XXXIX pruuli hinnang - Pelgulinna õlu (4)

Minu viimane Pelgulinna pruul erines eelmistest peamiselt maisi puudumise poolest. Selle asemel kasutasin riisihelbeid, mis eeldatavasti veidi teise tulemuse peaksid andma. Maitsmise ajaks oli õlu seisnud külmas umbes 2 nädalat.

Klaasis paistis õlu veidi tuhm, oranzikas-kollase tooniga ning hästi kergelt hägune. Õlut kattis kahe sõrme paksune vahukiht, mis kõige paremini ei püsinud ning hakkas stabiilselt taanduma.

Taaskord oli õlle aroom õnnestunud. Tunda oli hapukat sidrunit, magusat puuvilja ning värskendavat aroomi. Oma osa oli ka Citra humalatel ning sidrunikoorel.  

Ning viimaks kauaoodatud maitse. Võrreldes maisiga andis riis rohkem hapukust. Seega esmamaitse oli hapukas-mõrkjas, järgnes veidi magusat. Lisaks sidrunilisele hapukusele oli üldisemat kuivust ning hapukust (ilmselt riisist). Humalate mõrkjus oli paras, meenutades veidi rohtu ning puuviljast mõrkjust. Magusus jäi veidi teiste maitsete varju, kuid oli tagasihoidlikult keelel. Maitsed olid küll tasakaalus, kuid võrreldes eelmiste Pelgulinna õlledega, siis seekord on tulemus pigem hapukam ning vähem mõrkjam. Kohati meenutab hapukus veidi õunu.

Õlle keha on kergemapoolne, gaasi on piisavalt ning suus tundub veidi kare/terav. Järelmaitse on kergelt kuiv, hapukas ning tagasihoidlikult mõrkjas. Janu kustutamiseks oli õlu suurepärane ning järelmaitse jäi suhu keskmisest pikemaks.

Kokkuvõttes võib pruuli lugeda õnnestunuks. Tulemus oli hea, kuid polnud 100% vastav Pelgulinna õlle ideele. Mõrkjusest jäi veidi puudu ning peasüüdlaseks pean riisihelbeid. Maitsed tundusid kenasti tasakaalus ning kajastusid hästi ka aroomis. Söögi kõrvale sobiks õlu hästi, olles kerge, värskendav ning kuiv. Siiski järgmistel pruulidel plaanin maisihelbed taas kasutusse võtta, kuna nii jäi tulemus minuarust parem.