Kõigepealt tooks välja KEG'i villimise ja CO2'ga karboniseerimise positiivsed ja negatiivsed küljed:
+ Ühe suure anuma puhastamine ei ole nii tüütu kui suure hulga pudelite puhastamine;
+ KEG'is on võimalik valmis õlle gaseerituse taset muuta vastavalt soovidele ja vajadustele;
+ KEG'is hoiustamine võtab pudelitest vähem ruumi;
+ Süsihappegaasiga karboniseerides on õlles vähem setet ning selgineb kiiremini;
- Kogu KEG'i süsteemi maksumus on pudelite hinnast märksa suurem;
- KEG'i puhul on jaheda õlle serveermiseks ning ka karboniseerimiseks vaja külmikut;
- Pudeleid on KEG'i süsteemist kergem kaasa võtta ning sõpradele jagada;
Olgugi, et KEG'i puhul on nii häid kui halbu külgi, otsustavad paljud kodupruulijad oma toodangut KEG'idesse villida.
Kui oled otsustanud oma õlut KEG'i villida, tuleks esmalt muretseda vajalik varustus. Kõige lihtsam süsteem
koosneb:
- KEG, näiteks Cornelius keg
- CO2 balloon
- Süsihappegaasi regulaator/reduktor
- Voolik KEG'i gaasi sisendisse
- Nn food grade voolik KEG'i väljundisse
- Mingit sorti kraan õlle serveerimiseks (fikseeritav nagu pubides või lihtsam plastikkraan vooliku otsas)
KEG'i puhastamisest ja desinfitseerimisest ma väga pikalt ei kirjuta. Hea oleks puhastamiseks kogu KEG lahti võtta ning mustus eemaldada. Seejärel see desinfitseerida. Artikli lõpus on mul välja toodud 4 videot, kus peatutakse väga põhjalikult ka puhastamisel. Kindlasti tasub teadvustada, et kui pudelite puhul halb puhastamine võib mõne pudeli õllega ära rikkuda, siis KEG'i puhul on ohus palju suurem kogus õlut.
Ka karboniseerimise teoreetilisel küljel ma väga pikalt peatuda ei taha. Kogu gaas, mis õllega täidetud KEG'i jõuab, täidab ära seal oleva vaba ruumi. Seal vabas ruumis (headspace) olev gaas hakkab õlle sisse 'imenduma' kuni on saavutatud tasakaal (equilibrium), mis tähendab, et KEG'i vabas ruumis oleva gaasi rõhk on võrdne õlles lahustunud gaasi rõhuga. Tasakaalu saavutamise kiirust mõjutab peamiselt 3 tegurit:
- Gaasi ning õlle vahelise puutepinna suurus;
- Headspace'is ning õlles oleva gaasiosakeste hulga erinevus;
- Aeg.
Kui nüüd KEG on puhas ning õlu valmis villimiseks, tasub ennem veel paika panna plaan karboniseerimiseks. Esmalt on vaja otsustada, millisele tasemele soovitakse õlut karboniseeriga. Oma eelnevas postituses olen kirjutanud CO2 hulgast erinevate õlle tüüpide puhul. Kui soovitud süsihappegaasi hulk on välja vaadatud, saab kasutada kalkulaatorit (või seda lehe all servas, mis toetab ka meile tuntumaid rõhu ühikuid) oma plaani täpsemaks seadmiseks.
Järgmisena peaks otsustama, millist meetodit karboniseerimiseks kasutada. Erinevatest allikatest lugedes joonistus välja peamiselt kolm erinevat meetodit:
- Wait ehk oota - kalkulaatoriga välja arvutatud gaasisurve keeratakse regulaatoris paika ning seejärel ühendatakse gaasivoolik KEG'i sisendisse. Õlu võtab süsihappegaasi vastu seni kuni on saavutatud tasakaal (equilibrium). Pärast seda protsessi on õlu karboniseerunud täpselt soovitud tasemeni. Kogu protsess võtab umbes 5-10 päeva aega. Protsessi saab kiirendada, kui KEG keerata näiteks külili, nii suureneb gaasi ja õlle puutepind ning gaas 'imendub' õlle sisse kiiremini. Teine võimalus protsessi kiirendada on alguses soovitatud rõhust natuke suurem rõhk peale keerata ning aja edenedes rõhku vähendada. Ülekarboniseerimise vältimiseks võib õlut aeg-ajalt proovida.
- Crank and shake ehk keera gaas lahti ja raputa - sisuliselt on tegemist eelmisele sarnase meetodiga, kus kalkulaatori abil leitakse sobiv gaasi rõhk. Et aga karboniseerimise protsessi kiirendada, siis loksutatakse, raputatakse või rullitakse KEG'i. Selle käigus õlu loksub ning gaasi ja õlle kokkupuutepind on veelgi suurem. Raputamise korral tuleks olla ettevaatlik, et õlu mööda gaasivoolikut regulaatorini ei jõuaks (juhul kui regulaatori juures pole klappi ees). Väikse variatsioonina võib proovida CO2 balloonist sobiva rõhuga gaas KEG'i lasta, seejärel gaasivoolik lahti ühendada ning loksutada. Ja seda protseduuri mitu korda korrata kuni on saavutatud sobiv gaseerituse tase.
