa, 30g Fuggle humalaid, lisasin keedu lõpus ja jätsin potti umbes 30 minutiks. Selle aja jooksul ma jahutamist veel ei alustanud. Tahtsin proovida nn 'flameout' humalate lisamist, mis peaksid veidi mõrudust andma lisaks aroomile. Selle poole tunni jooksul eriti mu virre ei jahtunud, ilmselt on potil hea termoisolatsioon. Jahutamise alguseks oli virre 90˚C juures.

Kokku jahutasin oma spiraaliga virret pea pool tundi aga korralikult maha jahtuda ei tahtnud see ikkagi. Võimalik, et kuumade ilmadega lihtsalt ei tule kraanist piisavalt jahedat vett. Seega jahutamise lõpuosa (30˚C ja alla selle) võtab palju aega. Jahutamise lõpetasin 26˚C juures ning hakkasin õlut kääritustünnidesse laskma.

Pärmi ma nii sooja virdesse kohe ei lisanud. Jätsin kääritustünnid veel veidi jahtuma kaane ning õhuluku alla.

Keedu algus, esimesed humalad lisatud

Enne pärmi lisamist mõõtsin veel vajalikud andmed statistika huvides. Tiheduseks oli mõlemas tünnis 1.052@20˚C. Ja mõlemasse tünni jõudis umbes 23-24 liitrit virret. Kui kalkulaatoris retsepti kokku panin, siis pakkus see 65% efektiivsuse juures OG'ks 1.047. Seega ületasin veidi enda tavapärast meskimise efektiivsust, mis annab tulemuseks veidi kangema õlle.

Käärima jätsin tünnid tuppa varjulisse kohta. 7 päeva hiljem võtsin esimese proovi, et näha mis on toimunud ja kaua veel võiks minna. Kuna ilmad olid vahepeal veelgi kuumemaks läinud, siis proovi temperatuuriks mõõtsin 23,8˚C, mis on natuke liiga kuum. Lisaks tundsin veidi medikamentide lõhna, mis kipub liiga kuuma käärimise käigus tekkima. Seega kolisin tünnid ümber keldrisse, kus temperatuur oli 18˚C ringis. Käärimise lõppemisel 10ndal päeval mõõtsin virde tiheduseks 1.013, mida mu kalkulaator oligi 

Valmis virre kääritustünni voolamas

ennustanud. Seega oli ka selgunud õlle kangus, mis seekord tuli 5,2%. 

Kogu tulemuse villisin 0,33L pudelitesse. Kuna kääritusnõud oli juba keldris ja seal oli meeldivalt jahe, siis võtsin ka villimise seal ette. Võib-olla oli see petlik, aga mulle tundus õlu veidi jahedamas villimisel selgem. Jäi ära ka kääritusnõude liigne liigutamine, mis setet tünni põhjast lendu tõstaks. Kogusaagiks oli seekord 140 pudelit. Ka karboniseerumiseks jätsin pudelid keldrisse, kus peaks pärmile veel sobilik temperatuur olema. Praegu ootavad pudelid siltide kleepimist, mis võtab omajagu aega, kuna igale pudelile vaja käsitsi ju kaks silti külge kleepida. Seega pruuli tulemuste hindamist peab veidi veel ootama.

Pilk kääritustünni enne pärmi lisamist