XIII pruul: Summer Citra Cerveza

Linnased ja helbed segasin eelnevalt meskimise kotis kokku

Alustan uut aastat üpris tegusalt ning lisaks eelmisele APA õllele otsustasin veel ühe õlle käärima panna. Seekord osutus valituks kerge ning humalane Cerveza laadne õlu. Kui tavaliselt peetakse selle tüübi all silmas laager tüüpi õlut, siis mina otsustasin selle valmis teha ale pärmiga. Lugedes teiste pruulijate arvamusi ja kogemusi, siis tõotab taoline kooslus üpris huvitav tulla.

Retsepti kohendasin natuke ka endale sobivamaks ning õlletarvikute poest muretsesin järgmised komponendid:

Meskimine

• 2,6kg Pale ale linnaseid
• 1 kg maisihelbeid
• 1 kg odrahelbeid
• 1 pk (100g) Centennial humalaid
• 1 pk Safale US-05 pärm

Pärmi valisin soovitusliku käärimise temperatuuri järgi ning US-05'l oli see suhteliselt madal. Madalama temperatuuri juures peaks käärimine kauem kestma ning ehk jääb õlu selgem ning natuke lähedasem laager õllele. Maisi- ja odrahelbeid pole ma varem õlle tegemise juures kasutanud, samas midagi erilist nendega meskimise ajal tegema ei pea.

Pappkastide tuulevarju all toimub keetmine

Meskimise plaan nägi ette tund aega 66˚C juures. Meskimise vee (22L) võtsin kraanist ning osa kuumutasin pliidil, nii sain vajaliku 68˚C'se vee. Lisasin kotiga linnased ja helbed ning segasin läbi. Tulemuseks saavutasingi plaanipärase 66˚C temperatuuri. Meskimise käigus kuumutasin aeg-ajalt vett ning segasin kõik läbi. Kokkuvõttes tundub, et meskimise temperatuuri õnnestus seekord väga stabiilsena hoida. Pärast tunnist meskimist hakkasin meski temperatuuri tõstma. Samal ajal kuumutasin pliidil erinevate pottidega linnaste loputamise vett. 

Keetmise lõpp

Linnaste loputamine toimus sarnaselt minu eelnevatele pruulidele, linnaste kott restile toetumas poti kohal. Retsept nägi ette linnaseid loputada 15L veega. Mina loputasin umbes 12 liitriga kuna tundus, et edasine loputamine märkimisväärselt suhkruid välja ei too. Nii oli mul enne keetmist potis kokku 30L virret, mille tiheduseks mõõtsin 1.028@62˚C. Nagu näha, siis loputamise lõpuks oli meski temperatuur kukkunud 78˚C'lt 62˚C'ni, ehk loputamise käigus kaotasin üpris palju soojust. 

Keetmiseks tõstsin poti õue, kuna tuppa intensiivset humalate lõhna ei soovi. Et kiiremini saavutada keemiseks vajalik temperatuur, kaitsesin potti kättejuhtuvate papitükkidega (näeb välja nagu toimuks midagi väga salajast). Keetmise ajal lisasin ka humalad:

• Cascade, 14g, keetsin 60 min
• Centennial, 16g , keetsin 20 min
• Centennial, 37g, lisasin keetmise lõpus

Virre valmis pärmi lisamiseks

Pärast keetmist jätsin poti lihtsalt õue tuule ja külma kätte. Virre jahtus 5-6 tunniga kenasti maha. Vahepeal ma kaant ei tõstund ning virret ei seganud. Loodetavasti jäid nii bakterid virde sisse sattumata.

Maha jahtunud virde valasin ümber kääritusnõusse taaskord läbi sõela ning vuaali kanga. Kääritusnõusse jõudis lõpuks 23L virret ja sade ning humalajäägid jäid välja. Tiheduseks mõõtsin 1.044, mis on natuke rohkem kui retseptis oli välja toodud. Järgmisega lisasin kuivalt pärmi ning segasin läbi. Juba 12 tunni pärast õhulukk mulksus. Tõstin kääritusnõu jahedale põrandale, et käärimise temperatuur jääks alla 20˚C.

Sarnaselt eelmisele pruulile plaanisin ka seekord kuivalt humalaid lisada. 8ndal käärimise päeval mõõtsin virde tiheduseks 1.010@18˚C. Tundus, et käärimine hakkas juba lõppema ning lisasin 20g Centennial humalaid. 

Pudelisse villisin õlle pärast 11 päevast käärimist. Õlle värvus oli kena hele kollakas ja lõhn ning maitse kenasti sidrunine. Hetkel on pudelid toas karboniseerumas ning õigepea viin keldrisse laagerduma. Seega tulemusega peab natuke veel kannatama.