Saazoni seeria neljas õlu erines oma eelkäiatest peamiselt humalate poolest. Kuna nanoPruul ESB pruulimisest jäi üle päris mitu poolikut humalate pakki, siis otsustasin need realiseerida mõne lihtsa õlle juures. Saazonile omaselt oli grainbill hoitud lihtsana.Klaasis paistab õlu väga lihtsana. Värvus oli kollakas-kuldne, läbi hästi ei paista ning ka süsihappegaasi mullikesi pole eriti näha pinnale tõusmas. Klaasi kallates erilist vahukihti ei teki ning see vähenegi taandub üpris kiiresti.
Aroomi poolest oli tunda magusat puuviljast, veidi humalast ning värsket. Aroom meenutas veidi karamelli ning aprikoosi.
Maitse oli üpris hästi vastavuses aroomiga, olles peamiselt magus-hapukas. Humalate mõrkjust eriti tunda pole. Ka IBU number 24 viitab vähesele mõrudusele. Maitstes tundub õlu peaaegu gaasita, ilmselt midagi oli siin valesti läinud. Järelmaitses jääb suhu pehme hapukas maitse. Keha poolest oli õlu kerge. Kokkuvõttes on tegemist tagasihoidliku õllega, kus domineerib peamiselt magusus. Kuna õlles on gaasi vähe ning mõrkjust tagasihoidlikult, siis värskendavalt see õlu ei mõju. Üheks vähese gaasi põhjuseks võib olla imelik Poola suhkur, mida parema puudumisel kasutasin karboniseerumiseks.
Päris ebaõnnestunuks ma seda pruuli ei loe, pigem oli hariv õppetund humalate vallas. Inglise humalaid peaks rohkem lisama, et saavutada paras mõrudus, mis oleks tasakaalus magususe ning hapukusega. Lisaks tasub kaarega mööda käia imelikest suhkrutest, mille omadused võivad olla alla keskmise (loe: sobimatud pruulimiseks).
No comments:
Post a Comment