|
Minu ühed lemmikud Galaxy humalad |
Olen maitsnud mitmeid õllesid, mis on valmistatud Galaxy humalatega. Nende aroom meeldib mulle väga ning tahtsin ka ise midagi nendest valmistada. Juhuslikult leidsin
Tartu pruulimistarvete poest need humalad ning otsustasin ühe IPA valmis teha. Humalad tulid kuivatatult käbidena, tavapäraste pelletite asemel. Seega sain ka humalad veidi teisel kujul ära proovida.
Õlle retsepti leidsin netist, kus lihtne retsept hõlmaski humalatest ainult Galaxy't. Nii peaks saama väga hea ettekujutuse nende humalate omadustest. Kokkuvõttes alustasin pruulimist suhteliselt vähestest toorainetest:
|
Meski oli nii tihe, et lusikas seisis ilma probleemita püsti |
- 11kg Pale ale linnased
- 1kg Caraplus linnased
- Galaxy humalad
- US-05 pärm
|
Esimesed humalad enne keetu lisatud |
Meskimisel kasutasin tavaks kujunenud 40L vett, mille kuumutasin 70
˚C'ni. Pärast linnaste lisamist selgus, et vett sai vist veidi vähe. Umbes 10L vett on küttekeha ümber, mille kaitseks kasutan metallvõrku ning linnased sinna ei jõua. Seega segunesid linnased ca 30L veega ning meski jäi üpris tihe/paks. Kohe oli ka selge, et nii paksus meskis on temperatuuri ühtlasena hoidmine keeruline. Sellest hoolimata otsustasin endast parima anda. Pärast tunniajast meskimist pumba abil ja aeg-ajalt kuumust lisades jäi temperatuur vahemikku 66-68˚C.
Seekord kasutasin ka uuest materjalist valmistatud linnaste kotti, mis lasi vedelikku paremini läbi. Tänu koti külge õmmeldud rihmadele pidas kott suurepäraselt vastu 12kg linnaste väljatõstmisele. Kui linnased olid potist välja tõstetud, lisasin kohe esimese portsu (40g) humalaid. Seda meetodit kutsutakse FWH (first wort hopping) ning peaks andma pehmemat mõrudust võrreldes keedu ajal lisatud humalatele.
Linnaste loputamiseks kasutasin ühte kääritustünni kuhu kogunes umbes 20L vedelikku, mille lisasin potti enne keemise algust. Meski keetsin ühe tunni, mille käigus lisasin humalaid:
- 30 min - 40g Galaxy 14%
- 10 min - 40g Galaxy 14%
|
Linnaste loputamine, proovisin ka ilma kotita loputamist |
|
Virre on keema minemas, humalad pärinevad FWH'st |
|
Käbidena tundub humala kogus ruumalalt suurem |
Kuna kasutasin kuivatatud terveid humalakäbisid, siis väljakaalumisel tundus nende kogus olema petlikult suur, võrreldes kokkupressiud pelletitega. Ka potti lisades ei lahustunud need nagu pelletid, vaid jäid pinnale hulpima nagu lilleõied.
Pärast keetmist jahutasin virde maha, seekord jõudsin temperatuurini 24˚C. Esimese kääritusnõu täitmine läks lihtsalt, sinna jõudis 23L virret. Teise kääritustünni lõpp oli juba keerulisem, kuna suured läbivettinud humalad tahtsid keedunõu kraani seestpoolt ummistada. Pika desinfitseeritud traadiga õnnestus ummistust kraanis leevendada ning teise kääritustnõusse jõudis 22L virret.
|
Humalad hulbivad virdes keedu ajal |
Ka seekord otsustasin kääritada keldris, kus on veidi jahedam. Kui kääritustünnid olid paika tõstetud, mõõtsin tiheduseks 1.047, mis oli veidi madalam, kui kalkulaator ja retsept ette nägid (1.056). Seejärel lisasin pärmi ja segasin läbi, paigaldasin kaane ning õhuluku.
|
Jahutamise käigus vajub kogu sete ja humalad põhja |
6ndal käärimise päeval lisasin mõlemasse tünni 40g Galaxy't dry-hop'iks. Kaks päeva hiljem, 8ndal päeval tehtud mõõtmine näitas juba tiheduseks 1.010, mis on retseptis välja toodud tihedusest 6 punkti madalam. Ootasin veel veidi ja käärimise 10ndal päeval oli tihedus endiselt 1.010, seega asusin villima. Kuna pudelitega oli veidi kitsas käes, siis ei olnud suurt valikut ja pudeldasin 20L õlut 0,5L pudelitesse ning ülejäänud mahtus 0,33L pudelitesse, mida tuli kokku 71 tükki.
Karboniseeruma jäid pudelid sinna samasse keldrisse ning praeguseks on õlles gaas sees ning parajalt settinud. Õige pea on ka sildid pudelitel olemas ning siis saab õlut proovimiseks jagada. Ka oma hinnanguga kannatan veidi, kuna paar eelmist pruuli ootavad ennem kokkuvõtete tegemist.
No comments:
Post a Comment