XXIX pruul - Pelgulinna õlu 3

Pruulimiseks mõeldud maitsestamata maisihelbed

 

Populaarse Pelgulinna õlle kolmas pruul sai ette võetud kohe, kui eelmine hakkas otsa lõppema. See õlu tundub suveks ideaalselt sobivat, seega pidi kiirelt tegutsema, et suvi ennem otsa ei saaks. Võrreldes eelmise pruuliga otsustasin seekord katsetada natuke teisi humalaid. Linnased jätsin seekord samaks, seega õlletegu alustasin järgnevate materjalidega:

Meskimine pumba abil

• 6kg Pale ale linnased
• 0,6kg CaraPale linnased
• 0,6kg Caraplus10 linnased
• 2kg Maisihelbed
• Citra humalad (13,4%)
• Riivitud sidruni koor
• S-04 pärm

Põhimõtteliselt võib õlle valmistamisest kirjutamiseks teha copy-paste eelmisest korrast. Kõik temperatuurid ja vee kogused olid samad. Seekord katsetasin esimest korda meskimist pumba abil, mis hoidis meski kogu aeg pidevas ringluses. Alumisest kraanist tulev meski rändas läbi pumba pikka voolikusse, mis poti ülemisse otsa külge oli kinnitatud. Paraku tundus, et mu vuaalist valmistatud kott on veidi välja veninud ning ei lasknud vedelikku piisavalt hästi läbi. Nii tekkis potti alumisse otsa meskimise koti alla õhukamber. Selle olukorra lahendamiseks vähendasin voolava vedeliku kogust kraani veidi koomale tõmmates.

Veel teine erinevus eelmiste pruulide võrreldes oli meskimise aeg. Olin sunnitud pruuliväliste tegemistega seoses meski hoidma ühe tunni asemel kaks. Selle aja jooksul jahtus kogu kupatus veidi maha, ilmselt midagi kasulikku ma ei saavutanud, loodetavasti ka ei kannatanud erilist kahju.

Keetmise ajal lisasin humalad graafiku järgi:

• 20g Citra - 60 min
• 20g Citra - 20 min
• Sidruni koor - 5 min
• 25g Citra - 0 min

Keetmine jäi juba päris õhtusse

Jahutamine

Kääritustünnid kogunevad trepi all

Sarnaselt eelmisele Vöötkaku pruulile, ootasin veidi jahutamisega ja jätsin viimase portsu humalaid kuuma virdesse ligunema. Nii annavad humalad veidi mõrudust ja aroomi juurde.

Lõpuks täitsin kääritustünnid värske virdega. Kokku sain 47L virret. Tiheduseks mõõtsin 1.046, mis jäi eelmisele Pelgulinna pruulile 3 punktiga alla. Kaanetasin kääritustünnid, lisasin õhulukud ning tõstsin tünnid Vöötkaku omade kõrvale trepi alla.

Kui kohale jõudis praeguseni kestev kuumalaine, kolisin tünnidega keldrisse, kuna seal oli veidi jahedam ning käärimiseks palju sobivam temperatuur.

Ilmselt tänu toas soojas käärimisele toimus kogu protsess veidi kiiremini ning õlle sain pudelitesse villida juba 9ndal päeval. Selleks ajaks polnud hüdromeetri näit juba 3 päeva liikunud ning oli jäänud pidama 1.014 juures. Sai tehtud ka väike arvutus, mis näitas õlle potentsiaalseks kanguseks suviselt kerged 4,3%. Villimise käigus oli tunda meeldivat ning üpris intensiivset sidruni ja puuviljast aroomi, seega on oodata midagi eriti värskendavat. Kogu saagiks jäi seekord 138 väikest ja 3 suurt pudelit. Õige pea saan pudelid sildistatud ning siis on järg degusteerimise käes.