XXXIII pruul - Saazon 4.0

Meskimise kott valmis pruuliks

Pärast suhteliselt pikka pausi otsustasin taaskord ette võtta oma Saazon'i seeria. Seekord on tegemist juba neljanda õllega sellest seeriast. Siiani olen iga pruuli puhul teinud mitmeid muudatusi, nii ka seekord. Kuna külmkapis oli nanoPruul ESB'st üle jäänud terve ports erinevaid Inglisepäraseid humalaid, siis otsustasin nendest midagi valmistada. Ka linnaseid tellisin oma äranägemise järgi, seega mingit kindlat retsepti ma ette ei võtnud. Pruulimist alustasin järgnevaga:

Linnased meski segatud

• Pale ale linnased
• CaraPlus10 linnased
• Northdown humalad
• Goldings humalad
• S-04 pärm

Antud pruuli eesmärgiks oli katsetada kõrgemat meskimise temperatuuri ning selle mõju lõpptihedusele. Nii ma võtsingi selle pruuli ette ühel tööpäeva õhtul värskes õhus terassi peal. Alustuseks kuumutasin ma 40L vett 71˚C'ni. Seejärel lisasin linnased, mis langetasid meski temperatuuri veidi. Kogu meskimise protsess toimus langevalt temperatuuride vahemikus 70˚C-68,5˚C. Pärast meski eemaldasin koti ja potti jäi alles 34L vedelikku, mida asusin kohe keema ajama. Samal ajal loputasin ühe tünni kohal tavapärase tehnikaga linnaseid ning valasin tulemuse potti juurde. 

Linnaste viimane loputamine

Pärast linnaste eemaldamist jäi pott pooltühjaks

Virre keemise alguses pärast esimeste humalate lisamist

Keemise alguseks oli potis kokku 55L meski. Oli aeg hakata lisama humalaid:

• 60 min - Northdown 8,2%
• 15 min - Goldings 4,3%
• 0 min - Goldings 4,3%

Jahutamiseks kasutasin oma olemasolevat vasest spiraali, mis juba mitu korda on jahutamisega veidi hätta jäänud. Kuna vahepeal pole olnud mahti seda täiustada, siis pidin sellega leppima. Rahuliku jahutamise otsustasin lõpetada, kui virde temperatuur oli 26˚C.

Õlle kääritusnõudesse liigutamise käigus jahtus virre veidi veel (hilisõhtul oli ka väljas veidi jahedam). Tünnid said täidetud vastavalt 23L ning 24,5L. Tiheduseks sain mõlemas nõus 1.050 (@20˚C), mis oli 65% efektiivsuse juures 3 punkti kõrgem, kui pruulimise kalkulaator ette nägi. Pärmi lisasin alles siis, kui kääritustünnid oli keldris oma koha leidnud.

Umbes 19˚C juures kääris õlu 11 päeva, pärast mida võtsin esimese proovi ning sain tulemuseks 1.016 (kalkulaator pakkus FG'ks 1.013). Otsustasin igaks-juhuks veel päeva oodata ja jälgida, kas tihedus langeb. Järgmisel päeval oli seis sama ning asusin villima. Kuna tulemas oli laat, siis täitsin ära ühe 15L ankru, mõned 0,5L pudelid ning umbes pool saagist läks 0,33L pudelitesse. Karboniseerumiseks viisin pudelid tuppa, kuna vahepeal oli suur kuumus üle läinud ning keldris veidi jahedamaks tõmmanud. Seevastu toas oli peaaegu ideaalne 21˚C.

Laadaks oli õlu enam-vähem valmis ja karboniseeritud, kuidgi veidi 'toores'. Seega oma arvamuse pruuli tulemusest kirjutan veidi aja pärast, kui õlu on keldris laagerdunud ning küpsenud.  

Kokkuvõte Vanamõisa Käsitöölaadast 2014

Meie esinduslik laadalaud

Vanamõisa Käsitöölaada näol oli tegemist minu jaoks selle aasta oodatuima laadaga. Ka eelmine aasta võtsin sellest osa ning jäin väga rahule. Laada korraldus, kauplemise tingimused ning parajalt suur rahva hulk tagasid meeldiva laadakogemuse ning palju suhtlust erinevate inimestega õlleteemadel. Kui eelmine aasta sai kogu mu õllevaru otsa hiliseks lõunaks, siis see aasta valmistusin hoolikamalt.

