Tere tulemast kõigile!

Siin blogis plaanin ma kajastada oma koduõlle valmistamise katseid ja selle tulemusi. Kindlasti teen ma oma katsetuste ajal vigu, millest kõik õppida võivad. Lisaks, kui on pikem käärimise või laagerdumise periood käsil, jagan vahepalaks internetiavarustest omandatud teoreetilisi teadmisi teiega.

Loodetavasti on minu katsetuste kirjeldused ja muu info abiks koduõlle pruulimisega alustajatele. Kogenumad pruulijad võivad mind kommentaaridega parandada või oma kogemusi jagada.

Kõik, kes soovivad minu toodangut maitsta (vaata 'Minu pruulid' lehele), võta julgelt ühendust.

Alar
nanopruul@gmail.com

Wednesday, January 29, 2014

XII pruuli hinnang: all-grain American Pale ale

American Pale ale retsepti järgi valmistatud John Smith jõudis keldris laagerduda umbes nädala, enne kui kannatus katkes ja ühe pudeli tuppa maitsmiseks tõin. Enne keldrisse viimist seisid pudelid mul 2 nädalat toas, seega gaas peaks ka kenasti sees olema.

Klaasi valades selgub tõsiasi, et selgineda pole õlu veel jõudnud. Värvus on pruunikas-punane ning läbi ei paista. Klaasi tekib kena, pehme ja kohev vahukiht, mis hästi ei püsi. Taandudes jätab klaasi külgedele jäljed (lacing). Silma järgi on süsihappegaasi piisavalt õlles lahustunud.

Järgmisena õlut nuusutades jääb ninna esmalt humalane värskus ja lillelised noodid. Natuke meenutab ka midagi magusat. Nagu ikka, siis alati võiks aroomi rohkem olla. Samas kui umbes pool klaasi õlut on joodud, tundub lõhn natuke intensiivsem ja tugevam ning käib läbi midagi karamelli meenutavat. Ilmselt valasin klaasi alguses liiga täis ning aroomid pääsesid vabalt põgenema.

Ja lõpuks võtan kaua oodatud sõõmu ja ei pea pettuma. Minujaoks on maitse täitsa APA'le kohane: parajalt humalane ning mõru (IBU 28). Esmalt on maitses tunda hapukust ning mõrudust võrdselt. Seejärel hakkab humalate mõrudus domineerima. Järgmisena käib suust läbi hapukus ning lõpuks minuarust ka magusus. Järelmaitse on pigem mõru ja natuke hapukas, jääb meenutama õlle tõelist palet. Õlle keha tundub olevat kerge poolne.

Kokkuvõttes ja lühidalt jään selle pruuliga rahule. Minujaoks oli mõrudus paras ning meeldiv. Aroom oli täitsa olemas ning dry-hop'i panust on tunda. Lõhn võiks olla mitmekesisem (praegu kasutasin kuivhumaldamiseks ainult Centennial'it). Ka õlle alkoholi kogus ABV 4% jääb tagasihoidlikuks. Ilmselt pruulimisel jäi meskimise efektiivsus natuke madalaks.

Pärast enda katsetust pean tõdema, et Kalevil oli õigus, kui kiitis seda retsepti. Minuarust tema kasutas Amarillo humalaid ja tulemus oli parem. Ilmselt plaanin tulevikus seda retsepti veel kasutada koos väikeste täiendustega, prooviks natuke rohkemate humalatega (nii koguselt kui ka sortidelt). Linnased kasutaks ka rohkem, saan ehk soovitud kanguse kätte. Nüüd ei jää midagi üle, kui lasta õllel keldris natuke kauem seista ja siis asuda nautima.

4 comments:

  1. kui huvi siis võiks vahetada õllesid. ma igatahes hea meelega maitseks seda :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täitsa tehtav. Asun ise Tallinnas ja võib kuskil kokku saada. Kirjuta mulle ala199@hot.ee ja lepime täpsemalt kokku.

      Delete
    2. Tuleb kiri tagasi teatega, et postkast on täis.

      Delete
    3. Proovi uuesti, nüüd peaks korras olema

      Delete