- Diffusion stone ehk kasutada spetsiaalset karboniseerimise 'kivi' - tegemist on spetsiaalse terasest või süsinikust tükiga, mis kinnitatakse KEG'i sisse gaasi sisendi juurde. 'Kivi' koosneb väikestest kanalitest, mida mööda süsihappegaasi õlle sisse jõuab. Kuna väikestest kanalitest väljuvad palju väiksemad CO2 mullid, 'imenduvad' need paremini õlle sisse. Karboniseermise 'kivide' nõrkuseks on imepeenikeste kanalite puhastamine. Enne ja pärast kasutamist peaks 'kivi' keetma, et seda puhtana hoida.
Võimalik on ka eelpool kirjeldatud meetodeid omavahel kombineerida. Lisaks karboniseerumise protsessi kiirendamiseks võib algselt kalkulaatoris soovitatud rõhust valida natuke kõrgem rõhk. Nii lahustub gaas kiiremini õlles, kuid on oht ülekarboniseerida. Seega tasub sellega olla ettevaatlik ning järk-järgult karboniseerimise protsessi käigus pealeantavat rõhku vähendada. KEG'i puhul on hea, et töö käigus on võimalik tulemust proovida ja hinnata ning vastavalt sellele edasi käituda.
Aga lähme nüüd tagasi sinna, kus KEG on puhas ja õlu valmis villimiseks. Samuti on paika pandud soovitud karboniseerituse tase õlles ning välja valitud meetod, kuidas seda saavutada. Pärast õlle KEG'i toimetamist jääb anuma ülaossa natuke õhuruumi. Teatavasti hapnik kõige paremini õllele ei mõju ning seetõttu tuleks see asendada CO2'ga. Selleks survestada KEG 0,1-0,3 bar'ise rõhuga ning purge (õhutus?) avast õhk välja lasta paar-kolm korda. Nüüd on KEG'is ainult õlu ning väike kogus CO2. Järgmisena algab karboniseerimise protsess, millest natuke pikemalt on kirjutatud ülal. Aeg-ajalt tasub õlut proovida, et vältida ülekarboniseerimist ning leida endale parim gaseerituse tase.
Teatavasti on KEG'ist õlle kättesaamisel vaja süsihappegaasi või tekidata surve mõne teise gaasiga. Pärast karboniseerimise lõppu jääb KEG'i sama surve, mida viimasena karboniseerimise ajal kasutati. Kui kasutada serveerimiseks sama survet, on oht, et kraanist väljub enamus vahtu ning õlut ainult paar tilka. Sama häda kipub ka klassikaliste alumise otsa kraanidega ankrutega olema. Madalamat rõhku serveerimiseks kasutades on pärast õlle tarbimist vaja KEG'is taastada kõrgem rõhk, muidu eraldub õllest osa gaasi anuma ülemisse headspace'i. Et elu oleks mugavam ja ei peaks erinevate rõhkudega mängima, kasutatakse vooliku takistust, et vältida õlle liigset vahutamist. Nimelt kui KEG'ist väljuva vooliku takistus on võrdne või ligilähedane KEG'is valitsevale rõhule, tuleb õlu rahulikult ning ilma liigse vahuta välja. Kui aga vooliku takistus on liiga suur, väljub õlu KEG'ist vaevaliselt. Netist 'draft system balancing' järgi otsides leiab palju näiteid ja arvutusi, enamus kahjuks US mõõtsüsteemis. Üks hea ülevaatlik leht on siin.
Pika jutu kokkuvõtteks võib öelda, et KEG'i villimine ning karboniseerumine on paremini reguleeritav ning kontrollitav. Alguses süsteemi ülesseadmine võib olla keeruline ja kulukas. Hetkel mina oma lähituleviku plaanides KEG'i süsteemi veel ei näe, kuna valmistatavad kogused on suhteliselt väikseid ning pudeleid on kergem sõpradele jagada. Samas oleks uhke ja mõnus kodus kraanist õlut serveerida.
Siia lisasin ma ka lubatud neli ülevaatlikku videot KEG'indusest:
Kalkulaatorid:
http://www.brewersfriend.com/keg-carbonation-calculator/
http://www.iancrockett.com/brewing/info/forcecarb.shtml
Kasutatud materjalid:
http://byo.com/kegging/item/1601-what-is-the-proper-way-to-force-carbonate-a-keg-of-homebrew?
http://byo.com/kegging/item/477-co2-out-the-wazoo
http://byo.com/kegging/item/954-keg-your-beers
http://www.iancrockett.com/brewing/info/forcecarb.shtml
http://byo.com/kegging/item/56-3-ways-to-carbonate-your-keg-techniques
http://morebeer.com/themes/morewinepro//kegging.pdf
http://www.franklinbrew.org/wp/?page_id=98
Piltide allikad:
KEG'i süsteem - http://fermentationriot.com/howtokeg.php
Ootav luukere - http://beyondmorale.com/blog/employee-engagement/why-would-you-wait-to-improve-employee-engagement/attachment/waiting/
KEG'i loksutamine jalaga - http://monpetitecuisine.wordpress.com/homebrewing-diary/
Diffusion stone - http://www.austinhomebrew.com/product_info.php?cPath=178_33_352&products_id=10511
Vahune õlu - http://www.carbonics.com/trouble/beerkeglastthird.html
Eriline õllekraan - http://coolmaterial.com/home/drinks/15-coolest-beer-taps/
No comments:
Post a Comment