Alates juulis hakkasin õllesid ettevalmistama ning kasutasin kääritamiseks nelja valget kääritustünni. Pärast villimist pruulisin kohe uued õlled ning jätkasin sama tempoga augusti keskpaigani, mil kääritustünnid jäid mõneks ajaks tühjaks. Viimane nädal enne laata ei olnud enam aega uut õlut teha ning keskendusin pigem olemasolevate õllepudelite sildistamisele, mis võttis üksjagu aega. Endalegi üllatuseks sain laadaks enam-vähem valmis 8 erinevat jooki:

1. Udune suvehommik - eelnevalt KEG'i jäänud 10L õlut villisin ümber pudelitesse
2. Steampunk Evolution - seda oli mul alles üks KEG'i täis, mida serveerisin lahtiselt
3. Pelgulinne õlu - paras ports 0,33L pudeleid
4. Vöötkakk - jällegi 0,33L pudelites
5. nanoPruul ESB - kodupruulijate kokkutulekuks valmistatud õlu, mida võtsin kaasa 0,33L pudelites
6. Saazon 4.0 - lihtne õlu, mida võtsin kaasa nii ankrus, 0,5L pudelites kui ka 0,33L pudelites
7. Linnutee - 0,5L ning 0,33L pudelites
8. Sir Siider - kontsentraadist valmistatud poolmagus siider KEG'is ja 0,5L pudelites

Pimedas autosse laetud kastid

Kuna õlut ja muud tavaari oli palju, siis olime sunnitud kahe autoga kõik laadale kohale viima. Et laadahommikul veidigi lihtsam oleks, laadisime õlled juba eelmisel õhtul autosse. Laupäeva hommikul hakkasime üpris vara liikuma kuna 8:30'ks pidid kõik autot laadaplatsilt lahkuma. Pärast kiiret mahalaadimist oligi viimane aeg autod parklasse viia ja müügilett üles seada.

Valmis saades oli laud üpris täis ning võis esmapilgul tunduda segane. Iga õlle kohta olin valmistanud lühikese tutvustuse, et möödakäijatel midagi vaadata oleks. Kogu oma laovaru paigutasime leti taha seina äärde.

Õllevarud laadal

Laadaväravad avati külastajatele kell 10. Kui tavaliselt on laatade esimesed tunnid kuni keskpäevani suhteliselt uimased, siis seekord oli Eesti Toidu telk juba varakult uudistajaid täis. Kuna meil oli laual palju erinevaid õllesid, siis rääkisime üpris palju juurde oma toodangust. Lisaks andsime kõiki sorte maitsa. Nii kulus veidi ehk liigagi palju aega ühele huvilisele, kuna meie laua juurde kippus tekkima järjekord. Üpris sageli esines olukordi, kus alustasin oma õllede tutvustamist kahele inimesele ning kui oma 'esitluse' lõpetasin, kuulas mind juba 6 pealine seltskond.

Päeva edenedes hakkasid esimesed õlled otsa saama. Tekkisid ka mõned rahvalemmikud, mis meeldisid enamusele. Näiteks Vöötkakk ja Pelgulinna õlu oli populaarsed oma kerguse poolest. Kuna IPA on oma olemuselt üpris spetsiifiline õlu ning igaühele see peale ei

Keegi pidi leti taga ka seisma

lähe, siis Linnutee sobis peamiselt käsitööõlle sõpradele, kes hindasid humalat. Üllatavalt palju head tagasisidet sai ka Steampunk Evolution, kuid kuna seda pudelis meil ei olnud, siis selle varu vähenes aeglasemalt.

Aeg-ajalt sattus meie juurde ka mõni tõsine õllehuviline, kes ise õlut valmistas või hindas head rüübet. Seega sai natuke õlleteemadel arutletud ning kontakte vahetatud. Üllatavalt leidis nii mõnigi selle blogi lugeja tee meie letini.

Õllede autor seletab midagi

Pärast lõunat rahva hulk vähenemise märke ei näidanud. Vahepeal sadanud vihm ning äike tõid Eesti Toidu telki varjule ajutiselt veidi suurema rahvahulga. Õnneks jagus meil piisavalt õllesid ning kõik huvilised said erinevaid allesjäänud sorte maitsta. Õhtuks oli veel alles ESB, Saazon, Steampunk ning siider.

Kui kell 18 hakkasid ülejäänud kaupmehed oma lette kokku pakkima, siis meie jäime veel paigale. Umbes kahe tunni jooksul, mil enamus telki tühjaks tassiti, käidi üpris palju meie juurest veel õlut võtmas ning pikemalt vestlemas. Lõpuks, kui oma leti kokku pakkisime, oli alles jäänud 4 Saaoni ja 6 ESB pudelit, lisaks poolik Steampunk ning siidri KEG.

Tühjad kastid ootasid koju vedamist

Seega kokkuvõttes võib öelda, et võtsime kaasa täpselt paraja koguse õlut. Keegi õllest ilma ei jäänud ning loodetavasti enams leidis midagi meelepärast meie valikust. Siinkohal sooviks tänada kõiki külastajaid, kes meie laua juures peatusid. Vaadates degusteerimiseks varutud topside arvu, võib huviliste hulka hinnata 300-400 ringis. Meie käed-jalad olid pidevalt tööd täis ning terve laada päeva jooksul ei õnnestunud mul näiteks kordagi istuda. Kuigi laadapäev oli väsitav ning pikk, siis pakkus see palju postiivseid emotsioone, meeldivaid inimesi ning rohkelt õlleteemalisi arutelusid. Loodetavasti õnnestub ka järgmine aasta Vanamõisa laadast osa võtta.

