XXXII pruuli hinnang - nanoPruul ESB

Septembri kodupruulijate kokkutulekuks valmistasin Fullers ESB järgi võimalikult täpse koopia. Kogunemisel võrdlesime ka teiste pruulijate ESB versioone ning peab tunnistama, et minu oma jäi veidi ebatäpseks. Kui jätta kõrvale aga originall Fullersi ESB, siis oma õlle üldmuljega jäin väga rahule.

Klaasis oli õlle värv tumedam punakas-pruun, kergelt tuhm. Samas õlle välimus oli selge, mullikesi oli näha pinnale tõusmas. Vahukiht oli kergelt pruunikas, veidi ebapüsiv ning peenemulliline.

Aroom oli Inglise humalatele iseloomulikult magus, karamelliline, värske ning lilleline. Vist oli tunda ka leivast või linnaselist magusust.

Õlle maitses oli esmalt tunda hapukas-mõrkjust, millele järgnes magusus, mis meenutas veidi ploome. Lisaks oli tunda veidi midagi suitsust, marjaselt mõrkjat ning kõrvetatud komme. Suvistele pruulidele omaselt oli kergelt tajuda ka liiga soojast käärimisest tingitud meditsiinilisi vihjeid.

Järelmaitse oli veidi kuivavõitu ning mõrkjas-magus. Gaasi oli õlles piisavalt ning keha keskpärane.

Kokkuvõttes oli tegemist huvitava katsetusega. Inglise humalad andsid hoopis teistsugust magusa tooniga mõrkjust ning aroomgi oli vähem äkiline (võrreldes USA C-humalatega näiteks). Õlle välimus oli kutsuv, isuäratava tooniga ning paraja vahuga (kuigi võiks paremini püsida). Õlle kääritamisel kasutasin nii US-04 kui ka Mangrove M07 pärme. Minu pruulidel andsid need erinevad pärmid suhteliselt sama tulemuse, M07 oli õige pisut kuivem ning paremini tasakaalus.

Selle õlle pruulimisest jäi mul külmkappi õige mitu Inglise humalate avatud pakendit, seega peab mõtlema, mida neist veel valmistada. Välistatud pole muidugi täiendatud nanoPruul ESB, mis oleks Fullersi versioonist omanäolisem.