XXXII pruul - nanoPruul ESB (Fullers ESB kloon)

Sai kokkulepitud, et septembris toimuva kodupruulijate kokkutuleku jaoks teevad kõik osalejad Fullers ESB kommertsõllest oma klooni või koopia. Täpset retsepti teab ainult tootja ise aga netis levib mitmeid versioone võimalikult lähedase õlle valmistamiseks. Oma retsepti sain ma ühest pdf dokumendist, kus on paljude tuntude õllede kloonide retseptid. Plaanis oli mul valmistada vähemalt 45 liitrit seda õlut, seega kohendasin veidi retseptis toodud koguseid ja alustuseks nägi toorainete list välja nii:

• 8kg Pale ale linnaseid
• 2kg Maisihelbeid
• 2kg Crystal50 linnaseid
• Target humalad
• Northdown humalad
• Goldings humalad
• US-04 pärm
• Mangrove's Jack M-07 pärm

Nagu näha, siis otsustasin ka seekord kahes tünnis kahte erinevat pärmi katsetada ja tulemusi võrrelda. Minu retsepti versioonis oli veel kasutatud Challenger humalaid väikses koguses mõruduse andmiseks. Aga ma ei leidnud eriti mõtet nii palju erinevaid humalaid soetada, kui ma neid väga ei kasuta. Seega Challengeri asemel kasutasin Targetit.

Meskimine uue koti ja pumbaga, juba saab aimu ka õlle toonist

Nagu varem olen kirjutanud, siis mu vuaalist meskimse kott hakkas vananemise märke näitama. Nii kasutasin ka seekord uut kotti, mis kenasti vedelikku läbi laseb. Meskisin tavapärase 40L veega temperatuuril 68˚C ühe tunni. Linnaste loputamisel võtsin seekord rahulikult. Pärast linnaste koti välja tõstmist asetasin selle ühe kääritustünni kohale nõrguma. Potti jäi alles 32L virret, mida hakkasin kohe kuumutama. Samal ajal loputasin linnaseid, kuniks olin sealt kätte saanud veel 20L. Enne keedu algust valasin enamuse sellest potti, kus oli kokku 50L virret.

Linnased nõrguvad augustatud kausis tünni kohal

Pärast koti eemaldamist jäi potti alles 32L vedelikku

 

Rolling boil

Virre on kääritustünnis ja ootab pärmi

 


Keeta plaanisin retsepti kohaselt 90 minutit. Pärast pooletunnist keetmist hakkasin lisama humalaid:

• 60 min - Target 13%
• 15 min - Northdown 8,19%
• 15 min - Goldings 4,3%

Enne viimaste humalate lisamist valasin veidi ka meski juurde, et hoida õlle kogus plaanipärasena. Jahutasin oma spiraaljahutiga umbes tunni, et saada virde temperatuur piisavalt madalaks, et pärm lisada. Paraku tunniajane jahutamine ei ole piisavalt kiire ning ilmselt pean seda protsessi kuidagi täiustama. 

Kui lõpuks virre enam-vähem maha jahtus, täitsin umbes-täpselt kaks kääritustünni 24L virdega. Mõlemas tünnis mõõtsin tiheduseks 1.057@20˚C. Seega pruulimise kalkulaatorisse sisestatud effektiivus 65% andis täpselt oodatava OG. 

Nagu ennem juba mainisin, siis katsetasin seekord kahte erinevat Inglise eili pärmi, üks Safale S-04 ja teine Mangrove's Jack M-07. Ka selle õlle jätsin keldrisse käärima, kuna õues valitsev kuumus muutis toas temperatuuri liiga kõrgeks.  

Lasin õllel rahulikult käärida ning alles 13ndal käärimise päeval läksin esimest proovi võtma. Õhulukk tundus olevat vaikne ning tiheduseks mõõtsin üllatavalt kõrge 1.020. Retsepti järgi ootasin FG'ks midagi 1.014 kanti. Järgmisel päeval võtsin uuesti proovi ning hoolikalt 

Pilt enne pärmi lisamist, teip märgib Mangrove's Jacki tünni

hüdromeetrit silmitsedes lugesin jälle tulemuseks 1.020. Kuna ööpäeva jooksul polnud ka õhulukus veetase muutunud, lugesin käärimise lõppenuks. 

Villisin kogu saagi 0,33L pudelitesse ning erinevate pärmide eristamiseks kasutasin oranže ning siniseid korke. Karboniseerumiseks tõin pudelid tuppa, kuna vahepeal oli väljas jahedamaks läinud ja toas oli täpselt paras temperatuur. Karboniseerumine peaks kohe-kohe lõppema ja siis veidi aja pärast saab esimesi tulemusi hinnata. Parema pildi saab ette septembris, kui õlu on piisavalt jahedas settinud ning asjatundjad pruulijate kokkutulekul oma hinnangu andnud.